3-3-1-83-11 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-3-1-83-11 Otsuse kuupäev

19. jaanuar 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld Kohtuasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 30. augusti 2010. a käskkirja nr 457-k tühistamiseks, teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-2544 Menetluse alus Riigikohtus X kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine

8. detsember 2011 Kohtuistungil osalenud isikud Kassaator X Sotsiaalkindlustusameti esindajad Pille Martin ja vandeadvokaat Tiia Kruusmaa

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2011. a ja Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2011. a otsused haldusasjas nr 3-10-2544. Teha asjas osaotsus, millega rahuldada X kaebus vaidlustatud käskkirja tühistamise ning teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise ja teenistusse ennistamise nõuete osas.

3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 30. augusti 2010. a käskkiri nr 457-k ning ennistada X teenistusse.

4. Jätkata X kassatsioonkaebuse menetlemist teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist puudutavas osas pärast Riigikohtu otsuse jõustumist haldusasjas nr 3-3-1-85-11.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X töötas 25. veebruarist 2009 Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakonnas järelevalve peaspetsialistina.

2010. aastal viibis X töövõimetuslehel kokku 159 päeva järgmistel ajavahemikel: 5. jaanuar 2010 kuni 13. jaanuar 2010 (9 päeva, töövõimetusleht nr 58627), 14. jaanuar 2010 kuni 26. jaanuar 2010 (13 päeva, töövõimetusleht nr 00056636), 27. jaanuar 2010 kuni 11. veebruar 2010 (16 päeva, töövõimetusleht nr 00056760), 12. veebruar 2010 kuni 14. aprill 2010 (62 päeva, töövõimetusleht nr 00057004), 27. aprill 2010 kuni 16. mai 2010 (20 päeva, töövõimetusleht nr 60284), 17. mai 2010 kuni 7. juuni 2010 (22 päeva, töövõimetusleht nr 00058512), 5. juuli 2010 kuni 9. juuli 2010

3-3-1-83-11

2(6) (5 päeva, töövõimetusleht nr 60951), 19. august 2010 kuni

30. august 2010 (12 päeva, töövõimetusleht nr 00059863).

2. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 30. augusti 2010. a käskkirja nr 457-k p-le 1 vabastati X teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 119 lg 1 alusel pikaajalise töövõimetuse tõttu arvates 31. augustist 2010. Käskkirja p 2.2 kohaselt tuli X-le maksta palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud 10 tööpäeva eest. Käskkirja p 3 kohaselt tuli peadirektori asetäitjal X asjaajamine ja talle usaldatud vara ühepoolselt üle võtta ning vastav akt vormistada 30. augustil 2010.

3. X esitas 30. septembril 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 30. augusti 2010. a käskkirja nr 457-k tühistamiseks, tema teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu väljamaksmiseks. Kaebaja hinnangul on tema teenistusest vabastamine ATS § 119 lg 1 alusel vastuolus ATS § 119 lg-ga 2, mille kohaselt võib ametniku ATS § 119 lg 1 alusel teenistusest vabastada ainult tema haiguslehel oleku ajal. Kaebaja viibis töövõimetuslehel

19. - 30. augustil 2010, kuid vaidlustatud käskkirjaga vabastati ta teenistusest 31. augustil 2010, st ajal, mil töövõimetusperiood oli juba lõppenud. Lisaks märkis kaebaja, et viibis korralisel puhkusel

2. - 22. augustil 2010, mistõttu kattus töövõimetuse periood osaliselt puhkusega, ja töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 6 alusel oli tal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast selle kasutamist takistanud asjaolu äralangemist. Seega oli kaebaja 31. augustil 2010 puhkusel ning tema teenistusest vabastamine seetõttu õigusvastane.

Halduskohtu istungil (18. jaanuari 2011. a istungi protokoll, tl 40) märkis kaebuse esitaja, et lõpparve on talle välja makstud 31. augustil 2010, mistõttu juhul, kui vastustaja jääb selle juurde, et vabastamise kuupäev on 30. august 2010, esineb vastuolu ATS § 134 lg-ga 1.

5. Tallinna Halduskohus jättis 21. jaanuari 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2544 X kaebuse rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et põhimõtteliselt ei ole vahet, kas isik loeti teenistusest vabastatuks teatud päeval ja nimetatud päev oli vaadeldav ühtlasi viimase tööpäevana või toimub see selgelt nimetatuna järgmisest päevast ning sellele eelnenud päev, antud juhul 30. august 2010, oli veel teenistuses viibimise päev. Vastuolu TLS § 69 lg-ga 6 ja ATS § 119 lg-ga 4 ei esine. ATS § 119 lg 4 sõnastusest ei saa järeldada, et teenistusest vabastamise päevana märgitav päev peaks langema kokku käskkirja koostamise kuupäevaga. ATS § 119 lg 2 mõte on selles, et isikuid ei vabastataks teenistusest haiguse tõttu tagantjärele ja põhjendamatult. Hea haldustavaga ei oleks kooskõlas olukord, kus isik lubatakse haiguse järgselt esmalt tööle, kuid vabastatakse mõne aja möödudes siiski viitega kunagisele haigusele, tuginevalt ATS §-le 119. Kaebaja oli 30. augustil 2010 haiguslehel, mistõttu puhkuse võimaliku katkestamisega seonduv ei ole asjassepuutuv. Sisuliselt ei ole asjassepuutuv ka ATS § 134, sest väidetava lõpparve maksmisega eksimise osas on võimalik esitada eraldi nõue.

6. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. mai 2011. a otsusega halduskohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning märkis vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist: 1) ATS § 119 lg-test 2 ja 4 tulenevalt ei oma iseenesest tähtsust, millal ametiasutus ametniku teenistusest vabastamise käskkirja vormistab, vaid oluline on, et käskkirjas ametniku teenistuses oleku viimaseks päevaks loetav päev peab jääma tema haiguslehel oleku aja sisse. Käesoleval juhul vabastati X vaidlustatud käskkirja p 1 kohaselt teenistusest arvates 31. augustist 2010 ehk nimetatud päeval teda enam teenistuses olevaks ei loetud. Sellele viitab üheselt asjaolu, et käskkirja p-s 3 on

3-3-1-83-11

3(6) tehtud peadirektori asetäitjale ülesandeks võtta ametniku asjaajamine ja tema kätte usaldatud vara ühepoolselt üle, vormistades selle kohta akti 30. augustil 2010. Samuti ei tulene käskkirja p-st 2, et X-le lõpparve maksmine oleks pidanud toimuma mingil muul kuupäeval. Lisaks on käskkirja p-ga 2.2 otsustatud maksta X-le palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest, s.o kokku

10 tööpäeva eest. ATS § 130 lg 1 teine lause näeb ette, et pikaajalise töövõimetuse tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat. Seega lähtus Sotsiaalkindlustusamet sellest, et kaebaja viimane teenistuses oleku päev oli 30. august 2010 ja viimane tööpäev, mille eest talle etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest palka maksti, oli

13. september 2010. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et X teenistussuhte viimaseks päevaks oli 30. august 2010, mil ta oli veel haiguslehel ja seetõttu puudub vastuolu ATS § 119 lg-tega 2 ja 4 ning vaidlustatud käskkiri on õiguspärane; 2) lõpparve väljamaksmisega võimalik viivitamine ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv, kuna ei saa mõjutada teenistusest vabastamise kuupäeva. ATS § 134 lg 1 järgi on ametiasutus küll kohustatud maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval, kuid ATS § 134 lg 3 näeb ette, et lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga. Avaliku teenistuse seadusest ei tulene, et isikut saaks temale lõpparve õigeaegse välja maksmata jätmise tõttu lugeda endiselt teenistuses olevaks; 3) asjas ei oma tähtsust X puhkuse katkemisega seonduv, kuivõrd ta oli 30. augustil 2010 haiguslehel. Asjas esitatud dokumentidest nähtub tõepoolest, et X korraline puhkus kestis 2.-22. augustini 2010 ning 19.-30. augustil 2010 viibis ta haiguslehel. Seega oli tal ATS § 45 lg 1 ja TLS § 69 lg 6 järgi võimalik nõuda ajutise töövõimetuse tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa (s.o 19.-22. august 2010) vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist. Lisaks asjaolule, et X teenistusest vabastamine ei toimunud 31. augustil, vaid 30. augustil 2010, tuleb märkida, et ATS § 133 lg-s 1 sätestatud teenistusest vabastamise aja piirang ei kohaldu ATS § 119 lg 1 alusel teenistusest vabastamisel. Nimetatud sätte osas näeb teenistusest vabastamise ajalise piirangu ette ATS § 119 lg 2 kui erinorm (s.o ATS § 119 lg-s 1 sätestatud teenistusest vabastamise alust on võimalik kohaldada üksnes siis, kui ametniku teenistussuhe on ATS § 108 p 3 järgi peatunud tema haiguslehel oleku tõttu). Seetõttu ei oma tähtsust, kas X oleks 31. augustil 2010 olnud teenistuses või puhkusel, sest kui ta oleks vabastatud teenistusest nimetatud päeval, mil ta ei olnud enam haiguslehel, olnuks see igal juhul õigusvastane vastuolu tõttu ATS § 119 lg-ga 2.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. X palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega tühistada Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 30. augusti 2010. a käskkiri nr 457-k, tunnistada teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks ja ennistada X teenistusse. Kassaator palub vastustajalt välja mõista ka menetluskulud. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) kassaatori teenistusest vabastamine ATS § 119 lg 1 alusel arvates 31. augustist 2010 on vastuolus ATS § 119 lg-tega 2 ja 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-ga 2. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 30. augusti 2010. a käskkirjas nr 457-k on teenistusest vabastamise kuupäevaks märgitud

31. august 2010, kuid nimetatud päeval kassaator enam haiguslehel ei viibinud, mistõttu on teenistusest vabastamine ebaseaduslik; 2) erinevalt vastustajast ja halduskohtust välistab ringkonnakohus käskkirja vormistamise kuupäeva samastamise teenistusest vabastamise päevaga, kuid ei põhjenda, kuidas ATS § 119 lg 4 sõnastusest aru saada nii, et vaidlustatud käskkirja alusel teenistusest vabastamise kuupäev on 30. august 2010. Sellist kuupäeva teenistusest vabastamise päevana käskkirjas üldse märgitud ei ole. Otsuses puudub arusaadavalt põhjendatud seisukoht osas, kuidas ATS § 119 lg 4 sõnastust on võimalik tõlgendada selliselt, et vaidlustatud käskkirjas märgitud kuupäeva 31. august 2010 ei saa lugeda teenistusest vabastamise päevaks, kuigi see kuupäev on käskkirja resolutiivosas märgitud teenistusest vabastamise päevaks. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohtu tõlgendus teenistusest vabastamise päeva

3-3-1-83-11

4(6) määramisel on meelevaldne ja põhjendamatu ning annab tööandjale võimaluse vabastada isik teenistusest ka väljaspool haiguslehel olekut; 3) ei ole oluline, et teenistusest vabastamisel ATS § 119 lg 1 alusel kattuks viimane teenistuses oleku päev tingimata haiguslehel oleku ajaga, vaid oluline on, et käskkirjas märgitud teenistusest vabastamise päev jääks haiguslehel oleku aja sisse; 4) ATS § 119 lg 4 ja varem kehtinud TLS § 107 lg 3 on sisult samalaadsete suhete reguleerimiseks kehtestatud normid, mistõttu peaks ka õiguslik regulatsioon olema samasugune. Analoogselt TLS § 107 lg-s 3 märgituga toimub ka ATS § 119 lg 4 kohaselt ametniku teenistusest vabastamine dokumendis märgitud päevast arvates, kuivõrd ka ametnik ei saa ATS § 119 lg-st 2 tulenevalt haiguslehel oleku ajal olla teenistusest vabastamise päeval teenistuses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

9. Kassaatori teenistusest vabastamisel on tuginetud ATS § 119 lg-tele 1, 2 ja 4.

Vastavalt ATS § 119 lg-le 1 võib ametniku vabastada teenistusest, kui ta on haiguse või vigastuse tõttu teenistusest puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul, tuberkuloosi haigestumise tõttu siis, kui ta on teenistusest puudunud üle kaheksa kuu järjest või üle kaheksa kuu kalendriaasta jooksul.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib ametniku ATS § 119 lg 1 alusel vabastada ainult haiguslehel oleku ajal. Ametnik vabastatakse ATS § 119 lg 1 alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates (ATS § 119 lg 4).

10. Asjas puudub vaidlus, et kassaator viibis haiguslehel üle viie kuu kalendriaasta jooksul, mistõttu oli täidetud ATS § 119 lg 1 kohaldamise eeldus. Vaidlus senises kohtumenetluses on selle üle, kuidas mõista sõnastust vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates ning kas X teenistusest vabastamine toimus vastavuses ATS § 119 lg-ga 2 tema haiguslehel oleku ajal

11. Asjas ei ole ka vaidlust, et X viibis haiguslehel 19. - 30. augustil 2010. Halduskohus ja ringkonnakohus on pidanud vaidlustatud käskkirja õiguspäraseks ning asunud seisukohale, et kassaatori teenistusest vabastamise päevaks oli tema teenistussuhte viimane päev 30. august 2010, mil kassaator oli veel haiguslehel ja käskkirjas märgitud kuupäeval (31. august 2010) ei olnud ta enam teenistuses.

Seega vabastati X teenistusest vastustaja ja kohtute arvates 30. augustil 2010 ning puudub vastuolu ATS § 119 lg-tega 2 ja 4.

12. ATS § 119 lg 4 sõnastusest nähtuvalt vabastatakse ametnik vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Teenistusest vabastamise päevaks tuleb lugeda päev, millele langeb käskkirjaga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimine – teenistussuhte lõppemine. Ühestki õigusnormist ega ka vaidlustatud käskkirjast ei tulenenud, et kaebaja teenistussuhtes oleks toimunud õigusliku tähendusega muutusi juba käskkirjas märgitud päevale eelneval päeval, st 30. augustil 2010.

Käesoleval juhul on vaidlustatud käskkirja p-s 1 märgitud: "Vabastada teenistusest Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakonna järelevalve peaspetsialist X arvates 31.08.2010 avaliku teenistuse seaduse § 119 lõike 1 alusel pikaajalise töövõimetuse tõttu." Alles nimetatud kuupäevaga (31. august) seoti käskkirjas kaebaja jaoks õigusliku tagajärje tekkimine

3-3-1-83-11

5(6) teenistussuhte lõppemise ning sellega kaasnevate järelmite näol. 30. augustil 2010 kestis veel kaebaja teenistussuhe ning ühtegi muutust selles ei toimunud.

Seetõttu tuleb X teenistusest vabastamise päevaks lugeda 31. august 2010. Vastavalt haldusasjas tuvastatule ei viibinud X sel kuupäeval enam haiguslehel. Õiguspärane teenistusest vabastamine ATS § 119 lg 1 alusel saab tulenevalt ATS § 119 lg-st 2 toimuda, kui teenistusest vabastamise päev langeb ametniku haiguslehel oleku ajale.

13. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et lõpparve väljamaksmise aeg ei ole teenistusest vabastamise päeva kindlaksmääramisel määrava tähtsusega. Kuigi ATS § 134 lg 1 kohustab lõpparve maksma teenistusest vabastamise päeval, võib asutus seda teha ka varem. Samuti ei saa välistada, et lõpparve väljamaksmine toimub õigusvastaselt hilinemisega. Selleks puhuks on ette nähtud omaette õiguskaitsevahendid (ATS § 134 lg 3) ning seda on õigesti märkinud ka kohtud.

Kolleegiumi hinnangul ei saa teenistusest vabastamise kuupäeva kindlakstegemisel määravaks pidada ka ringkonnakohtu poolt esile tõstetud asjaolu, et käskkirja p-st 3 nähtuvalt toimus X-le usaldatud vara ja asjaajamise ülevõtmine 30. augustil 2010. Seadus ei välista, et vara ja asjaajamine võetakse ametlikult üle enne teenistussuhte lõppemist. Samuti ei mõjuta asjaajamise ja vara üleandmine või üle andmata jätmine teenistussuhte lõppemist.

14. Eelnevast lähtuvalt on kolleegium seisukohal, et X teenistusest vabastamine ATS § 119 lg 1 alusel ajal, mil ta ei olnud enam haiguslehel, oli vastuolus ATS § 119 lg-s 2 sätestatuga ning seetõttu õigusvastane.

II

15. Kolleegium peab ATS § 119 kohaldamisega seonduvalt vajalikuks peatuda veel järgneval. ATS § 119 lg 1 sõnastusest nähtuvalt on tegemist diskretsiooniruumi võimaldava sättega. Selles märgitud tagajärge ei pruugita automaatselt kohaldada, kuigi sätestatud eeldus (haiguslehel viibimine sättes nimetatud ajavahemiku jooksul) võib olla täidetud.

ATS § 119 lg 1 eesmärk on ühelt poolt tagada asutusele ametniku pikaajalise haiguse korral võimalus nimetada vabanevale ametikohale uus ametnik. Kolleegium on oma varasemas praktikas korduvalt märkinud, et asutus toimib teenistusalastes suhetes tööandja rollis selle tavapärases mõistes, kuid samal ajal vastutab ka avaliku halduse tõhusa toimimise eest. Seistes küll vajaduse ees tagada avaliku teenistuja kui töötaja õiguste kaitse, peab teenistusalane otsustus reeglina arvestama avaliku võimu teostamise ja haldusülesannete parema täitmise eesmärki ning asutuse kohustust tegutseda avalikku ressurssi parimal võimalikul moel kasutades. Sellisele kahesugusele ja paljuski vastandlikule eesmärgile teenistussuhete korrastamisel on kolleegium korduvalt osutanud (nt 31. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-05 ja 17. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-05).

ATS § 119 lg 1 mõttega ei oleks kooskõlas, kui vähemalt viis kuud haigestumist kalendriaasta jooksul päädiks igal juhul ametniku teenistusest vabastamisega. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et enne § 119 lg 1 kohaldamist peaks asutus välja selgitama, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks sama ametnikuga. Asja materjalidest ei nähtu, et asutus oleks praegusel juhul püüdnud selgusele jõuda, kas vabastamine on vajalik, ega hinnanud ametniku teenistusse jätmise tagajärgi avalikele huvidele.

16. HMS § 40 lg-st 1 tuleneb haldusorgani kohustus anda menetlusosalisele enne haldusakti andmist võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväiteid, st tagada talle õigus olla ära kuulatud.

3-3-1-83-11

6(6) HMS § 40 lg 3 p-st 3 nähtuvalt ei tohi haldusakti anda ilma menetlusosalist ära kuulamata, kui asi otsustatakse menetlusosalise kahjuks.

Praeguses asjas on toimunud kirjavahetus elektronposti teel selleks, et välja selgitada, kas X viibib haiguslehel. Toimikus (tl 22) on tema 30. augusti 2010. a elektronkiri, milles ta vastab Sotsiaalkindlustusametile, et on töövõimetuslehel alates 19. augustist 2010. Mida ja kuidas täpselt küsiti, toimikust ei selgu. Sotsiaalkindlustusameti vastuses halduskohtule esitatud kaebusele (tl 15) on X elektronkirja kohta märgitud: "See andis meile kindlustunde, et X vabastamise päeval on ta töövõimetuslehel."

Asja materjalidest ei nähtu, et X-le oleks tagatud võimalus olla menetluses ära kuulatud.

17. HMS § 56 lg-st 3 tulenevalt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida, millistest kaalutlustest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Eriliselt tuleb rõhutada põhjaliku motivatsiooni olulisust juhtudel, kui haldusaktiga piiratakse isikute õigusi ja vabadusi ning luuakse isiku jaoks oluliselt koormav tagajärg. Sellise olukorraga on tegemist ka asutuse initsiatiivil ametniku teenistusest vabastamise puhul.

Praegusel juhul vaidlustatud käskkirjast selliseid kaalutlusi ei nähtu, mistõttu on tegemist olulise põhjendamispuudusega.

III

18. Kuna kolleegium on seisukohal, et X teenistusest vabastamine oli vastuolu tõttu ATS § 119 lg-ga 2 õigusvastane, tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse.

X on taotlenud vaidlustatud käskkirja tühistamist ning teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, tema teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Riigikohtu halduskolleegium andis 20. detsembri 2011. a määrusega kolleegiumi kogu koosseisule lahendamiseks kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-3-1-85-11. Nimetatud kohtuasja sisuks kassatsiooniastmes on ATS § 135 lg 1 tõlgendamine osas, mis puudutab teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Seetõttu ei pea kolleegium otstarbekaks võtta selles küsimuses praeguses haldusasjas seisukohta enne kolleegiumi kogu koosseisu antavat tõlgendust.

Seetõttu teeb kolleegium HKMS § 171 lg-le 3 tuginedes osaotsuse, millega rahuldatakse X kaebus vaidlustatud käskkirja tühistamise ning teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise ja teenistusse ennistamise nõuete osas. Vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada ning tulenevalt ATS § 135 lg-st 1 ennistada X teenistusse. Teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist puudutavas osas jätkatakse X kassatsioonkaebuse menetlemist pärast Riigikohtu otsuse jõustumist haldusasjas nr 3-3-1-85-11.

19. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld