3-2-1-150-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-150-11

Määruse kuupäev

Tartu, 2. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Villy Peepsoni hagi Hele-Mai Hindriksoni vastu 12 375 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-25621

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Villy Peepsoni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Villy Peepson (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Margus Lentsius

Kostja Hele-Mai Hindrikson (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

9. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 25. augustil 2011. a tsiviilasjas nr 2-11-25621 tehtud määruse

resolutsiooni punkti 5, asendades 7000 eurot 12 375 euroga.

2. Lugeda ringkonnakohtu määruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1 Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2.2 Tühistada Tartu Maakohtu 7. juuni 2011. a määrus.

2.3 Tühistada Hele-Mai Hindriksonile (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule, mis on

kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx, Villy Peepsoni kasuks

seatud käsutamise keelumärge.

2.4 Teha uus määrus, millega seada Hele-Mai Hindriksonile (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale

kinnistule (asukoht Tartu linn, Xxxxxxxx tn xx), mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa number xxxxxxx, Villy Peepsoni kasuks esimesele vabale

järjekohale kohtulik hüpoteek 12 375 (kaksteist tuhat kolmsada seitsekümmend viis eurot)

eurot.

2.5 Määrata tagatis 12 375 eurot, mille tasumisel Tartu Ringkonnakohtu tagatise kontole (saaja

Rahandusministeerium, SEB Pank AS konto nr 10220034796011 või Swedbank AS konto

nr 221023778606, viitenumber 3100057439; maksekorraldusele tuleb märkida Tartu

Ringkonnakohus, kohtuasja number ja selgitus "hagi tagamine") või samas ulatuses

pangagarantii andmisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

2.6 Määruse täitmiseks tuleb pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole (TsMS § 387

lg 2).

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Villy Peepsonile (konto nr 221013783371, Swedbank AS) 5. septembril 2011

määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Villy Peepson (hageja) esitas 1. juunil 2011 Tartu Maakohtule Hele-Mai Hindriksoni (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 12 375 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja

hagi tagamise taotluse, milles palus seada enda kasuks kostjale kuuluvale kinnistule, kohtulik

hüpoteek 12 375 eurot. Hageja põhjendas hagi tagamise vajadust sellega, et kinnistu on kostja ainus

vara ning kostja on asunud seda müüma. Kui kostjal õnnestub kinnistu müüa, võib hagi rahuldamise

korral olla kohtuotsuse täitmine võimatu.

2. Tartu Maakohus rahuldas 7. juuni 2011. a määrusega hagi tagamise taotluse ning seadis kostja

kinnisasjale käsutamise keelumärke hageja kasuks.

Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus tuleb rahuldada, kuid ei ole põhjendatud seada kostja

kinnisasjale kohtulikku hüpoteeki. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik

hinnata hagi perspektiivikust ning asuda seisukohale, et hüpoteegi seadmata jätmise korral võib

hageja nõude täitmine osutuda raskendatuks. Seetõttu on hüpoteegi seadmine kostja kinnisasjale

põhjendamatult koormav. Põhjendatud hagi tagamise abinõu on hageja kasuks kinnisasjale

käsutamise keelumärke seadmine.

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada. Kostja leidis, et

maakohtu määrus on vastuoluline. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei olnud esitanud tõendeid,

mille alusel oleks võimalik hinnata hagi perspektiivikust ning asuda seisukohale, et hüpoteegi

seadmata jätmise korral võib hageja nõude täitmine osutuda raskendatuks. Samas on maakohus siiski

hagi taganud. Ka on maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu kostjat põhjendamatult koormav.

Maakohus oleks pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 385 kohaselt hagi tagamise

määruses märkima, et 12 375 euro maksmisel kohtu deposiitkontole või selle summa ulatuses

pangagarantii esitamisel keelumärge kustutatakse.

4. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25. augusti 2011. a määrusega kostja määruskaebuse osaliselt,

tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega seadis kostja kinnisasjale kohtuliku

hüpoteegi 12 375 eurot ning määras, et 7000 euro tasumisel Tartu Ringkonnakohtu tagatise kontole

või pangagarantii andmisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

Ringkonnakohus leidis, et arvestades hageja nõude suurust ning asjaolu, et kostjale ei kuulu teisi

kinnistuid, on hageja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud. Maakohus on

määrust vastuoluliselt põhistanud, kuid maakohtu määruses märgitud seisukoht hagi perspektiivikuse

kohta ei ole piisav alus, et jätta hagi tagamata.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 leidnud, et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige

koormavam hagi tagamise liik ning rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi

seadmisest kinnisasjale. Praegusel juhul on vähem koormav hagi tagamise abinõu kohtuliku

hüpoteegi seadmine.

Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 385. Rahalise nõudega hagi tagamise määruses

määratakse TsMS § 385 järgi kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud

pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel tühistab kohus kostja avalduse alusel hagi

tagamise abinõu ja asendab selle pangakontole makstud rahaga või pangagarantiiga. Ringkonnakohus

määras tagatise suuruseks 7000 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas,

milles ringkonnakohus määras summaks, mille tasumisel või millises ulatuses pangagarantii

esitamisel hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse, 7000 eurot, ja teha selles osas uus määrus,

millega määrata tagatise suuruseks 12 375 eurot.

Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 385. Selle sätte kohaselt määratud

rahasumma hagi tagamise asendamiseks ei tohiks olla väiksem kui summa, mida tagab seatud hagi

tagamise abinõu. Vastasel juhul kahjustataks põhjendamatult hageja positsiooni. Praeguses asjas on

ringkonnakohtu määratud summa, mille maksmisel hagi tagamise abinõu asendatakse, 5375 euro

võrra väiksem kui hagi tagamise abinõuna seatud kohtuliku hüpoteegi summa. Ka Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud kohtumääruse p-s 19 leidnud, et hagi tagamise abinõu

asendamisega ei tohi vähemalt üldjuhul hageja positsioon halveneda. Ringkonnakohus ei ole

põhjendanud, miks ta määras hagi tagamise asendamiseks makstavaks summaks 7000 eurot. Ka

kostja palus maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses määrata tagatise suuruseks

12 375 eurot.

7. Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel muuta osas,

milles ringkonnakohus määras 7000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud

pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse

täitmine. Selleks rahasummaks tuleb määrata 12 375 eurot.

9. Kolleegium leiab, et TsMS §-s 385 sätestatud võimalus saavutada raha maksmise või pangagarantii

esitamisega hagi tagamise määruse täitmise lõpetamine, on sisuliselt samuti hagi tagamise abinõu.

Sellisel juhul tagab võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist makstud raha või esitatud

pangagarantii. Arvestada tuleb sellega, et kohus on nõutud raha maksmisel või pangagarantii

esitamisel kohustatud senise hagi tagamise tühistama ning kaalutlusruumi selle otsustuse tegemisel ei

ole (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 18). Seega tuleb juba

rahasumma määramisel TsMS § 385 järgi lähtuda samadest põhimõtetest, millest tuleb lähtuda hagi

tagamisel, sh TsMS § 378 lg 4 kohaselt arvestada hagi hinda. Samuti kehtib hagi tagamise

asendamisel põhimõte, et asendamisega ei tohi vähemalt üldjuhul hageja positsiooni oluliselt

halvendada (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 19).

10. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta määras TsMS § 385 järgi makstava rahasumma

väiksemana hagi tagamise abinõuna määratud kohtuliku hüpoteegi summast. Kohtuliku hüpoteegi

summa on võrdne hagihinnaga 12 375 eurot. Samuti ei ole asjas esitatud muid väiteid, mis võiksid

anda alust määrata TsMS § 385 järgi makstav rahasumma väiksemana hüpoteegisummast, mida raha

maksmine või pangagarantii esitamine asendaks. Ka kostja leidis ringkonnakohtule esitatud

määruskaebuses, et TsMS § 385 järgne summa oleks pidanud olema 12 375 eurot (tl 29). Seega tuleb

ringkonnakohtu määrust selles osas muuta ja määrata TsMS § 385 järgi 12 375 eurot rahasummaks,

mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

11. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes,

lahendatakse menetluskulude jaotus põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu