3-2-1-166-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-166-11

Määruse kuupäev

Tartu, 8. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Coverland Eesti AS (pankrotis) pankrotimenetlus;

pankrotitoimkonna liikmete tasu otsuse läbivaatamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2011. a määrus asjas nr 2-

09-25352

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heivo Murdmetsa, Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmme ja Martin Pärna

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Võlgnik Coverland Eesti AS (pankrotis) (registrikood 11275533),

esindajad likvideerija Peeter Sepper ja pankrotihaldur Sirje Tael

Huvitatud isikud pankrotitoimkonna liikmed Heivo Murdmets

(isikukood xxxxxxxxxxx), Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm (isikukood

xxxxxxxxxxx) ja Martin Pärn (isikukood xxxxxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

23. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-25352.

2. Saata Heivo Murdmetsa, Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmme ja Martin Pärna määruskaebus

Tallinna Ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Martin Pärnale määruskaebuselt 13. septembril 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 5. oktoobril 2009 välja Coverland Eesti AS pankroti. Esimesel

võlausaldajate üldkoosolekul 27. oktoobril 2009 valisid võlausaldajad pankrotitoimkonna liikmeteks

Heivo Murdmetsa, Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmme ja Martin Pärna. Võlgniku võlausaldajad otsustasid

30. märtsil 2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul maksta pankrotitoimkonna liikmetele tasu

selliselt, et iga toimkonna liige saab tasu 10 kuu eest 2780 eurot. Pankrotihaldur esitas 18. aprillil

2011 eelnimetatud üldkoosoleku otsuse kohtule kinnitamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 5. juuli 2011. a määrusega võlausaldajate 30. märtsi 2011. a üldkoosoleku

otsuse pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise kohta osaliselt kinnitamata. Maakohus märkis, et

kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et pankrotitoimkonna liikmed on täitnud suures mahus

keerulisi ülesandeid, on pidanud aktiivselt ja pikka aega jälgima võlgniku majandustegevuse käiku,

raamatupidamist ning finantsolukorda. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete

rahuldamine, mitte pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmine, ka mitte nn hüvitisena toimkonna

liikme võimaliku vastutuse eest. Maakohus võttis arvesse pankrotimenetluse keerukuse astet,

võlgniku varalist seisukorda, teadaolevate võlausaldajate arvu ja pankrotitoimkonna liikmete tegevust

ning leidis, et pankrotitoimkonna liikmetele tuleb maksta kümme korda väiksem summa ehk

278 eurot. See summa katab pankrotitoimkonna liikme võimalikud kulutused. Maakohus märkis

määrusesse, et määruskaebust esitada ei saa.

3. Maakohus ei rahuldanud pankrotitoimkonna liikmete 20. juulil 2011 esitatud määruskaebust ja

edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. augusti 2011. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 1 kohaselt tuleb ringkonnakohtul menetlusse

võetud määruskaebuse saamisel kontrollida, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud.

Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Üldkoosoleku kinnitatud

pankrotitoimkonna tasu kinnitamist kohtus reguleerib pankrotiseaduse (PankrS) § 76 lg 3. PankrS § 5

lg 1 alusel saab pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse samas

seaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust kaevata PankrS § 76 lg 3 alusel

tehtud maakohtu määruse peale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene edasikaebe

võimalust PankrS § 150 lg-s 5 sätestatust, kuna see säte peab silmas juba kinnitatud kulude kohta

tehtud määruse edasikaebe võimalust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Pankrotitoimkonna liikmed esitasid määruskaebuse Riigikohtule, milles paluvad tühistada

ringkonnakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitajad leiavad, et PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta

tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. PankrS § 150 lg 1 p 4 kohaselt on pankrotitoimkonna

liikmete tasu sõnaselgelt pankrotimenetluse kulu. Määruskaebuse esitajate hinnangul on

PankrS § 150 lg 1 p-st 4 ja lg-st 5 tulenevalt vaidlustatav PankrS § 76 lg 3 alusel tehtud maakohtu

määrus, millega võlausaldajate üldkoosoleku otsus pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise

kohta jäetakse täielikult või osaliselt kinnitamata.

PankrS § 76 lg 2 sätestab, et pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate

üldkoosolek. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et pankrotitoimkonna liikmete tasu oleks määratud

PankrS § 76 lg-s 2 sätestatut järgimata. Kuna võlgniku pankrotimenetlus oli keerukas, võlgniku

varaline seisukord oli hea, nõuete kaitsmise koosolekul pandi kaitsmisele 104 võlausaldaja nõuded ja

pankrotitoimkonna liikmete tegevus oli kestnud kaks aastat ja koosolekuid peeti 12 korral, oli

üldkoosolekul pankrotitoimkonna liikmetele määratav tasu seadusega kooskõlas. Üldkoosoleku

määratud tasu suurus koos sotsiaalmaksuga oli 11 092 eurot 20 senti, mis moodustab 0,55% pärast

pankroti väljakuulutamist pankrotivarasse laekunud rahasummast, seega oli tegemist mõistlikus

suuruses tasuga.

6. Võlgniku likvideerija Peeter Sepper leidis, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse

norme. Likvideerija nõustus määruskaebuse esitajatega, et pankrotitoimkonna liikmete tasu kohta

tehtud lahend on edasikaevatav PankrS § 150 lg 5 alusel. Ei ole võimalik nõustuda ringkonnakohtu

hinnanguga, et PankrS § 150 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus on üksnes kinnitatud kulude osas.

Maakohus kinnitas pankrotitoimkonna liikmete tasu. Maakohus on asunud ümber kujundama

õigussuhet pankrotivõlgniku ja pankrotitoimkonna liikmete vahel, lahendades omal initsiatiivil ka

pankrotitoimkonna kantud otseste kulude küsimuse. Kohtu pädevusse ei kuulu pankrotitoimkonna

liikme tasu määramine, vaid üksnes pankrotitoimkonna liikme tasu kinnitamine või kinnitamata

jätmine. Kohtu järelevalve kohustus ei tohi piirata ja muuta võlausaldajate autonoomiat.

Kuna võlausaldajate üldkoosolek ei otsustanud lisaks tasu määramisele ka pankrotitoimkonna liikme

kulutuste hüvitamist, on maakohus selles osas ületanud diskretsioonipiire ning asunud vastu võtma

otsuseid küsimuses, mida võlausaldajate üldkoosolek ei ole üldse otsustanud. Seadus ei võimalda

samal ajal otsustada tasu määramist ja kulutuste hüvitamist pankrotitoimkonna liikmele. PankrS § 76

lg 4 kohaselt hüvitatakse pankrotitoimkonna liikmele, kellele tasu ei maksta, pankrotivara arvel

pankrotitoimkonna liikme kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused.

Maakohtu määrus pankrotitoimkonna liikmetele tasu määramise osas, mis kohtu hinnangul hõlmab

ka tehtud kulutusi, on vastuolus PankrS § 76 lg-s 4 sätestatuga.

7. Pankrotihaldur leidis, et ta ei saa olla asjas menetlusosaliseks, kuna ei ole pankrotitoimkonna

liikmete tasule vastuväidet esitanud. Samas leidis ta, et arvestades menetluse iseloomu, toimunud

koosolekute ja pankrotivara müügiks korraldatud enampakkumiste arvu, on tasu maksmine

pankrotitoimkonna liikmetele mõistlik. PankrS § 84 ja § 76 lg 3 koosmõjus on kohtul õigus

üldkoosoleku otsus, millega toimkonna liikmetele tasu määrati, ka osaliselt kinnitada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada

ning määruskaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

9. Esmalt märgib kolleegium, et pankrotitoimkonna liikmetel on õigus esitada määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata nende määruskaebuse

maakohtu määruse peale, TsMS § 638 lg 9 ja § 659 alusel nende koostoimes.

10. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohtu määruse peale saab esitada

määruskaebuse ringkonnakohtule. Kolleegium leiab, et pankrotitoimkonna liikmete tasu kohta tehtud

lahend on edasikaevatav PankrS § 150 lg 5 alusel. Seadusandja on sõnaselgelt PankrS § 150 lg 1 p-

s 4 sätestanud, et pankrotimenetluse kuluks on ka toimkonna liikmete tasu.

Ringkonnakohtu viide, et kaebeõiguse puudumine tuleneb PankrS §-st 76, on väär. PankrS § 76 lg 3

kolmanda lause järgi otsustab kohus 15 päeva jooksul pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise

kinnitamise, tehes selle kohta määruse. Kuigi PankrS §-st 76 ei nähtu, et seda määrust saab

vaidlustada, võimaldab seda siiski PankrS § 150 lg 5. Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale

võib PankrS § 5 lg 1 järgi esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 150

lg 1 p 4 järgi on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotitoimkonna liikmete tasu. Sama

paragrahvi lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada

määruskaebuse.

Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et PankrS § 150 lg 5 järgi on õigus määruskaebust esitada

üksnes juba kinnitatud kulude kohta tehtud määruse peale. Sellist piirangut PankrS § 150 lg 5 ei

kehtesta. PankrS § 76 lg 3 järgi otsustab pankrotitoimkonna liikmetele tasu kinnitamise kohus, st kui

kohus teeb vastava määruse, ongi pankrotitoimkonna liikmete tasu kinnitatud.

Kuna kolleegium rahuldab määruskaebuse seetõttu, et ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et

määruskaebuse esitajatel ei olnud edasikaebeõigust, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda

määruskaebuse teisi põhjendusi.

11. Täiendavalt peab kolleegium vajalikuks selgitada, et pankrotitoimkonna liikmete tasu on

pankrotimenetluse kulu, mille otstarbekuse kontroll on kohtu pädevuses, ning kohtul on kohustus

kontrollida võlausaldajate otsust pankrotitoimkonna liikmete tasu suuruse kohta. PankrS § 84 järgi

teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid

ülesandeid. Seega on kohtul seaduse järgi pandud kohustus kontrollida pankrotimenetluse kulude

suurust, sh pankrotitoimkonna liikmete tasu. PankrS § 76 lg 3 ja § 84 koostoimes on

pankrotitoimkonna liikmete tasu mõistlikkuse hindamise otsustus kohtu diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

PankrS § 76 lg 1 kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmele maksta pankrotivara arvel mõistlikku

tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik. PankrS § 76 lg 2 sätestab,

et pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate üldkoosolek, määrates tasu

suuruse ja maksmise korra, ning pankrotitoimkonna liikmetele pankrotivara arvel makstava tasu

piirmäärad kehtestab justiitsminister ja pankrotitoimkonna liikme tasu ei määrata enne

jaotusettepaneku kohtus kinnitamist. PankrS § 76 lg 3 järgi otsustab pankrotitoimkonna liikmetele

tasu maksmise kohus 15 päeva jooksul otsuse kohtule esitamisest arvates, tehes selle kohta määruse.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse esitajatele TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu