3-1-1-12-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-12-12

Määruse kuupäev

20. veebruar 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

I. S.-ile kohtueelse menetluse kulude hüvitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2011. a määrus

kriminaalasjas nr 1-11-10125

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. S.-i kaitsja vandeadvokaat Helmut Pikmets, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhh

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

1. veebruar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2011. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhhi 4. juuli 2011. a määrusega

lõpetati kriminaalasjas nr 11930000018 kahtlustatavate R. T., G. M.-i ja I. S.-i suhtes menetlus. 15.

juulil 2011. a esitas I. S.-i kaitsja vandeadvokaat Helmut Pikmetsa taotluse I. S.-i poolt kohtueelses

menetluses õigusabile kulutatud 4972,80 euro hüvitamiseks. Põhja Ringkonnaprokuratuuri

12. augusti 2011. a määrusega rahuldati taotlus osaliselt ja hüvitati I. S.-ile õigusabikulud 402,62 euro

ulatuses.

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

määruse

peale

esitas

I. S.-i

kaitsja

kaebuse

Riigiprokuratuurile, taotledes kaitsjatasu hüvitamist ka ülejäänud summas. Riigiprokuratuuri 2.

septembri 2011. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. I. S.-i kaitsja esitas Riigiprokuratuuri määruse

peale kaebuse Harju Maakohtule, paludes määruse tühistada ja hüvitada I. S.-ile õigusabikulud

taotletud ulatuses.

2. Harju Maakohtu 10. oktoobri 2011. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Maakohus nõustus

täielikult ringkonnaprokuröri ja riigiprokuröri põhjendustega, miks kaitsja taotlust ei tule rahuldada

täies ulatuses. Kohtu hinnangul on taotluses kajastatud teenuste osutamise mahtu alusetult

suurendatud. Valitud kaitsjale makstud tasud jäetakse kohtupraktika kohaselt osaliselt rahuldamata

eelkõige siis, kui kohtu arvates ei ole menetlustoimingule kulunud aeg sellises mahus põhjendatud.

Maakohtu hinnangul oligi tegemist sellise situatsiooniga.

3. I. S.-i kaitsja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule, taotledes maakohtu

määruse tühistamist ja I. S.-i kasuks kohtueelses menetluses valitud kaitsjale makstud tasu kogu

ulatuses välja mõistmist. Kaitsja leidis, et maakohtu määrus on vaidlustatav. Samuti leidis kaitsja, et

I. S.-ile on õigusabikulude katteks välja mõistetud põhjendamatult väike hüvitis.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2011. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata.

4.1. Ringkonnakohus selgitas, et KrMS § 385 p 14 kohaselt ei saa määruskaebe korras vaidlustada

KrMS § 231 alusel tehtud määruseid. KrMS § 189 lg 1 kohaselt otsustatakse kohtueelses menetluses

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. KrMS § 191 lg-st

1 tulenevalt võib prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, selle otsustuse vaidlustada

vastavalt KrMS § 228 või 229 sätetele, apellatsioonis või kassatsioonis või KrMS 15. peatüki

kohaselt. Arutatavas asjas sai menetlusosaline esitada kaebuse uurimisasutuse ja prokuratuuri

tegevuse peale vastavalt KrMS § 228 sätestatule ning maakohtule sai menetlusosaline esitada

määruskaebuse riigiprokuratuuri otsustuse peale vastavalt KrMS § 229 lg-le 3. Maakohus vaatas

määruskaebuse läbi juhindudes KrMS § 231 sätestatust. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on

eeluurimiskohtuniku määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

4.2. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et arutatavas asjas ei ole ka sisuliselt tuvastatav selline

rikkumine, mis tingiks määruskaebuse menetlusse võtmise ja selle läbivaatamise.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. S.-i kaitsja vandeadvokaat H. Pikmets määruskaebuse

Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja samale kohtule uueks arutamiseks

saatmist.

5.1. Kaitsja märgib, et KrMS § 189 lg 1 kohaselt otsustatakse kohtueelses menetluses

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine prokuratuuri määrusega. KrMS § 191 lg 1 järgi võib

menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus

kriminaalmenetluse kulud hüvitada, otsuse vaidlustada vastavalt KrMS § 228 või 229 sätetele,

apellatsioonis või kassatsioonis või käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt.

5.2. Kuigi KrMS § 191 lg-s 1 viidatakse KrMS §-dele 228 ja 229, ei ole kohtute viide KrMS § 231

lg-le 5 asjakohane ega kuulu kohaldamisele. Vastasel korral piirataks põhjendamatult menetlusosalise

õigusi ning asetataks kohtumenetluse osalised kohtueelse menetluse osalistest paremasse

menetluslikku seisu seeläbi, et üksnes isiku kohtu alla andmisel ja kohtumenetluse läbinud

kriminaalasja raames saaks kohtueelses menetluses tehtud menetluskulude hüvitamise otsuse

õiguspärasust hinnata kõrgema astme kohus. Selline ebavõrdne kohtlemine ei saa ega tohi aga olla

seadusandja eesmärk. KrMS §-des 228-232 sätestatud kaebemenetluse eesmärk on eelkõige

kohtueelse menetluse käigus tõusetunud kiireloomuliste üksikküsimuste lahendamine, millega ei ole

võimalik oodata kohtumenetluse alguseni. See on ka põhjuseks, miks eeluurimiskohtuniku otsus ei

ole vaidlustatav. Menetluskulude hüvitamine ei ole käsitletav sellise kiireloomulise üksikküsimusena,

vastupidi, kohtueelses menetluses tõusetubki see küsimus alles siis, kui kohtueelne menetlus on

kahtlustatava suhtes lõpetatud.

5.3. Kaitsja leiab, et eelkäsitletud seisukohta kinnitab ka KrMS-i § 191 lg 1 sõnastus. Nimelt viitab

kõnealune säte üksnes KrMS §-dele 228 ja 229, mitte aga KrMS §-le 230. Kaitsja arvates on

seadusandja soovinud, et kohtueelses menetluses tõusetuvad vaidlused menetluskulude üle

lahendataks esmalt Riigiprokuratuuri poolt. Samas on kehtestatud regulatsiooni mitmetimõistetavus

tinginud praktikas sageli isiku kohtukaebe põhiõiguse rikkumise.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt KrMS § 229

lg-st 3 võib isik, kelle õigusi on uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusega rikutud ning kes ei

nõustu õiguste rikkumise peale esitatud kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, esitada

kaebuse

maakohtu

eeluurimiskohtunikule,

kelle

tööpiirkonnas

vaidlustatud

määrus

või

menetlustoiming on tehtud. Arutatavas asjas ongi I. S.-i kaitsja esitanud Riigiprokuratuuri 2.

septembri 2011. a määruse peale maakohtule määruskaebuse. Selle määruskaebuse läbivaatamisel

tuleb maakohtul juhinduda KrMS §-s 231 sätestatust. KrMS § 231 lg-st 5 tulenevalt ei saa

eeluurimiskohtuniku määrust edasi kaevata. Ka KrMS § 385 p-st 14 nähtuvalt ei saa KrMS § 231

alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud määruse peale

määruskaebust esitada. Seetõttu on ringkonnakohus jätnud põhjendatult I. S.-i kaitsja määruskaebuse

läbi vaatamata.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning 361 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2011. a kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg