Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-161-11 AI generated

3-2-1-161-11 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-161-11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. oktoobri 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-5619 muutmata Harju Maakohtu 16. veebruari 2009 otsuse, millega maakohus jättis rahuldamata aktsiaseltsi Kragen

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-161-11 · Riigikohus: oktoobri 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-5619 muutmata Harju Maakohtu 16. veebruari 2009 otsuse, millega maakohus jättis rahuldamata aktsiaseltsi Kragen

Keywords

AI generated
unfair terms presentation clause goodwill indemnity untimely notification of defects fraudulent obtaining of a benefit misleading commercial practices
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-161-11

Määruse kuupäev

Tartu, 15. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tiina Raja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-5619

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Kragen määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts Kragen (registrikood 10101765), esindaja

vandeadvokaat Arvo Junti

Kostja Tiina Raja (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

16. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-06-5619 tehtud Harju Maakohtu 31. mai 2011. a määrus ja

Tallinna Ringkonnakohtu 6. septembri 2011. a määrus.

2. Teha uus määrus, millega mõista aktsiaseltsilt Kragen Tiina Raja kasuks menetluskuludena

välja 5537 eurot 84 senti. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada aktsiaseltsile Kragen 22. septembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis)

eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. oktoobri 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-5619 muutmata

Harju Maakohtu 16. veebruari 2009 otsuse, millega maakohus jättis rahuldamata aktsiaseltsi Kragen

(edaspidi hageja) hagi Kärt Juhasoo-Lawrence'i ja Tiina Raja (edaspidi kostja) vastu ning

menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 6. jaanuaril 2010.

Kostja esindaja esitas 8. veebruaril 2010 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.

Avalduse kohaselt on kostja kandnud menetluses õigusabikulusid 165 031 krooni 20 senti. Kostja

esindaja osutas õigusteenust ajavahemikus aprill 2006 - november 2009 kokku 116,2 tundi hinnaga

1200 krooni tund. Kokku on osutatud teenuseid (ilma käibemaksuta) 139 440 krooni eest. Lähtudes

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusest nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", palus kostja hagejalt välja mõista

õigusabikulude katteks 110 000 krooni. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud kohtuasja tõttu ja ta

ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, paludes jätta taotluse

tervikuna rahuldamata. Kostja ei ole täitnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-s 3

sätestatud nõuet, mille kohaselt avaldusele menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Ühtegi kostja esitatud arvet ei

ole võimalik seostada praeguse tsiviilasjaga, arvetelt ei nähtu, millise õigusteenuse eest on need

esitatud. Arvestades kohtuasja lihtsust, on kostja esindaja kulud ülehinnatud, põhjendamata ning

alusetud.

2. Harju Maakohus rahuldas 31. mai 2011 määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulude katteks 6442 eurot 83 senti (100 808 krooni 40 senti).

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostjal olnud kogu menetluse vältel kaks esindajat. Kahe või

enama esindaja kaasamine on põhjendatud aeganõudvate menetlustoimingute ja materjali mahukuse

tõttu, kuid see ei tohiks kaasa tuua kulude mitmekordistumist teisele poolele. Kahe esindaja

kaasamine on põhjendatud ka siis, kui menetlus on õiguslikult ülikeerukas ja nõuab eriteadmistega

esindaja olemasolu või kui protsessi jooksul tuleb esindajat vahetada. Asja materjalist ühtegi eespool

nimetatud asjaolu ei nähtu. Kuna enamiku toiminguid on esindajad teinud samal ajal, ei saa pidada

teise esindaja kulu sama toimingu eest vajalikuks ja põhjendatuks.

Maakohus leidis, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg on põhjendatud 71,15 tunni ulatuses. Asjaolu,

et vastuse hagiavaldusele on allkirjastanud kostja isiklikult, ei anna alust jätta nimetatud

menetluskulu kostjale hüvitamata, sest 31. detsembrini 2008 kehtinud TsMS § 144 lg 1 ja § 175 lg-

te 1 ja 3 kohaselt tuli hüvitada ka nõustaja kulud. Kostja võib dokumendi koostada nõustajalt saadud

õigusalaste juhiste järgi, samuti võib dokumendi koostada õigusteenuse osutaja-nõustaja, allkirjastada

võib selle aga kostja isiklikult. Aruandest nähtuvalt on õigusabi osutaja nõustanud kostjat

hagiavaldusele vastuse koostamisel. Kuna kohtumenetluse ajal oli kostja õigustatud nõudma nõustaja

kulude hüvitamist, tuleb varem kantud kulusid arvestada. Hagi vastuse kirjalikult formuleerimiseks

vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks saab lugeda kuni 3,5 tundi. Põhjendatud ajakulu aprilli ja mai

eest on 18 tundi.

Tsiviilasja menetlus kestis 3 aastat ja 9 kuud, asja menetleti esimeses ja teises kohtuastmes ning

esitati kassatsioonkaebus. Kohtuistungeid oli viiel korral. Menetluses on esitatud määruskaebus ja

kuulatud üle tunnistajaid. Põhjendatud on dokumentide ja tõendite analüüsimine, koostamine ning

edastamine, kliendi nõustamine ja informeerimine, istungiks ettevalmistamine, tõendite hankimine

jms toimingute tegemine selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kaitstud. Kostja esindaja märgitud

tunnihind 1200 krooni õigusabiteenuse eest on mõistlik. Kohtuvaidlus ei olnud ülikeerukas ning

45,05 töötunni osas ei ole õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Kostja ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb

hüvitatavale õigusabikulu summale lisada käibemaks. 1. juulini 2009 tehtud toimingute eest tuleb

kostjal tasuda 82 380 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, ja pärast 1. juulit 2009 tehtud

toimingute eest 3000 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 100 808 krooni 40 senti.

Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tsiviilasja menetluse alustamise ajal

kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusest nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja

kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", mille § 1 lg 1 kehtestas 635 000 krooni

suurune tsiviilasja hinna puhul menetluskulude maksimaalseks piirmääraks 110 000 krooni. Kuna

tsiviilasi ei ole keerukas, ei tule sisse nõuda suurimat lubatud summat.

3. Hageja palus määruskaebuses tühistada maakohtu määruse hagejalt menetluskulu väljamõistmise

osas ja teha uus määrus, millega vähendada kostjale tasumisele kuuluvaid menetluskulusid 50%

võrra. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleks aruannetes märgitud tööaeg poolitada ning seejärel

hinnata, kas allesjäänud tööaeg on olnud põhistatud ja mõistlik. 31. jaanuari 2008 arvet, mille

suuruseks on 4531 krooni 20 senti, ei pea hageja hüvitama, sest jääb selgusetuks, milliseid

menetlustoiminguid tegi kostja esindaja detsembris 2007. Samuti ei ole õigustatud välja mõista

menetluskulu hagile vastamise toimingu eest, sest vastuse on allkirjastanud kostja. Hagejalt välja

mõistetud menetluskulu ei vasta tuvastatud asjaoludele ning on ebamõistlikult suur.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. septembri 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei tule väljamõistetavaid menetluskulusid veel rohkem

vähendada põhjusel, et kostjal oli kaks esindajat. Maakohus hindas põhjendatud ja vajalikku aega,

mida õigusteenuse osutamiseks kulutati, ning sellest lähtuvalt määras väljamõistmisele kuuluva

summa. Välja ei ole mõistetud õigusteenuse tasu, mis ei ole seotud kohtumenetlusega. Hageja ei ole

viidanud, et kostjal oleks olnud veel muid kohtumenetlusi, mille raames ta oleks samu esindajaid

kasutanud. Ka hagivastuse koostamise tasu tuleb hagejalt välja mõista. Kuigi vastust ei ole

allkirjastanud kostja esindaja, ei ole see määrav. Oluline on tuvastada, et õigusteenust osutati.

Maakohus hindas tsiviilasjas tehtud toiminguid ja kostjale selles kohtuasjas osutatud teenuseid ning

hindas nende põhjendatust ja vajalikkust. Selle, kas ja millised menetlustoimingud olid vajalikud ja

põhjendatud ning millises mahus on nende eest teenustasu väljamõistmine põhjendatud, leidis

maakohus konkreetseid asjaolusid, mitte menetlust üldiselt hinnates.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus,

millega viia vastavusse väljamõistetavate menetluskulude summa maakohtu 31. mai 2011 otsusele

ning vähendada hagejalt väljamõistetavaid kostja menetluskulusid ühtlaselt 50% võrra.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus väljamõistetavate kohtkulude suuruse hindamisel

arvestanud kõiki asjaolusid, sh kohtu enda hinnatut. Ringkonnakohus ei ole hinnanud mitte

määrauskaebuse esitaja väiteid, vaid väitleb asjaoludega, mida ei ole vaidlustatud.

Maakohus leidis, et mitme esindaja menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Nimetatud

kohtulahendiga väljamõistmisele esitatud menetluskulusid vähendati töömahu ja tööaja vähendamise

tulemusel saadud summa võrra, kuid siiski on kohtud arvestanud kahe esindaja tasuga. Menetlus

kestis üle kolme aasta, kuid kostja esitatud dokumentide arv ja maht olid tagasihoidlikud. Seega ei ole

hagejalt välja mõistetud menetluskulud vastavuses kohtu esitatud põhjendustega ning kulunud aja

ning tehtud töö mahuga.

Riigikohus leidis 6. jaanuari 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, et kohus ei saa eeldada, et

kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäära, on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud. Jätta määruskaebuse

esitaja kanda põhjendamatult suured menetluskulud on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, seda toetab

ka TsMS § 162 lg 4.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Kolleegium teeb

uue määruse, millega rahuldab TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena

86 648 krooni 40 senti (5537 eurot 84 senti). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Hageja palub määruskaebuses vähendada temalt väljamõistetud menetluskulude summat 50%

võrra. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud arvestanud hagejalt menetluskulude

väljamõistmisel kostja kahe esindaja tasuga. Kolleegium ei nõustu hageja väitega. Maakohus on

määruses märkinud, et kohtumenetluses ei olnud õigustatud kahe esindaja osalus ning

ringkonnakohus ei muutnud maakohtu seisukohta. Maakohus on kolleegiumi hinnangul lähtunud

õigusteenuse põhjendatud ajakulu arvestamisel ühe esindaja ajakulust.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu

25. novembri 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse

hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele. Kolleegium on seisukohal, et maa- ja ringkonnakohtu määrused

tuleb tühistada põhjusel, et kohtud on kostjale osutatud õigusteenust ekslikult hinnanud.

8. Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud töötundide arvuks aprillis ja mais 2006 kokku

18 tundi ning juunis 2006 osutatud õigusteenuse eest 2 tundi. Kolleegium kordab oma 9. novembri

2009. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 p-s 15 väljendatud seisukohta, et õigusabikulude

põhjendatust ja vajalikkust on võimalik hinnata üksnes siis, kui on teada õigusabi osutamiseks tehtud

toimingud ja sellele kulunud aeg.

Kostja esitatud õigusteenuse aruannete kohaselt on aprillis 2006 osutatud õigusteenus seotud info

kogumise, asja materjalide analüüsi ja kliendiga kohtumisega. Mai 2006 õigusteenuse aruande

kohaselt on täiendatud hagivastust ja edastatud see kohtule. Juunis 2006 seisnes osutatud õigusteenus

kliendiga kohtumises ja hagi tagamise määruse selgitamises.

Maakohtu määruse p 9.1 kohaselt (II kd, tl 217) tuleb põhjendatud ajakuluks hagiavalduse vastuse

koostamiseks ja õigusliku positsiooni loomiseks lugeda kokku aprillis ja mais 18 tundi ning juunis

2 tundi (määruse p 9.8, II kd, tl 218). Asja materjalide kohaselt on kostja esitanud kohtule volikirja,

mille kohaselt on vandeadvokaat A. Hõbe volitatud teda kohtumenetluses esindama, alles

10. oktoobril 2006. Hagivastuse on allkirjastanud kostja. Seega ei olnud hagivastuse koostamise ajal

ning ka juunis 2006 õigusteenuse osutaja kostja esindaja ning selle aja eest ei olnud õigus nõuda

esindaja kulude hüvitamist.

Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud TsMS § 144 p 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi tuli hüvitada kohtuväliste

kuludena muu hulgas ka menetlusosaliste nõustajate kulud. Nõustaja pädevus on sätestatud TsMS §-

s 228.

Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on

seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud

(vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12).

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja

vajalikus suuruses. Kohtud on lugenud põhjendatud tööajakuluks kostjale osutatud õigusteenuse eest

71,15 tundi (lepingulise esindaja töö 51,15 tundi ja nõustaja töö 20 tundi). Arvestades maakohtu

põhjendusi ja asjaolu, et tsiviilasja menetlus kestis peaaegu neli aastat, asja menetleti esimeses ja

teises kohtuastmes ning esitati kassatsioonkaebus, leiab kolleegium, et maakohtu määratud

õigusteenuse osutamise ajakulu on põhjendatud. Kolleegium kordab oma varasemates seisukohtades

väljendatut, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude ulatuse kindlaksmääramise otsus on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

88-11, p 11).

9. Aruannetest nähtub, et kostja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi hinnaga 1200 krooni

tund. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud tunnihind ei ole kohaldatav kostja nõustaja tasule.

Seetõttu kolleegium vähendab kostjale aprillis, mais ja juunis osutatud tasu õigusteenuse eest 50%

võrra.

Kostja esitatud õigusteenuse aruannete kohaselt on aprillis, mais ja juunis 2006 osutatud õigusteenust

kostjale kokku 20 tundi. Kui arvestada nõustaja õigusabi tunnihinnaks poole lepingulise esindaja

tunnihinnast, s.o 600 krooni, tuleb kostjale hüvitada 2006. aasta aprilli, mai ja juuni kuu eest

12 000 krooni (600 krooni * 20 tundi), millele lisandub kuni 1. juulini 2009 kehtinud käibemaks 18%

(12 000 krooni * 1,18), seega kokku 14 160 krooni (904 eurot 99 senti). Kuna nimetatud summa

moodustab poole hagejalt aprilli, mai ja juuni 2006 eest väljamõistetud õigusteenuste tasust, tuleb

selle summa võrra vähendada kogu hagejalt väljamõistetud õigusteenuse osutamise tasu

(100 808 krooni 40 senti - 14 160 krooni = 86 648 krooni 40 senti, s.o 5537 eurot 84 senti).

10. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldajale tagastada

tasutud kautsjon.

11. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu