3-1-1-5-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-5-12

Otsuse kuupäev

16. veebruar 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi K.F-i (K.F) karistamises liiklusseaduse § 7422

lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. juuli 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-10-3175

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.F-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Ida Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. jaanuar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 19. juuli 2011. a kohtuotsus K.F-i väärteoasjas muutmata ja K.F-i kaitsja kassatsiooni

rahuldamata.

2. Jätta K.F-i kaitsja taotlus K.F-ile menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Prefektuuri 3. septembri 2010. a otsusega karistati K.F-i liiklusseaduse (LS) § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi rahatrahviga 100

trahviühikut (6000 krooni ehk 383,47 eurot) ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks

kuuks. Otsuse kohaselt juhtis K.F 6. augustil 2010 Ida-Virumaal Sillamäe linnas mootorsõidukit kiirusega 78 +/-3 km/h,

millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles

taotles kiirusmõõteseadme taatlemist tõendava dokumendi väljanõudmist. Väärteo tuvastamise korral palus ta kergendada

menetlusaluse isiku karistust, jättes juhtimisõiguse äravõtmise lisakaristusena kohaldamata.

3. Viru Maakohtu 19. juuli 2011. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas. LS § 7422

lg 4 alusel võeti K.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks. Muus osas jättis kohus kohtuvälise menetleja

otsuse muutmata. Leidnud, et K.F-i väärtegu on nõuetekohaselt tõendatud, märkis kohus lisakaristuse kohaldamise osas

järgmist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et K.F-i on varem korduvalt karistatud LS § 7722 lg 2 järgi kvalifitseeritavate

väärtegude eest, neist kolmel korral 2010. aastal. Kuigi väärtegude eest määratud trahvid on K.F tasunud, ei ole need

mõjutanud teda käituma liikluses seaduskuulekalt. Kohtuistungil K.F kahetses oma tegu ja kohus arvestas seda kergendava

asjaoluna. Sellest johtuvalt vähendas kohus K.F-ile määratud lisakaristust ja võttis temalt mootorsõiduki juhtimise õiguse

ära üheks kuuks. Kohus luges selle piisavaks, hoidmaks ära K.F-i edasisi õiguserikkumisi.

Kohtuotsuse kohaselt avaldas K.F pärast kohtuistungi toimumist, et tema lisakaristus on juba täide viidud – nii on

liiklusregistrist nähtav, et Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 3. septembri 2010. a karistusotsuse alusel on temalt

juhtimisõigus alates 21. septembrist kuni 20. detsembrini 2010 ära võetud. Ida Prefektuur kinnitas aga, et kuigi

menetlusalune isik esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale 21. septembril 2010, s.o kaebetähtaja viimasel päeval

ja seetõttu karistamisotsus ei jõustunud, ei jõudnud teave kaebuse esitamisest õigel ajal politsei infotöötlustalitusse ja 22.

septembril 2010 saadeti K.F-i suhtes tehtud ja veel jõustumata väärteootsus ekslikult Maanteeametile. Seega on tegemist

eksitusega, mis ei ole piiranud K.F-i õigusi, sest viimane on kaebuse menetlemise ajal kasutanud juhtimisõigust piiranguteta

ega ole seetõttu ka lisakaristust kandnud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K.F-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist lisakaristuse mõistmise osas. Kassaatori arvates on kohus märkinud meelevaldselt, et kaebuse

menetlemise ajal kasutas K.F juhtimisõigust piiranguteta. Kassatsioonile lisatud liiklusregistri väljatrükk tõendab, et K.F-ilt

oli 21. septembrist kuni 20. detsembrini 2010 sõiduki juhtimise õigus ära võetud. Seega tuleb lugeda kohtuvälise menetleja

otsusega mõistetud lisakaristus kohtuotsuse tegemise ajaks kantuks. Viru Maakohtu 19. juuli 2011. a otsusega on rikutud

põhiseaduse (PS) §-s 23 sätestatud ne bis in idem põhimõtet ja määratud talle sama väärteo eest lisakaristus teist korda.

5. Ida Prefektuur leiab kassatsioonivastuses, et Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks alust ei ole.

Kassatsioonivastuses nõustutakse, et teade kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise kohta jõudis politsei

infotöötlustalitusse hilinemisega ja seetõttu saadeti K.F-i väärteootsus ekslikult Maanteeametile. K.F-i kaebuse sisestamine

politsei andmebaasi peatas koheselt kohtuvälise menetleja otsuse, sh ka lisakaristuse jõustumise ja menetlusalusel isikul oli

võimalik takistamatult kasutada mootorsõiduki juhtimise õigust. Ka ei ole menetlusalune isik tegelikult järginud keeldu

juhtida mootorsõidukit, vastasel juhul oleks ta maakohtule esitatud kaebuses sellest teada andnud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Ida Prefektuuri 3. septembri 2010. a otsusega karistati K.F-i liiklusseaduse (LS) § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi rahatrahviga 100

trahviühikut ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. VTMS § 199 lg 1 kohaselt

jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on

möödunud. K.F-i karistamine toimus üldmenetluses, mistõttu kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale sai tulenevalt

VTMS § 114 lg-st 4 esitada maakohtule viieteist päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Osundatud sätet tsiteerides märkis kohtuväline menetleja, et

otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21. september 2010, selgitades ühtlasi, et kui selleks tähtajaks

menetlusalune isik või tema kaitsja otsuse peale kaebust ei esita, pööratakse otsus täitmisele. Samuti selgitati, et juhul, kui

kaebust ei esitata, jõustub kohtuvälise menetleja otsus 21. septembril 2010 ning juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab

otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 20. detsembril 2010.

7. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole VTMS § 74 lg 1 p-s 19 sätestatuga iseenesest vastuolus, kui karistusotsuses on

karistatu teavitamise eesmärgil ära märgitud juhtimisõiguse äravõtmise kui lisakaristuse kehtimise alguse ja lõpu aeg. Kuid

sellisel juhul peab karistusotsusest selgelt nähtuma, et need tähtajad kehtivad üksnes siis, kui seda otsust ei vaidlustata.

Vastasel juhul ei ole otsus üheselt mõistetav, sest selle vaidlustamise korral ei saa karistuse alguse ja lõpu aeg olla selline,

nagu otsuses märgitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2010. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-6-10 p

8.2). K.F-i väärteoasjas on neid nõudeid järgitud, mistõttu kohtuvälise menetleja otsuses on arusaadavalt selgitatud, et

juhtimisõigus on K.F-ilt ära võetud alates 21. septembrist kuni 20. detsembrini 2010 vaid juhul, kui kaebust kohtuvälise

menetleja otsuse peale ei esitata ja see otsus 21. septembril 2010 jõustub.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 200 kohaselt on kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil kohustatud täitma kohtuvälise

menetleja jõustunud otsust ja määrust ning jõustunud kohtuotsust ja määrust. Sama seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et

kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui

täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Ka VTMS §-d 202 ja 203 reguleerivad kohtuvälise menetleja jõustunud otsuste ja

määruste ning jõustunud kohtuotsuste ja määruste täitmisele pööramist. Viidatud sätted võimaldavad väita, et täitmisele saab

pöörata üksnes jõustunud lahendit (erandiks on menetlusalust isikut arestist vabastav kohtuotsus, mis pööratakse VTMS §

203 lg 1 kohaselt viivitamata täitmisele pärast kohtuotsuse lõpposa kuulutamist).

9. Põhi- või lisakaristusena mõistetud või määratud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus

või kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 2043 järgi asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste

äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks.

10. Praeguses väärteoasjas esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale tähtaegselt,

mistõttu kohtuvälise menetleja otsus ei jõustunud ja seda ei saanud täitmisele pöörata. Vaatamata sellele saatis kohtuväline

menetleja otsuse K.F-ilt kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmise kohta VTMS §-s 2043 märgitud asjaomasele asutusele,

s.o Maanteeametile, mille tulemusel sisestati liiklusregistri sõiduki juhtimise õigust tõendavate dokumentide ja juhilubade

andmebaasi andmed K.F-ilt juhtimisõiguse äravõtmise kohta 21. septembrist kuni 20. detsembrini 2010. Asjaolu, et

kõnealused andmed liiklusregistri andmebaasi sisestati, ei tähenda aga, et sellega pöörati K.F-i suhtes tehtud otsus

täitmisele. Seda esiteks põhjusel, et puudus otsuse täitmisele pööramise obligatoorne eeldus, s.o kohtuvälise menetleja (või

kohtu) jõustunud otsus. Teiseks sätestas Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2005. a määrusega nr 197 kinnitatud ja kuni 1. juulini

2011 kehtinud "Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse" § 13, et registrisse kantud andmetel on informatiivne

tähendus ja et andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses aga selles osas erisusi sätestatud ei ole (ka Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrusega nr 75 kinnitatud ja

alates 1. juulist 2011 kehtiva „Liiklusregistri pidamise põhimääruse“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel jätkuvalt õiguslikku

tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti).

11. Eeltoodust tulenevalt on ekslikud kassaatori väited selle kohta, et maakohtu otsuse tegemise ajaks oli K.F-i lisakaristus

juba kantud ja maakohtule tehtud etteheited ne bis in idem põhimõtte rikkumise kohta on alusetud. Juhindudes VTMS §

174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 19. juuli 2011. a kohtuotsuse K.F-i väärteoasjas muutmata

ja K.F-i kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

12. Kassaator on esitanud taotluse jätta K.F-i poolt kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 378 eurot riigi

kanda. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 186 lg-s 2 ja § 361 p-s 1 sisalduv põhimõte, mille

kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel

need on tekkinud. Seetõttu jääb kaitsja taotlus K.F-ile menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata

Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris