3-2-1-162-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-162-11

Määruse kuupäev

Tartu, 6. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

OÜ Peetri Agro menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-4059

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Stora Enso Eesti AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Peetri Agro (registrikood 10388531), esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut

Kostja Stora Enso Eesti AS (registrikood 11511985), esindaja

vandeadvokaat Martin Triipan

Asja läbivaatamise kuupäev

16. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-10-4059 tehtud Harju Maakohtu 17. märtsi 2011. a määrus ja

Tallinna Ringkonnakohtu 23. augusti 2011. a määrus.

2. Teha uus määrus, millega mõista Stora Enso Eesti AS-lt OÜ Peetri Agro kasuks

menetluskuludena välja 2897 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) eurot 24 senti.

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Stora Enso Eesti AS-le 8. septembril 2011 vandeadvokaat Martin Triipani poolt

tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Peetri Agro (hageja) esitas 26. jaanuaril 2010 hagi Stora Enso Eesti AS (kostja) vastu

254 852 krooni saamiseks. Võlgnevus tekkis müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmise

tõttu. Samuti palus hageja välja mõista 46 080 krooni suuruse viivitusintressi.

2. Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2010. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud täielikult

kostja kanda.

3. Hageja esitas 2. novembril 2010 maakohtule taotluse, milles palus menetluskulude katteks kostjalt

välja mõista 48 932 krooni (riigilõiv 27 500 krooni ja õigusabikulud 21 432 krooni).

4. Kostja esitas avaldusele vastuväited. Vastuväite kohaselt ei ole kõik hageja taotletud õigusabikulud

seotud praeguse tsiviilasja menetlusega ning põhjendatud ei ole nende väljamõistmine. Tsiviilasja

menetlusega ei ole seotud OÜ Sikuti Advokaadibüroo arve nr 297 teine rida "Pankrotihoiatuse

(10.11.2009) koostamine, Stora Enso vastusega (28.12.2009) tutvumine + konsultatsioon kliendiga +

läbirääkimised kostja lepingulise esindajaga asja lahendamiseks väljaspool kohut" ning neid kulusid

kostja hüvitama ei pea. Hageja taotletud õigusabikulusid tuleb vähendada 3000 krooni ja käibemaksu

võrra, s.o 3600 krooni võrra.

5. Hageja vaidles vastu kostja seisukohtadele, et arve nr 297 teine rida ei ole seotud tsiviilasja

menetlusega. Nimetatud kulu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja § 144 p 4

tähenduses kohtuväline kulu (kohtueelse menetluse kulu), mis on otseselt seotud tsiviilasjaga.

6. Harju Maakohus mõistis 17. märtsi 2011. a määrusega kostjalt välja hageja menetluskulud

48 932 krooni ehk 3127 eurot 32 senti (riigilõiv 27 500 krooni + õigusabikulud 21 432 krooni).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab

varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasjas hinnaga kuni 300 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav

kulu 100 000 krooni. Kohtuasjas oli tsiviilasja hinnaks 254 852 krooni. Kohtunikuabi leidis, et hageja

menetluskulud on vastavuses kehtestatud piirmääraga. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega.

Maakohus leidis, et pankrotihoiatuse koostamine ja sellega seotud hilisem kostja vastusega tutvumine

oli seotud selles tsiviilasjas menetletud võlanõudega. Nende toimingute eesmärgiks oli jõuda

võlanõudes kokkuleppele. Kaks tundi on mõistlik ja põhjendatud aeg selliste õigustoimingute

tegemiseks. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades on hageja menetluskulud taotletud suuruses

põhjendatud ja vajalikud.

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse,

millega vähendada hageja taotletud õigusabikulusid 3000 krooni ja käibemaksu võrra,

s.o 3600 krooni ehk 230 euro 8 sendi võrra. Maakohus leidis valesti, et pankrotihoiatuse koostamise

kulud on tsiviilasja kohtueelse menetlusega seotud kulud. Pankrotimenetlus ning hagimenetlus on

alternatiivsed menetlused ning isiku nõuet ei ole võimalik samal ajal läbi vaadata nii hagimenetluses

kui ka pankrotimenetluses. Kulud, mis on seotud pankrotimenetluse ettevalmistamisega, ei saa olla

seotud hagimenetluse ettevalmistamisega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. augusti 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et pankrotihoiatuse koostamise kulusid saab pidada

praeguse tsiviilasjaga seotud kohtueelse menetluse kuludeks. Õige on maakohtu järeldus, et need on

kantud tsiviilasjas rahuldatud nõude sissenõudmise eesmärgil. Asjaolu, et hageja otsustas pärast

pankrotihoiatuse tegemist kohtu poole pöördumise viisina mitte pankrotiavalduse esitamise, vaid

hagimenetluse kasuks, ei välista pankrotihoiatuse tegemisega seotud kulude kuuluvust kohtueelselt

kantud menetluskulude hulka. Tegemist on ühe ja sama võla sissenõudmiseks tehtud kohtueelsete

kulutustega. Vastupidiselt kostja tõlgendusele, on asjaolu, et nõuet ei ole võimalik samal ajal läbi

vaadata nii hagimenetluses kui ka pankrotimenetluses, ringkonnakohtu arvates õigustuseks, mis

annab aluse paigutada pooleli jäetud pankrotimenetluse ettevalmistamise kulud käiku läinud

hagimenetluse kulude hulka. Kostja tõlgendus, mille kohaselt ei peaks maksekohustust

põhjendamatult vältida püüdnud võlgnik võla sissenõudmise eesmärgil enne hagi esitamist tehtud

pankrotihoiatusega seotud kulutusi hüvitama, ei ole kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 2, mille kohaselt

peab pool, kelle kahjuks otsus tehti, kandma mh ka vajalikud kohtuvälised kulud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub teha uus määrus, millega tühistada Harju

Maakohtu 17. märtsi 2011. a määrus ja määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 2897 eurot

24 senti, juhindudes Harju Maakohtu 30. septembri 2010. a otsuses sisalduvast menetluskulude

jaotusest.

Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tema ei pea hüvitama pankrotihoiatusega seotud menetluskulusid.

Pankrotihoiatuse eesmärk on valmistada ette võimalus pankrotiavalduse esitamiseks tulevikus.

Kulud, mis on seotud pankrotimenetluse ettevalmistamisega, ei saa olla samal ajal seotud

hagimenetluse ettevalmistamisega.

Kostja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et tegemist on ühe ja sama võla sissenõudmiseks

tehtud kohtueelsete kulutustega. Pankrotimenetluse algatamise eeldused ei kattu hagi esitamise

eeldustega. Pankrotiavalduse lahendamisel ei ole peaküsimuseks nõue, vaid maksejõuetuse

põhistamine. Seega ei pruugi pankrotiavalduse koostamisel põhiline aeg kuluda mitte nõudega seotu

analüüsimisele, vaid hoopis maksejõuetuse põhistamise võimalikkuse analüüsile. See aga ei puutu

hagimenetlusse.

10. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused

menetluskulude määramise osas on õiged ja seaduslikud ning määruste tühistamiseks ei ole alust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Uue määrusega

rahuldab kolleegium TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena

2897 eurot 24 senti. Määruskaebus tuleb rahuldada.

12. Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2010. a otsusega hagi kostja vastu ja jättis menetluskulud

täielikult kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramist (väljamõistmist) saab menetlusosaline

kulujaotuse kohta tehtud lahendi alusel nõuda TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi 30 päeva jooksul

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lahendi jõustumine tähendab, et selle

korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige edasikaebetähtaeg on möödunud või

kaebus on jäetud rahuldamata (TsMS § 456, § 466 lg 3, § 478 lg 3) (vt ka Riigikohtu 31. mai 2011. a

määrus asjas nr 3-2-1-18-11, p 15 ja 25. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-102-11, p 14).

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 9. novembril 2010. Hageja esindaja esitas 2. novembril 2010

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

esitatud tähtaegselt.

13. Menetluskuludena palus hageja välja mõista õigusabikulud 21 432 krooni ja tasutud riigilõivu

27 500 krooni, kokku 48 932 krooni. Avaldusele on hageja esindaja lisanud õigusabikulude kandmist

tõendava arve nr 297, mis on koostatud 1. novembril 2010. Esitatud arve järgi on hagejale osutatud

õigusabi kokku 11 tundi. Hageja esindaja kinnitas avalduses, et need kulud on kantud selle tsiviilasja

menetluse tõttu.

Kostja vaidles hageja esindaja esitatud avaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja taotletud

õigusabikuludest ei ole kõik seotud tsiviilasja menetlusega ning nende väljamõistmine kostjalt ei ole

põhjendatud. Kostja arvates ei ole arve teine rida "Pankrotihoiatuse (10.11.2009) koostamine, Stora

Enso vastusega (28.12.2009) tutvumine + konsultatsioon kliendiga + läbirääkimised kostja

lepingulise esindajaga asja lahendamiseks väljaspool kohut" seotud tsiviilasja menetlusega ja seetõttu

taotles ta õigusabikulude vähendamist 3000 krooni, millele lisandub käibemaks 600 krooni, võrra.

Kohtud kostja sellise käsitlusega ei nõustunud ja leidsid, et kostja vaidlustatud toimingud olid seotud

eesmärgiga jõuda võlanõude osas kokkuleppele. Kolleegium kohtute sellise seisukohaga ei nõustu.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise

menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt ka 22. juuni

2010. a otsus asjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Praegusel juhul on ringkonnakohus valesti leidnud, et arve

nr 297 teisel real kajastatud õigusabiteenus hõlmas ka hagimenetlust. Kostja leidis, et kulud, mis on

seotud pankrotimenetluse ettevalmistamisega, ei saa olla samal ajal seotud hagimenetluse

ettevalmistamisega. Kolleegium nõustub määruskaebuses märgituga, et pankrotihoiatus koostatakse

pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 alusel ning selle hoiatuse eesmärk on valmistada ette

võimalus esitada pankrotiavaldus tulevikus. Pankrotihoiatuse esitamine ei ole hagimenetluses

seaduses sätestatud kohtueelne menetlus (TsMS § 144 p 4). Seetõttu on õige kostja seisukoht, et ta ei

pea hüvitama hageja esitatud arve nr 297 teisel real kajastatud õigusabiteenuse eest tasutut.

15. Kolleegium leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2897 eurot 24 senti (45 332 krooni),

st 230 euro 8 sendi (3600 krooni) võrra vähem, kui hageja seda taotles. Menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldab kolleegium osaliselt. Hinnates menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust, märgib kolleegium, et tegemist oli müügilepingutest tuleneva vaidlusega. Hageja

kasutatud ja hüvitatav õigusabi oli vajalik ja põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi tuleb

välja mõista õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus suuruses.

Hagi hind on selles asjas Harju Maakohtu 30. septembri 2010. a otsuse alusel 254 852 krooni 27 senti

(16 288 eurot). Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise

nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad. Tsiviilasjas hinnaga kuni 300 000 krooni on esindaja kulude väljamõistmise piirmääraks

100 000 krooni. Hageja taotletav menetluskulude hüvitis jääb selle summa piiridesse.

16. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 27 500 krooni (1757 eurot 57 senti) ning on palunud ka

tasutud riigilõivu hüvitamist. Kuna maakohtu otsus on menetluskulude jaotamise osas jõustunud,

tuleb kostjal hüvitada hagejale viimase tasutud riigilõiv.

17. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldajale tagastada

tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse

alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule.

Asjas on palutud tagastada kautsjon Stora Enso Eesti AS-le.

18. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull