3-2-1-170-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-170-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Raivo Kuusiku hagi Kim Johansen Transport osaühingu

vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks ja

hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-55286

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kim Johansen Transport osaühingu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3966 eurot 79 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Raivo Kuusik (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Kim Johansen Transport osaühing (registrikood

10818405), esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel

Asja läbivaatamise kuupäev

23. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-55286

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Kim Johansen Transport osaühingu kanda.

3. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raivo Kuusik (hageja) esitas 12. augustil 2010 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni

töövaidluskomisjonile Kim Johansen Transport osaühingu (kostja) vastu avalduse, milles palus

tuvastada, et ta on kostjale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega töölepingu alates

15. juulist 2010 kehtivalt üles öelnud, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3966 eurot

79 senti. Töövaidluskomisjon jättis 13. oktoobri 2010. a otsusega avalduse rahuldamata.

2. Hageja esitas 5. novembril 2010 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus lugeda

tööleping erakorraliselt ülesöelduks alates 15. juulist 2010 ja mõista kostjalt välja hüvitis 3966 eurot

79 senti.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures autojuhina 1. septembril 2009 sõlmitud töölepingu

alusel. Kostja kohustas hagejat korduvalt rikkuma töö- ja puhkeajanorme, mistõttu hageja pidi

korduvalt sõitma järjest üle 12 tunni ning Rootsi Kuningriigi politsei määras hagejale trahvi. Seetõttu

esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 15. juulist 2010

töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 3 alusel. Kostja ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega

TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ja lõpetas töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel.

Kostja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 alusel. Seega lõppes tööleping

TLS § 91 lg 2 p 3 alusel 15. juulist 2010. Sellest tulenevalt on kostjal TLS § 100 lg 4 alusel kohustus

maksta hagejale hüvitisena tema kolme kuu keskmine töötasu, s.o 62 066 krooni 70 senti (3966 eurot

79 senti).

3. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja ei ole kohustanud hagejat rikkuma seadust või töölepingut. Need hageja väited ei ole

tõendatud.

4. Harju Maakohus jättis 28. märtsi 2011. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oluliselt töölepingut, sundides teda

korduvalt rikkuma töö- ja puhkeaja seadust. Seetõttu on ülesütlemine tühine ning kostjal ei ole

kohustust maksta hagejale hüvitist.

Kuna hageja ütles töölepingu üles, pidanuks TLS § 105 järgi kostja esitama töövaidlusorganile

avalduse hageja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Praegusel juhul on aga

hageja esitanud töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada enda esitatud

ülesütlemisavalduse kehtivus. Seetõttu ei pidanud kostja esitama töövaidluskomisjonile täiendavat

avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Tõlgendades TLS § 105 grammatiliselt, on selle sätte

kohaldamise eeldused täidetud, sest selles ei ole märgitud, kas töövaidlusorganisse peaks pöörduma

töötaja või tööandja. Sellest tulenevalt võivad pöördujaks olla mõlemad isikud. TLS § 105

teleoloogilise tõlgenduse järgi tuleb selle sätte mõtte kohaselt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel

lahendada töölepingu ülesütlemise vaidlus töövaidlusorganis, kuhu tuleb pöörduda 30 kalendripäeva

jooksul. Kui hageja ise on õigusselguse saamiseks esitanud nõude tuvastada erakorralise ülesütlemise

kehtivus, on TLS § 105 olukord saavutatud. Tarbetu oleks nõuda tööandjalt täiendava nõude esitamist

erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks, sest töötaja nõude alusel vaieldakse sama

vaidlust. Hageja esitas avalduse TLS § 105 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul. Kuivõrd hageja ei ole

erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, on ülesütlemine alusetu ja TLS § 104

lg 1 järgi tühine.

5. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada.

TLS § 105 lg 1 järgi peab avalduse töövaidlusorganile esitama ülesütlemisavalduse saaja, mitte

esitaja. Töötaja saab ülesütlemist vaidlustada juhul, kui ülesütlemisavalduse esitab tööandja. Ekslik

on kohtu järeldus, et kostja ei pidanud esitama töövaidluskomisjoni täiendavat nõuet. Hageja ei

esitanud töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ega muud nõuet. Kuna

kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, on see kehtiv. Kuivõrd hageja ega kostja ei esitanud nõuet

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei ole õige maakohtu järeldus, et kuna hageja ei ole

tõendanud erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, on ülesütlemine alusetu ja TLS § 104

lg 1 järgi tühine, mistõttu ei ole alust hagejale hüvitist maksta.

6. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. septembri 2011. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue

otsuse, millega rahuldas hagi. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled maakohtu tuvastatud faktiliste asjaolude üle.

Ringkonnakohus leidis, et õige ei ole maakohtu TLS § 105 lg-le 1 antud tõlgendus, mille kohaselt ei

näe see säte ette töövaidlusorganisse pöörduvat isikut. Töölepingu seaduse kohaselt võivad

töölepingu erakorraliselt üles öelda nii tööandja kui ka töötaja. Tööleping öeldakse üles

ülesütlemisavalduse esitamisega teisele poolele (TLS § 95 lg 1). TLS §-st 105, mis sätestab

töölepingu ülesütlemise tühisusele tuginemise, tuleneb, et ülesütlemine on kehtiv, kuni pole

tuvastatud selle tühisus. Seega peab töövaidlusorganisse pöörduma isik, kes tugineb ülesütlemise

tühisusele.

Kostja ei esitanud töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet. Seetõttu

on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud hageja ülesütlemisavalduses märgitud

tähtpäeval (TLS § 105 lg 2).

Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tööandjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta

hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et

hageja keskmine töötasu oli 20 688 krooni 90 senti (1322 eurot 26 senti) ja kolme kuu keskmine

töötasu oli seega 62 066 krooni 70 senti (3966 eurot 79 senti). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista hüvitis 3966 eurot 79 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus.

Ringkonnakohus tõlgendas valesti TLS § 105 lg-t 1. Kuna hageja oli pöördunud töövaidlusorganisse

töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, ei pidanud kostja esitama töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise nõuet. Ringkonnakohtu seisukoht ei ole kooskõlas asjas nr 3-2-1-65-08

väljendatud Riigikohtu seisukohaga.

9. Hageja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu TLS §-le 105 antud tõlgendus on põhjendatud ning vastab seadusele ja

kohtupraktikale.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 1 alusel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale TLS § 91 lg 2 p 3 alusel töölepingu

erakorraliselt ülesütlemise avalduse. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 79 alusel, mis

reguleerib töölepingu lõpetamist kokkuleppel. Hageja esitas töövaidluskomisjonile TLS § 105 lg-s 1

ettenähtud tähtaja jooksul avalduse, milles palus tuvastada, et tööleping on üles öeldud TLS § 91 lg 2

p 3 alusel, ja mõista välja hüvitis. Kostja ei esitanud töövaidluskomisjonile ega kohtule töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet.

12. Kolleegium märgib, et kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 79

alusel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, siis ei ole tööandjal

alust lõpetada töölepingut TLS § 79 alusel. Kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel üles

öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või

ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, s.t töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt

tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (vt ka nt

Riigikohtu 10. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05, p-d 10-12 ja Riigikohtu

11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 13).

13. TLS § 105 lg 1 järgi tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada kohtule hagi või

töövaidluskomisjonile avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.

Ringkonnakohus on viidatud sätte alusel õigesti leidnud, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude

peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti.

Kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja oli selle kätte saanud, lõppes

tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Seetõttu ei pidanud hageja esitama

töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõuet, vaid võis

ülesütlemisavaldusele tuginedes nõuda hüvitist. Asjaolu, et hüvitisenõude lahendamisel tuli

töövaidlusorganil tuvastada ülesütlemise kehtivus, ei anna alust järeldada, et kostja ei pidanud

esitama hagi või avaldust TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Eelneva tõttu ei ole asjakohane

kostja viide kolleegiumi seisukohale, et kostja esitatud vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kui hageja

on esitanud samasisulise tuvastusnõude (vt nt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-65-08, p 17).

Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et ringkonnakohus tõlgendas õigesti TLS § 105 lg-t 1. Kuna

tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, tekkis kostjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus maksta

hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

14. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Kuna

kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb ka

kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju

Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

15. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb kaebuselt tasutud kautsjon arvata

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik