3-2-1-152-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-152-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Lehte Teerni hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-

37058

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lehte Teerni kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

2396 eurot 69 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Lehte Teern (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Anne Nurmi

Kostja Eesti Põllumajandusmuuseum (registrikood 70002578),

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Asja läbivaatamise kuupäev

9. jaanuar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-37058 muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Lehte Teerni kanda.

3. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lehte Teern (hageja) esitas 28. juulil 2010 Tartu Maakohtule Eesti Põllumajandusmuuseumi

(kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 8. aprillil 2010 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni

töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks.

Töövaidluskomisjon jättis avalduse 2. juuni 2010 otsusega rahuldamata.

Pooled sõlmisid 1. aprillil 2008 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle

vanemraamatupidaja töökohal. Kostja esitas 19. märtsil 2010 hagejale töölepingu ülesütlemise

avalduse töökoha koondamise tõttu alates 1. aprillist 2010. Kostja märkis ülesütlemisavalduses, et

hageja töökoht koondatakse, kuna alates 1. aprillist 2010 tugiteenused tsentraliseeritakse, muudetakse

kostja põhimäärust ja kehtestatakse uus struktuur. Rahandusministeeriumi kinnitatud tugiteenuste

tsentraliseerimise järjekorrast nähtub, et kostja tugiteenused tsentraliseeritakse 1. juulil 2011. Hageja

oli arvestanud, et alates 1. maist 2010 saab ta asuda tööle pearaamatupidaja töökoha asemele

moodustatud peaspetsialisti töökohale. Lisaks nähti uues struktuuris ette järgmised töökohad, mille

vastu tundis hageja huvi: administraator, turismiinfokeskuse klienditeenindaja, kommunikatsiooni- ja

turundusjuht. Täitmata on juhiabi töökoht. Hagejale ei pakutud enne koondamist ühtegi nimetatud

töökohtadest. Hagejal on kogemused ja teadmised nendel töökohtadel töötamiseks, ta on lõpetanud

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise eriala.

2. Kostja ei tunnistanud hagi.

Tööandja peab koondatavale töötajale võimaluse korral pakkuma teist tööd ning vajadusel

korraldama täiendusõppe, kui see ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Hageja

koondamise ajal ei olnud vabu töökohti. Kuigi kostjal on täitmata töökohti, ei ole tal olnud kavas neid

täita eelarve piiratuse tõttu. Samal põhjusel ei ole kostjal võimalik korraldada hagejale ümber- või

täiendusõpet. Hagejale ei ole kunagi lubatud peaspetsialisti töökohta, ta oli kandideerinud ja võetud

tööle vanemraamatupidaja töökohale. Hageja suhtles töökaaslastega ja täitis tööülesandeid

ebaprofessionaalselt.

Hagi on aegunud. Töövaidluskomisjon saatis hagejale otsuse 18. juuni 2010. a e-kirjaga. Hageja pidi

saama otsuse kätte samal päeval, kuid on kinnitanud kättesaamist alles 28. juunil 2010. Hagejal ei ole

mõjuvat põhjust, miks ta saatis kinnituse otsuse saamisest kümme päeva hiljem.

3. Tartu Maakohus jättis 22. detsembri 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt on hagi aegunud. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad

pooled individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 järgi pöörduda sama

töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse

ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjoni kui haldusorgani otsuse

kättetoimetamisele kohaldub haldusmenetluse seadus (HMS). Töövaidluskomisjoni otsus on hagejale

kätte toimeatud ajal, mil see saadeti talle töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgitud e-posti

aadressil, s.o 18. juunil 2010. Hagi esitamise ühekuulise tähtaja arvestamisel ei ole oluline, millal

pool kinnitas töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamist.

Hagi tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui see oleks esitatud õigel ajal. Asjas on tõendatud, et kostja

läks aprillis 2010 üle tsentraliseeritud raamatupidamisele. Muu hulgas nimetati pearaamatupidaja

töökoht ümber peaspetsialisti töökohaks ning seda tööd jäi tegema senine pearaamatupidaja. Kuna

raamatupidamine tsentraliseeriti ja vanemraamatupidaja töökoht kaotati, tuli hageja töökoht

koondada.

Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui

töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Kostjal oli õigus otsustada, kas struktuuris ettenähtud, aga seni täitmata töökoht täita või mitte.

Hagejal ei ole õigust nõuda, et temale antakse täitmata töökoht, kui kostja ei kavatse vabale kohale

töötajat võtta. 1. aprillil 2010 võttis kostja turundus- ja kommunikatsioonijuhi töökohale tööle uue

töötaja, kellele pakuti kõigepealt administraatori töökohta, sest ta oli õppinud kunstiõpetuse

õpetajaks. Administraatoriks sooviti inimest, kes oleks perenaine, kooks vaipa, teeks koos

külastajatega käsitööd ja täidaks muid selliseid ülesandeid. Administraatori ja juhiabi töökoht jäeti

rahapuuduse tõttu täitmata. Turundus- ja kommunikatsioonijuhi töökohale võetud töötajal on

kommunikatsioonialane ja suurürituste korraldamise töökogemus, mh on ta varem täitnud

kommunikatsioonijuhi ülesandeid. Hageja on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna

ärijuhtimise eriala. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks saanud käsitöö-

ja kunstialast koolitust ja tal oleks varasemaid tööalaseid kokkupuuteid ürituste korraldamise ja

kommunikatsioonitööga. Hagejale pakuti turismiinfokeskuse töötaja asendamist. Sellest hageja

keeldus.

Eeltoodust tulenevalt on töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 järgi kehtiv. Hageja töö lõppes

vanemraamatupidaja töö tsentraliseerimise tõttu. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale tema

võimetele vastavat teist tööd ega korraldada täiendusõpet.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada.

Hagi ei ole aegunud. Töölepingu ülesütlemise avaldus ei vasta nõuetele, mistõttu on ülesütlemine

tühine ja kostja peab maksma hagejale hüvitist. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja struktuuris

kaotati nii pearaamatupidaja kui ka vanemraamatupidaja töökoht. Kostja ei võrrelnud

vanemraamatupidajana töötanud hageja ja pearaamatupidajana töötanud isiku oskusi, vilumust jm

seadusega sätestatud kriteeriume, et välja selgitada, kummal neist on eelisõigus tööle jääda. Kostja ei

ole väitnud, et hageja ei sobinud peaspetsialisti töökohale. Kandideerimise võimalus ei ole käsitatav

töö pakkumisena. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö

pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda

töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema. Kostja ei pakkunud hagejale muud tööd, kuigi

hageja koondamise ajal korraldati konkursse uute töökohtade täitmiseks. Kostja ei pakkunud hagejale

turismiinfokeskuse klienditeenindaja kohta ega kontrollinud tema sobivust sellele kohale. Hageja

valdab inglise keelt, mis on sellel töökohal töötamise eelduseks.

5. Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2011. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata,

kuid muutis otsuse põhjendusi. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäid hageja kanda.

Maakohus on valesti leidnud, et hagi on aegunud. HMS § 27 lg 2 kohaselt toimetatakse dokument

isikule kätte elektrooniliselt, kui isik on sellega nõus. Hageja ei ole andnud nõusolekut, et talle võib

töövaidluskomisjoni otsuse elektrooniliselt kätte toimetada. Ainuüksi asjaolust, et hageja on

töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märkinud enda e-posti aadressi, ei saa järeldada, et ta on

andnud sellega HMS § 27 lg 2 kohase nõusoleku dokumendi elektrooniliselt kättetoimetamiseks.

Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsusest jätta välja põhjendus, et hagi on aegunud hagejale

töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise tõttu 18. juunil 2010. Hagi on esitatud tähtaegselt.

Maakohus on siiski põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Asja materjalidest nähtub ja pooled ei

vaidle selle üle, et alates aprillist 2010 läks kostja üle tsentraliseeritud raamatupidamisele. Seetõttu

koondati vanemraamatupidaja töökoht ja pearaamatupidaja töökoht asendati peaspetsialisti

töökohaga. Senine pearaamatupidaja asus täitma peaspetsialisti ülesandeid.

TLS § 89 lg 5 järgi on koondamise korral eelisõigus jääda tööle üksnes töötajate esindajal ja töötajal,

kes kasvatab alla kolmeaastast last. Selle sättega on tööandjale antud otsustusõigus jätta tööle

eelkõige töötajad, kes teevad paremini tööd ehk keda tööandja peab vajalikuks. Kostja on pidanud

vajalikuks jätta raamatupidajatest tööle senine pearaamatupidaja. Kuigi kostja ei pakkunud hagejale

peaspetsialisti töökohta, on tõendatud, et ta võrdles hagejat ja senist pearaamatupidajat.

Kostja ei rikkunud hageja töölepingut üles öeldes TLS §-s 3 ja § 89 lg-s 4 sätestatud võrdse

kohtlemise põhimõtet. TLS § 89 lg 3 järgi peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise

tõttu pakkuma töötajale üldjuhul võimaluse korral teist tööd. Tööandja peab pakkuma teist tööd, kui

see on kõiki asjaolusid, sh mõlema poole huvisid arvestades mõistlik ega tekita tööandjale

ebamõistlikke kulutusi. Tõendatud on, et hageja oskused ja vilumused ei võimaldanud pakkuda talle

turundus- ja kommunikatsioonijuhi töökohta. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Tõendatud on ka

see, et hagejale pakuti võimalust asendada turismiinfokeskuse puhkusel olevat töötajat, kuid hageja

keeldus sellest. Asjaolu, et hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal korraldas kostja konkursse uute

töökohtade täitmiseks, ei ole tõendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub alama astme kohtute otsused tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule.

Maakohus jättis põhjendamatult osa tõenditest tähelepanuta, mistõttu oleks ringkonnakohus pidanud

neid tõendeid hindama ja tuvastama maakohtus tuvastamata asjaolud. Ringkonnakohus on jätnud

hindamata, et kostja struktuuris kaotati nii pearaamatupidaja kui ka vanemraamatupidaja töökoht.

Ebaõige on ringkonnakohtu märgitu, et pooled ei vaielnud selle üle.

Kostja struktuuri loodi peaspetsialisti töökoht, mille täitmiseks korraldati konkurss. Peaspetsialisti

töökohta oleks kostja pidanud pakkuma nii senisele pearaamatupidajale kui ka hagejale ning kaaluma

mõlema sobivust sellele töökohale. Hagejale ei pakutud peaspetsialisti töökohta. Kostja ei võrrelnud

ega hinnanud koondamisel hageja ja senise pearaamatupidaja oskusi, vilumust jm kriteeriume,

otsustamaks, kummal töötajal on eelisõigus tööle jääda. Kostja ei ole väitnud, et hagejal ei olnud

peaspetsialistile vajalikke omadusi ja oskusi. Kostja ei ole kontrollinud ega kaalunud hageja

erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumust ning seda, kas hageja on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikult

kasutanud. Töökohale kandideerimise võimalus ei ole töö pakkumine. Kaalumata jätmisega on kostja

rikkunud TLS § 89 lg-s 4 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Ringkonnakohus jättis hindamata, et samal ajal kui hageja tööleping üles öeldi, võttis kostja tööle

inimesi väljastpoolt asutust, kontrollimata hageja sobivust vabadele töökohtadele. Tõendatud on, et

hagejaga ei peetud läbirääkimisi vabade töökohtade täitmiseks võrdväärselt väljastpoolt asutust tööle

võetud isikutega. Kostja ei kontrollinud hageja oskusi ega andnud talle ülesandeid, selgitamaks tema

sobivust turundus- ja kommunikatsioonijuhi või muule töökohale. Ringkonnakohus jõudis ebaõigele

järeldusele, et kostja pakkus hagejale turismiinfokeskuse töötaja kohta. Hagejale ei pakutud seda

töökohta, sest see oli juba täidetud. Kostja ei ole tõendanud, et ta kontrollis hageja sobivust vabadele

töökohtadele. Kostja ei kaalunud täiendusõppe võimalikkust.

8. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohti ning hinnanud poolte esitatud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Asjaolu, et hageja ei nõustu kohtu seisukohtadega tõendite hindamisel, ei

tähenda, et kohus oleks rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-t 5.

Ringkonnakohus on maakohtu järeldustega nõustudes hinnanud poolte esitatud kõige olulisemaid

väiteid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.

Ekslik ja tõendamata on hageja väide, et tsentraliseeritud raamatupidamisele ülemineku tõttu tuli

kostjal koondada nii vanem- kui ka pearaamatupidaja töökoht. Kostja struktuuris olnud

pearaamatupidaja töökoht nimetati ümber peaspetsialisti töökohaks, koondada tuli üksnes

vanemraamatupidaja töökoht. Peaspetsialisti tööd jäi tegema senine pearaamatupidaja. Töökoha

ümbernimetamine ei ole võrdsustatav töökoha kaotamisega.

Kostja ei ole rikkunud TLS § 89 lg-s 3 sätestatut. Hageja koondamise ajal oli vaba ainult turundus- ja

kommunikatsioonijuhi töökoht. Kuigi mõned töötajad on kostja juurest töölt lahkunud, ei saa neid

kohti pidada vabaks, mida saanuks pakkuda hagejale, sest neid kohti ei saanud eelarve piiratuse tõttu

täita. Kostja ei kuulutanud vabade kohtade täitmiseks välja avalikku konkurssi. Kostjal ei olnud

võimalust hagejale sobivat tööd pakkuda. Hageja ei vastanud kommunikatsiooni- ja turundusjuhi

kvalifikatsiooninõuetele. Turismiinfokeskuse teenindaja tööleping lõpetati pärast hageja koondamist,

mistõttu ei saanud kostja seda töökohta hagejale pakkuda. Eelarve piiratust, töökoha koondamist ja

hageja kvalifikatsiooni arvestades ei saanud kostja pakkuda hagejale teist tööd, täiendusõpet ega

töötingimuste muutmist. Enne koondamist ei avaldanud hageja soovi jätkata kostjaga töösuhet ja

soovis saada koondamisteadet.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 1 järgi tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 689 lg 5 alusel ei korda kolleegium

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu

otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled ei vaidle kassatsiooniastmes hagi aegumise üle.

10. Tuginedes kooskõlas TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga alama astme kohtute tuvastatud

asjaoludele, peab kolleegium vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele vajalikuks selgitada järgmist.

Pooled ei vaidle Riigikohtus selle üle, et kostja läks aprillis 2010 üle tsentraliseeritud

raamatupidamisele. Sellest tulenevalt tekkis kostjal vajadus töö ümber korraldada ja hageja töökoht

koondada. Hageja leiab, et tema töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu on tühine,

sest kostja ei pakkunud talle teist tööd, ei võrrelnud teda teiste isikutega ega korraldanud

täiendusõpet.

TLS § 89 lg 1 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine

kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu

või muul juhul, kui töö lõpeb (koondamine). TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu

ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a TLS § 89 lg-s 2

nimetatud juhtudel. TLS § 89 lg 3 teise lause alusel korraldab tööandja vajaduse korral töötaja

täiendusõppe või muudab tema töötingimusi juhul, kui täiendusõpe või töötingimuste muudatused ei

põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandjal on TLS § 89 lg 4 järgi kohustus

arvestada töölepingu ülesütlemisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Koondamise korral on TLS § 89

lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last

(v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel).

Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda

töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale

pakutakse sobivat tööd (vt Riigikohtu 8. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-01). Samuti

on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa

piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda

võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema. Töötajale teise töö

pakkumise kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele (vt ka

Riigikohtu 8. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-06, p 13). Kolleegium jääb nende

seisukohtade juurde ka alates 1. juulist 2009 kehtiva töölepingu seaduse kohaldamisel. Lisaks märgib

kolleegium, et eesmärk vältida töölepingu lõpetamist on täidetud ka juhul, kui tööandja pakub

töötajale sobivat tähtajalist tööd, sh ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks (TLS § 9).

Ekslik on hageja seisukoht, et töölejätmisel peab tööandja eelistama töötajaid, kes on täitnud

paremini tööülesandeid, kel on suuremad erialateadmised, oskused ja vilumus ning kes on teadmisi ja

oskusi tulemuslikumalt kasutanud. Kolleegium selgitab, et erinevalt enne 1. juulit 2009 kehtinud

TLS §-st 99 ei näe praegu kehtiva TLS § 89 ette, et koondamise korral tuleb eelistada töötajaid, kellel

on paremad tööalased näitajad, ning et võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kel on

kutsehaigus või töövigastus või pikem tööstaaž või kellel on ülalpeetavaid või kes õpivad eriharidust

andvas õppeasutuses. Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise

kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega

isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega

mitte. Kolleegium leiab, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks

töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.

Tööandja valikuõigust piirab TLS § 89 lg 4 järgi siiski võrdse kohtlemise põhimõte. TLS § 3

kohustab tööandjat tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise

põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele (VõrdKS) ja

soolise võrdõiguslikkuse seadusele (SoVS). Võrdse kohtlemise põhimõte keelab isiku

diskrimineerimise rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse alusel. Lisaks on ettenähtud osalise

tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötaja võrdse kohtlemise kohustus (vt VõrdKS § 3 lg 1 ja § 1

lg 1 ning § 111, SoVS § 1 lg 1 jj).

Kolleegium märgib, et TLS § 89 lg 5 järgi on tööandjal tööle jätmisel kohustus võrrelda üksnes

temaga töösuhtes olevaid isikuid. Nimetatud sätte ja TLS § 89 lg 3 esimese lause järgi ei ole

tööandjal olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd

pakkuda. Sellisel juhul on tööandjal õigus korraldada vaba töökoha täitmiseks konkurss või võtta

sellele uus töötaja ilma konkursita. Kui tööandja leiab aga, et töötaja sobib teisele töökohale, on

tööandjal kohustus talle seda pakkuda.

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas TLS § 89 õigesti.

Ringkonnakohus tuvastas tunnistajate ütluste alusel, et kostja võrdles peaspetsialisti töökohta täites

hagejat ja senist pearaamatupidajat. Seega ei ole õige hageja väide, et kostja ei võrrelnud ega

hinnanud hageja ja pearaamatupidajana töötanud isiku sobivust peaspetsialisti kohale. Maakohus on

tunnistajate ütluste alusel tuvastanud, et hageja oskused ja vilumused ei võimaldanud pakkuda talle

turundus- ja kommunikatsioonijuhi ametikohta.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et kostja ei rikkunud hagejaga töölepingut üles öeldes võrdse

kohtlemise põhimõtet. Hageja ei ole esile toonud, et kostja kohtles teda töölepingu ülesütlemisel

võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu (VõrdKS § 1 lg 1, SoVS § 1 lg 1).

Kolleegium jagab kohtute seisukohta, et tööandjal on õigus otsustada, kas ta täidab olemasolevad

vabad ametikohad. Samuti on tööandjal õigus kaaluda, kas töötajale täiendusõppe korraldamine on

mõistlik, st ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3). Varasemas

menetluses ei tuginenud hageja sellele, et kostja ei kaalunud täiendusõppe võimalikkust. Seetõttu

tuleb hageja see kassatsioonkaebuse väide jätta TsMS § 688 lg 3 alusel tähelepanuta.

12. Maakohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus jättis hageja kanda ka

ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Kuna kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb ka kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel hageja kanda.

Kostja võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu

Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

13. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb kaebuselt tasutud kautsjon arvata

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik