3-1-1-4-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-4-12

Otsuse kuupäev

13. veebruar 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Karin Särava süüdistuses KarS § 386 lg 1

(§ 3891 lg 1) järgi ja Argo Särava süüdistuses KarS § 386 lg 1-

§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3), KarS § 344 lg 1 ning § 345 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

22. septembri

2011.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-09-21879

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Karin Särava ja Argo Särava kaitsja vandeadvokaat Ants

Nõmmik, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Elle Keeman

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. jaanuar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 4. aprilli 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri

2011. a otsused osas, millega:

1.1 Argo Särav tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3)

järgi;

1.2 Argo Säravale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 80 päevamäära

summas 256 eurot;

1.3 Argo Säravalt mõisteti solidaarselt Marika Saare ja Karin Säravaga Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks välja 235 250 eurot ja 85 senti;

1.4 Argo Säravalt mõisteti kriminaalmenetluse kuluna riigi kasuks välja 1392 eurot 32 senti

määratud kaitsja tasu katteks.

2. Mõista Argo Särav süüdistuses KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3) järgi õigeks.

3. Mõista Argo Säravale KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi mõistetud üksikkaristustest KarS

§ 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 40 päevamäära summas 128 (ükssada

kakskümmend kaheksa) eurot. Jätta see karistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolme

aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

4. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi Argo Särava vastu jätta läbi

vaatamata.

5. Mõista Argo Säravalt Eesti Vabariigi kasuks välja 600 (kuussada) eurot määratud kaitsjale

esimese astme kohtu menetluses riigi õigusabi osutamise eest määratud tasu katteks. Ülejäänud

osas jätta see menetluskulu riigi kanda.

6. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Karin Särav ja Marika Saar anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 386 lg 1 (§ 3891 lg 1) järgi selles,

et nemad OÜ Fineroc juhatuse liikmetena esitasid Argo Särava kaasabil maksustamisperioodidel

detsember 2002 kuni august 2003 OÜ Fineroc maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid.

Valeandmete esitamise tagajärjel jäi riigile maksudena laekumata 1 840 438 krooni, sh 747 738

krooni käibemaksu ja 1 092 700 krooni tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.

Valeandmete esitamine seisnes kokkuvõtlikult selles, et K. Särav ja M. Saar deklareerisid

maksustamisperioodide

detsember

2002

kuni

juuli

2003

kohta

esitatud

OÜ

Fineroc

käibedeklaratsioonides osaühingu poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu

(sisendkäibemaksu) tegelikust suuremana, samuti jätsid deklareerimata osa müügikäibest. Lisaks

jätsid K. Särav ja M. Saar maksustamisperioodidel detsember 2002 kuni august 2003 OÜ Fineroc

tulu-

ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides

ettevõtlusega

mitteseotud

kuluna

deklareerimata

väljamaksed, mis osaühing oli teinud nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel maksumaksjaga

seotud isikutele K. Säravale ja M. Saarele, samuti I. K.-le.

2. Argo Särav anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3), § 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes.

KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3) järgi süüdistati A. Säravat selles, et tema, osaledes

OÜ Fineroc majandustegevuses, aitas kaasa M. Saare ja K. Särava poolt OÜ Fineroc

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. A. Särava kaasaaitamistegu seisnes süüdistuse

kohaselt selles, et tema sõlmis ajavahemikul 4. detsembrist 2002 kuni 30. juulini 2003 OÜ Fineroc

nimel suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid kaupade ja teenuste müügiks. Seejuures esitas A. Särav

erinevatele äriühingutele OÜ Fineroc nimel arveid. Nendel arvetel, samuti kassa sissetuleku orderite

kviitungitel sularaha kättesaamise kohta ning lepingutel võltsis A. Särav 26 korral M. Saare allkirja.

Samuti lasi A. Särav esitatud arvete alusel OÜ Fineroc tehingupartneritel raha tasuda OÜ Fineroc

pangakontodele, mille kasutusõigus oli osaühingu juhatuse liikmetel M. Saarel ja K. Säraval. Need

summad võtsid OÜ Fineroc vastutavad isikud osaühingu pangakontodelt välja ja jätsid

maksudeklaratsioonides kajastamata, ehkki raha kasutamise kohta puuduvad nõuetekohased

kuludokumendid.

3. Pärnu Maakohtu 4. aprilli 2011. a otsusega tunnistati nii M. Saar kui ka K. Särav süüdi KarS § 386

lg 1 (§ 3891 lg 1) järgi ja mõlemat süüdistatavat karistati rahalise karistusega 40 päevamäära ehk 128

eurot. KarS § 73 lg 1 alusel jättis kohus mõistetud karistused tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele

pööramata. Sama kohtuotsusega tunnistati A. Särav süüdi KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22

lg 3), § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning talle mõisteti kõikide kuritegude eest rahalised karistused,

mille suurused olid vastavalt 40 päevamäära (128 eurot), 20 päevamäära (64 eurot) ja 20 päevamäära

(64 eurot). KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus A. Säravale liitkaristuseks rahalise karistuse 160

päevamäära summas 512 eurot. KarS § 73 lg 1 alusel jättis kohus mõistetud karistuse tingimisi 3-

aastase katseajaga täitmisele pööramata. Maakohus rahuldas ka Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) tsiviilhagi ja mõistis M. Saarelt, K. Säravalt ja A. Säravalt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks

välja 235 250 eurot 85 senti.

3.1 Maakohus leidis, et M. Saarele ja K. Säravale esitatud süüdistus OÜ Fineroc

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises ja sellega 1 840 438 krooni suuruse maksude

vähemlaekumise põhjustamises on tõendatud. Ajavahemikul 4. detsembrist 2002 kuni 30. juulini

2003 väljastasid K. Särav, M. Saar ja A. Särav OÜ Fineroc nimel erinevate kaupade müügi ja

teenuste osutamise kohta arveid kokku 23 äriühingule ja 8 füüsilisest isikust ettevõtjale. See käive on

aga jäetud osaühingu käibedeklaratsioonides osaliselt kajastamata. Samuti on 2002. a detsembrikuust

kuni 2003. a augustini OÜ Fineroc pangakontodelt tehtud väljamakse I. K.-le, makstud

pangakaardiga erinevate kaupluste arveid, tehtud väljamakseid sularahas K. Säravale ja M. Saarele,

võetud sularaha pangakaartidega välja ning tehtud ülekandeid K. Särava isiklikule pangakontole.

Loetletud väljamaksete kohta puuduvad nõuetekohased kuludokumendid, mis näitaksid kulude seost

OÜ Fineroc ettevõtlusega. Samas ettevõtlusega mitteseotud kuluna neid väljamakseid deklareeritud

pole. Nii OÜ Fineroc juhatuse liikmed kui ka A. Särav olid osaühingu tegevusega seotud, nad olid

üksteise tegevusest teadlikud ja raha liikumine oli nende kontrolli all. Nende käitumise tulemusena

esitati maksuhaldurile OÜ Fineroc käibemaksukohustuse kohta tahtlikult valeandmeid, varjates

osaühingu käivet, suurendades alusetult sisendkäibemaksu ja jättes deklareerimata tulumaksu.

Valeandmetega deklaratsioonid on allkirjastanud M. Saar või K. Särav, osa deklaratsioonidest on

esitatud elektrooniliselt. Maksuhaldurile esitati valeandmeid eesmärgiga vähendada OÜ Fineroc

maksukohustust.

3.2 Seoses A. Säravale esitatud süüdistusega maksukuriteole kaasaaitamises märkis maakohus

järgmist. A. Särav, kes on K. Särava abikaasa ja M. Saare vend, sõlmis ajavahemikul 4. detsembrist

2002 kuni 30. juulini 2003 OÜ Fineroc nimel suulisi ja kirjalikke lepinguid kauba ja teenuste

müügiks, esitades OÜ Fineroc nimel arveid erinevatele äriühingutele. Ühtlasi lasi A. Särav ostjatel

kanda nende arvete alusel raha OÜ Fineroc pangakontodele, mille kasutamisõigus oli M. Saarel ja

K. Säraval. Arvetel, aga ka kassa sissetuleku orderite kviitungitel sularaha kättesaamise kohta ja

lepingutel võltsis Argo Särav kokku 26 korral M. Saare allkirja. OÜ Fineroc juhatuse liikmed M. Saar

ja K. Särav olid teadlikud A. Särava korraldatud tehingutest ja nendega seotud raha liikumisest.

M. Saar ja K. Särav võtsid tehingutelt laekunud summad pangaautomaatidest välja ja jätsid tekkinud

maksukohustuse teadlikult deklareerimata.

3.3 Maakohus asus seisukohale, et käesolevas asjas on rikutud süüdistatavate EIÕK art 6 lg-st 1

tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, kuid rikkumine pole sedavõrd intensiivne, et see

annaks alust süüdistatavad õigeks mõista või nende suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Küll tuleb

mõistliku menetlusaja möödumise tõttu kergendada süüdistatavatele mõistetavaid karistusi.

4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatavad A. Särav ja K. Särav. Mõlemad

apellandid taotlesid enda õigeksmõistmist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonid rahuldamata, kuid täpsustati maakohtu otsuse resolutiivosa, lugedes A. Säravale KarS

§ 64 lg 1 alusel mõistetud rahalise karistuse suuruseks 80 päevamäära summas 256 eurot.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga nii selles, et süüdistatavate õigust asja arutamisele mõistliku

aja jooksul on rikutud, kui ka selles, et käesoleval juhul ei anna see rikkumine alust süüdistatavate

õigeksmõistmiseks. Samuti luges kohtukolleegium põhjendamatuteks apellantide väited kohtuotsuse

oletuslikkuse ja maakohtu ebaobjektiivsuse kohta. Maakohtu järeldused on põhjendatud ning kohtu

siseveendumuse kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Samas leidis ringkonnakohus, et maakohus

on teinud A. Säravale liitkaristuse mõistmisel arvutusvea, mis on kõrvaldatav KrMS § 337 lg 1 p 2

alusel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Särava ja K. Särava kaitsja

vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes taotleb oma kaitsealuseid puudutavas osas ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator ei nõustu

kohtute seisukohaga, et mõistliku menetlusaja nõude rikkumine ei anna käesolevas asjas alust

süüdistatavaid õigeks mõista.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioon on põhjendamatu ja selles märgitu ei anna

alust vaidlustatud kohtuotsuseid tühistada. Kaitsja ei ole esitanud mingeid sisulisi argumente, mis

seaksid kahtluse alla maakohtu ja ringkonnakohtu hinnangu, et mõistliku menetlusaja möödumine

ning sellest tulenev süüdistatavate õiguste rikkumine on käesoleval juhul heastatav karistuse

kergendamisega. Kohtud on menetlusaja ebamõistlikkuse tõttu mõistnud süüdistatavatele karistused,

mis on selgelt väiksemad kui süüdistatavate süü suurus eeldaks, jättes need karistused lisaks ka KarS

§ 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Kolleegiumi hinnangul ei saa väita, nagu poleks kohtute

poolt kohaldatud õigusjärelm käesoleval juhul mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamiseks

piisav.

II

8. KrMS § 3602 lg 3 kohaselt laiendab Riigikohus kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile

süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni

esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda

raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kolleegium leiab, et A. Säravat KarS

§ 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3) järgi süüdi tunnistades on kohtud kohaldanud vääralt

materiaalõigust, raskendades sellega süüdistatava olukorda.

9. Süüdistuse kohaselt aitas A. Särav OÜ Fineroc maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele

kaasa sellega, et sõlmis OÜ Fineroc nimel erinevate äriühingutega lepinguid kaupade ja teenuste

müügiks ning väljastas nendele äriühingutele OÜ Fineroc müügiarveid, lastes kaupade ja teenuste

eest tasuda OÜ Fineroc pangakontole. Nii tekkinud käibe jätsid OÜ Fineroc juhatuse liikmed M. Saar

ja K. Särav käesoleva otsuse punktis 1 märgitud asjaoludel osaühingu käibedeklaratsioonides

kajastamata. Lisaks jätsid M. Saar ja K. Särav OÜ Fineroc tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides

näitamata A. Särava müügitehingutest laekunud raha arvel OÜ Fineroc pangakontolt tehtud

väljamaksed, mis ei olnud seotud osaühingu ettevõtlusega. Kolleegium leiab, et tegu, mida

kirjeldatakse A. Säravale KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3) järgi esitatud süüdistuses,

ei ole võimalik õiguslikult hinnata kaasaaitamisena K. Särava ja M. Saare poolt toime pandud

maksude väärarvutusele. Seda järgmistel põhjustel.

10. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kolleegium on selgitanud, et

kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel.

Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut,

ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona

käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist

tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi

2011. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 13.5).

11. Kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vaheline põhjuslik seos eeldab lisaks naturalistlikule

põhjuslikkusele ka seda, et põhiteo soodustamine oleks kaasaaitajale normatiivselt omistatav. Selleks

peab kaasaaitamistegu tekitama õigushüvele õiguslikult taunitava ohu või seda suurendama.

Normatiivse omistamise kriteerium peab hoolitsema selle eest, et täideviimisteos avalduvale

ebaõigusele reageeriv karistusõigus lähtuks ultima ratio põhimõttest, ei haaraks elujuhtumeid liiga

kaugelt ega hõlmaks osavõtutegudena riigi karistusvõimu alla sotsiaaladekvaatseid tegusid.

12. Pelgalt seda, kui isik müüb äriühingu nimel kaupu või teenuseid, ei saa käsitada kaasaaitamisena

(KarS § 22 lg 3) maksude väärarvutusele (KarS § 386) või maksude maksmisest kõrvalehoidumisele

(KarS § 3891), mis seisneb selles, et äriühingu pädev esindaja jätab ühingu maksudeklaratsioonides

deklareerimata kõnealusest müügitegevusest tekkinud käibe või need ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksed, mis on tehtud müügi tulemusena äriühingule laekunud raha arvel. Kaupade või teenuste

müümine iseenesest on sotsiaaladekvaatne tegevus, mis ei loo ega suurenda õiguslikult taunitavat

ohtu maksude maksmisest kõrvalehoidumiseks. Pigem vastupidi: kaupade või teenuste müügita ei

tekiks riigil ka käibemaksu- ja tulumaksunõuet, mille sissenõutavuse tagamisele KarS § 386 (§ 3891)

lõppastmes suunatud on. Seega ei saa ka kaupade või teenuste müüki lugeda müügikäibe või müügist

laekunud raha arvel tehtud väljamaksete deklareerimata jätmisele kaasaaitamiseks. Vastupidine

tõlgendus viiks karistusseaduse määratletusnõude rikkumiseni. Näiteks võiks sellisel juhul kõne alla

tulla võimalus tunnistada maksukuriteole kaasaaitajana süüdi poemüüja, kes kaupu müües vähemalt

peab võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4), et poepidaja kaupade eest saadud raha täies ulatuses

käibedeklaratsioonides ei deklareeri, või tootmistööline, kes täidab oma tööülesandeid, ehkki ta peab

võimalikuks ja möönab, et tööandja jätab tema valmistatava toodangu müügist tekkiva käibe osaliselt

või täielikult deklareerimata.

13. Seetõttu ei ole ka tegu, mida kirjeldatakse A. Säravale KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22

lg 3) järgi esitatud süüdistuses (vt käesoleva otsuse punkt 2), õiguslikult käsitatav kaasaaitamisena

otsuse punktis 1 osutatud maksukuriteole. Kõnealuse kaasaaitamissüüdistuse kontekstis pole

mingisugust tähendust ka asjaolul, et A. Särav võltsis müügiarvetel ja muudel dokumentidel M. Saare

allkirja. Järelikult tuleb A. Särav KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3) järgi õigeks mõista.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium

Tallinna

Ringkonnakohtu

ja

Pärnu

Maakohtu

otsused

A. Särava

süüditunnistamises KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3) järgi ning mõistab A. Särava

selles süüdistuses õigeks. Sellest tulenevalt mõistab kolleegium A. Säravale KarS § 64 alusel uue

liitkaristuse, kuid jätab selle sarnaselt maakohtule ja ringkonnakohtule tingimisi 3-aastase katseajaga

täitmisele pööramata.

15. Kuna A. Särava õigeksmõistmine puudutab tegu, mis on ka Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) tsiviilhagi aluseks, tuleb kannatanu tsiviilhagi osas, milles see on esitatud A. Särava vastu,

KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata jätta.

16. KrMS § 191 lg 3 sätestab, et kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni või kassatsiooni läbi

vaadates võib ringkonnakohus või Riigikohus teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et süüdistatava

osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda

kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik

õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt Riigikohtu kriminaal-

kolleegiumi 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 19.1). Kuna Riigikohus mõistab

A. Särava ühes talle süüksarvatud teos õigeks, tuleb vähendada ka summat, mille maakohus

A. Säravalt kriminaalmenetluse kulude (määratud kaitsja tasu) katteks riigi kasuks välja mõistis.

Arvestades A. Särava süüditunnistamise suhet süüdistuse kogumahtu, leiab kolleegium, et A. Särav

peab esimese astme kohtus kaitsjale määratud tasust (1392 eurot 32 senti) riigile KrMS § 180 lg 1

alusel hüvitama 600 eurot. Ülejäänud osas - summas 792 eurot 32 senti - tuleb kõnealune

menetluskulu jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

Priit Pikamäe, Ott Järvasaar, Eerik Kergandberg