3-2-1-145-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-145-11

Määruse kuupäev

Tartu, 17. jaanuar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Reimo Meijeli hagi Rivo Pärnaste vastu põhivõla, intressi ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-

10-16444

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rivo Pärnaste määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Reimo Meijel (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm

Kostja Rivo Pärnaste (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Mare Lust

Asja läbivaatamise kuupäev

19. detsember 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. juuni 2011. a määrus ja Tartu Maakohtu 10. märtsi

2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-16444.

2. Rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu

Maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Rivo Pärnastele määruskaebuselt 17. augustil 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Reimo Meijel (hageja) esitas 8. aprillil 2010 Viru Maakohtule hagi Rivo Pärnaste (kostja) vastu,

paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 55 000 krooni, intressi 10 400 krooni,

sissenõutavaks muutunud viivise 1024 krooni 65 senti ja viivise kuni kohustuse täitmiseni.

Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte politseiasutuse vahendusel 17. juunil 2010

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 315 lg 1 järgi.

Kostja esitas 30. juunil 2010 maakohtule e-posti vahendusel taotluse, milles palus pikendada hagile

vastamise tähtaega 7. septembrini 2010.

14. septembril 2010 saatis maakohus kostjale e-kirja, milles märkis, et kostja ei ole kohtule esitanud

vastust tema taotletud tähtpäevaks. Kohus palus kostjal 20. septembriks 2010 teatada, kas ta on hagile

vastuse esitamisest loobunud, mistõttu võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, või on pooled

saavutanud kokkuleppe või kostja võla tasunud. Maakohus palus kostjal kinnitada kirja kättesaamist.

2. Viru Maakohus rahuldas hagi 15. oktoobri 2010. a tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla, intressi ja viivise, kokku 66 424 krooni 65 senti, ning viivise hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni. Poolte menetluskulud jäid kostja kanda.

Tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte 27. detsembril 2010 TsMS § 322 lg 1 järgi tema elukaaslase

kaudu.

3. Kostja esitas 10. jaanuaril 2011 maakohtule avalduse, milles palus taastada tsiviilasja menetluse.

Avalduse kohaselt oli kostja esitanud maakohtule taotluse pikendada hagile vastamise tähtaega. Kuna

kohus kostja taotlusele ei vastanud, jäi ta ootama kohtu korraldust selle kohta, mis kuupäevaks tuleb

vastus esitada. Seetõttu tuleb menetlus taastada.

Ühtlasi vastas kostja hagile. Kostja märkis, et ta ei tunnista hagiavaldust, sest ta ei ole hagejale võlgu.

4. Maakohus jättis 19. jaanuari 2011. a määrusega kaja käiguta ja andis kostjale puuduste

kõrvaldamiseks (kohtule vastamata jätmise mõjuva põhjuse märkimiseks, kaja põhistamiseks,

hagiavalduse vastuse põhistamiseks, võimalike lisade esitamiseks ning kajalt kautsjoni tasumiseks)

tähtaja 20 päeva alates määruse väljatrüki kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat puuduste

kõrvaldamata jätmise tagajärgede eest.

Maakohus edastas määruse kostjale 20. jaanuari 2011. a e-kirjaga, paludes kinnitada kohtumääruse

kättesaamist. Kostja kinnitas 7. veebruaril 2011 e-kirjaga, et ta sai maakohtu kirja kätte.

5. Kostja saatis 27. veebruaril 2011 maakohtule e-kirja selle kohta, et ta on kohtu kirja kätte saanud,

kuid selle lisad ei avane. Kostja teatas, et ta on alates 7. märtsist Eestis ning soovib tulla toimikuga

tutvuma ja kohtudokumente isiklikult vastu võtma.

Maakohus vastas 28. veebruaril 2011 kostjale, et kohus edastas e-kirja lisana kostjale määruse,

millega jäeti tema menetluse taastamise avaldus käiguta, sest see oli puudustega. Maakohus märkis,

et kostja on saanud kohtu kirja kätte 7. veebruaril 2011 ning 20 päeva jooksul ei ole ta kohtule

teatanud, et kirjale lisatud dokumendid ei avane. Kohus rõhutas, et puuduste kõrvaldamise

tähtpäevaks on 28. veebruar 2011.

6. Maakohus keeldus 10. märtsi 2011. a määrusega kaja menetlusse võtmisest ja tagastas selle

kostjale.

TsMS § 200 lg-d 1 ja 2 kohustavad menetlusosalist kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning

keelavad õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ja kohut eksitada. TsMS § 3401 lg-d 1 ja 2

sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta

vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui puudusi ei kõrvaldata kohtu

määratud tähtpäevaks, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba

menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus jäetakse läbi vaatamata.

Kostja ei ole kaja puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kostja tulnud pärast 7. märtsi kohtusse

toimikuga tutvuma. Hageja teatas 1. märtsil 2011 kohtule, et ta nägi kostjat Eestis. Seetõttu on vale

kostja väide, et ta saabub alles 7. märtsil 2011.

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega rahuldada kaja ja taastada tsiviilasja menetlus.

Määruskaebuse kohaselt sai kostja maakohtu 19. jaanuari 2011. a määruse kätte 14. märtsil 2011

kohturuumides. Seega oli puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 4. aprill 2011. Kostja ei saanud

19. jaanuari 2011. a määrust elektrooniliselt, sest talle saadetud e-kirja lisas olev määrus ei avanenud.

Maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha, sest määruskaebuse esitaja esitas kohtule menetlustähtaja

pikendamise taotluse, millele kohus ei vastanud. Kostja ei ole saanud kätte maakohtu 14. septembri

2011. a e-kirja, milles maakohus palus kostjal teatada, kas ta on hagile vastamisest loobunud.

8. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. juuni 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Toimikust nähtub, et politseitöötaja toimetas hagiavalduse kostjale isiklikult kätte 17. juunil 2010.

Maakohtu 12. aprilli 2010. a määruse järgi oli maakohus määranud kostjale hagile vastamiseks

tähtaja 14 päeva arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Tähtaja kestel palus kostja e-posti

aadressilt parn.parn@mail.ee saadetud kirjas maakohtul pikendada vastuse esitamise tähtaega

7. septembrini 2010. Maakohus ei võtnud kostja taotluse kohta seisukohta. Kostja ei esitanud vastust

hagiavaldusele enda taotletud tähtpäevaks. Maakohus saatis 14. septembril 2010 kostja e-posti

aadressile kirja, märkides, et kostja ei ole maakohtule 7. septembriks 2010 vastust esitanud, kuid

maakohus pikendab vastuse esitamise tähtaega 20. septembrini 2010. Kostja ei esitanud maakohtule

vastust ja maakohus tegi 15. oktoobril 2010 tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse toimetas politseitöötaja

27. detsembril 2010 kostjale kätte tema elukaaslase kaudu.

Kostja esitas 11. jaanuaril 2011 maakohtule menetluse taastamise avalduse. Avalduse kohaselt oli

kostja palunud hagile vastamise tähtaega pikendada. Kuna kohus ei vastanud kostja kirjale, jäi ta

ootama kohtu korraldust. Maakohus jättis 19. jaanuari 2011. a määrusega kaja käiguta ja määras

puuduste kõrvaldamise tähtajaks 20 päeva arvates määruse kättesaamisest. 20. jaanuaril 2011 edastas

maakohus e-kirjaga kostja e-posti aadressile teatise, et maakohus tegi 19. jaanuaril 2011 määruse, ja

palus kirja kättesaamise kohta kinnitust. Maakohus edastas 7. veebruaril 2011 korduva teate samale e-

posti aadressile. Kostja kinnitas selle kättesaamist samal päeval. Kostja edastas oma e-posti aadressilt

maakohtule 27. veebruaril 2011 teate, et ta on kohtu e-kirja kätte saanud, kuid lisa ei avane, ja ta

soovib tulla pärast 7. märtsi toimikuga tutvuma.

Kostja ei ole oma menetlusosalise õigusi kasutanud heas usus kooskõlas TsMS § 200 lg-ga 1. Õige ei

ole kostja väide, et puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli 4. aprill 2011. Kostja kinnitas 7. veebruaril

2011 maakohtule, et ta on määruse kätte saanud. Tõendatud ei ole, et kostjale saadetud kirja manused

ei avanenud. Kui manused ei avanenud, oleks kostja pidanud maakohut sellest kohe teavitama. Kostja

teavitas maakohut alles 20 päeva hiljem. Kostja ei ole esile toonud takistusi, mis ei võimaldanud tal

täita oma menetlusosalise õigusi ja kohustusi mõistliku aja jooksul.

Maakohus määras põhjendatult tähtaja kaja puuduste kõrvaldamiseks, sh vastuse esitamata jätmise

põhjendamiseks ja kautsjoni tasumiseks. Kostja ei ole esitanud põhjusi, mis takistasid tal esitada

hagile vastust tema taotletud või kohtu täiendavalt pikendatud tähtaja jooksul. Samuti ei ole kostja

tasunud kaja läbivaatamise eeldusena sätestatud kautsjonit TsMS § 142 lg 1 järgi. Kostja ei ole

TsMS § 142 lg 1 ja TsMS § 415 lg 1 alusel kautsjoni tasumisest vabastatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada, taastada tsiviilasja

menetluse ja saata asja menetluse jätkamiseks maakohtule.

Kostja ei ole saanud kätte maakohtu määrust, millega maakohus jättis kaja käiguta. Toimikus ei ole

TsMS § 314 lg-le 5 vastavat kinnitust. Maakohus toimetas käiguta jätmise määruse kostjale kätte

14. märtsil 2011.

Maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha, sest kostja esitas kohtule taotluse pikendada hagile

vastamise tähtaega. Maakohus jättis selle taotluse lahendamata. Kaja puuduseks ei saanud olla

kautsjoni tasumata jätmine, sest kostja ei pidanud seda tasuma.

11. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Kuna kostja oli kohtule avaldanud oma e-posti aadressi, võis kohus toimetada maakohtu 19. jaanuari

2011. a määruse kostjale kätte selle e-posti kaudu ilma kostja digitaalallkirjastatud kinnituseta.

Kostjale on maakohtu määrus kättetoimetatud.

Kostjal oli hagile vastamiseks aega rohkem kui kolm kuud. See, et kohus ei teavitanud kostjat vastuse

esitamise tähtaja pikendamisest, ei muuda olematuks asjaolu, et kostja ei esitanud vastust tähtaegselt.

Seega võis kohus teha tagaseljaotsuse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada.

TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus, millega maakohus

keeldus kaja menetlusse võtmisest. Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata

menetluse jätkamiseks maakohtule.

Kostja on esitanud Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti

muutmata maakohtu määrus, millega keelduti TsMS § 3401 lg 2 alusel kaja menetlusse võtmisest.

TsMS § 696 lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline

esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui

maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 3401 lg-st 2 tuleneb, et menetlusosalise avaldus, taotlus või kaebus jäetakse menetlusse

võtmata ja tagastatakse, kui menetlusosaline ei kõrvalda selles esinevaid puudusi kohtu määratud

tähtpäevaks. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada

määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 417

lg 1 esimese lause kohaselt lahendab kohus kaja määrusega. Määruse peale, millega menetlus

taastamata jäeti, võib TsMS § 417 lg 4 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus

jättis määruskaebuse rahuldamata.

13. Määruskaebuse kohaselt tuleb maakohtu määruse, millega keelduti kaja menetlusse võtmisest,

kohta tehtud ringkonnakohtu määrus tühistada, sest maakohus ei võinud teha tagaseljaotsust, kuna

kostja oli palunud pikendada hagile vastamise tähtaega. Kolleegium märgib, et kuivõrd TsMS § 64

lg 1 alusel menetlustähtaja pikendamise kohta tehtud määruse peale ei saa esitada määruskaebust,

võib menetlusosaline esitada vastuväite, et talle ei ole tähtaja pikendamise kohta tehtud määrust kätte

toimetatud, kaja kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuses.

Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et kohus peab

tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel kontrollima ka kaja lahendamisel, samuti

määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti

taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning

seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise,

peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või

apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama

(vt nt Riigikohtu 26. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 12; Riigikohtu 29. jaanuari

2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16). Kolleegium leiab, et tagaseljaotsuse tegemise

eeldusi peab kohus kontrollima ka määruskaebuse lahendamisel, mis on esitatud maakohtu määruse

peale, millega jäeti kaja menetlusse võtmata kaja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

Kohus võib TsMS § 407 lg 1 esimeses lauses sätestatu alusel rahuldada hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsust ei või teha

TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud juhtudel, sh kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike

tähtaeg (p 1) või kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest (p 2) või kostja on

teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud (p 3).

Praeguses asjas ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, sest kostja esitatud kaja ei olnud

puudustega. Kohtud leidsid valesti, et maakohus võis teha tagaseljaotsuse vaatamata sellele, et

kostjale ei toimetatud kätte maakohtu 14. septembri 2010. a määrust, millega maakohus palus kostjal

esitada seisukoht hagile vastamise kohta.

14. Ringkonnakohtu määruse kohaselt toimetati hagiavaldus kostjale isiklikult kätte 17. juunil 2010.

Maakohtu määratud hagile vastamise tähtaja kestel palus kostja maakohtule saadetud e-kirjas

pikendada hagile vastamise tähtaega kuni 7. septembrini 2010. Maakohus saatis 14. septembril 2010

kostjale e-kirja, milles palus hiljemalt 20. septembril 2010 esitada seisukoht hagile vastamise kohta.

Ühtlasi on maakohus palunud kostjal kinnitada e-kirja kättesaamist. Ringkonnakohus on õigesti

järeldanud, et selle kirjaga pikendas maakohus hagile vastamiseks antud tähtaega (TsMS § 64 lg 1).

Kolleegium peab vajalikuks rõhutada oma varasemat seisukohta, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei

võimalda menetluslikke otsuseid teha kirjaga (vt nt Riigikohtu 20. detsembri 2005. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-160-05, p 12; 4. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-09, p 10). Maakohtu

kiri, millega pikendati hagile vastamise tähtaega, on käsitatav määrusena TsMS § 463 lg 1 järgi, sest

sellega lahendati menetlusosalise taotlus.

TsMS § 306 lg 5 järgi peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende

täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses

nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 466 lg 1 kohaselt toimetatakse menetlusosalistele

kätte täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse. Muud

menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud

viisil. TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigel ajal tutvuda.

Eeltoodud sätted ega TsMS § 64 ei reguleeri üheselt, kas hagile vastamiseks antud tähtaja

pikendamise määrus tuleb menetlusosalisele kätte toimetada või teha teatavaks kohtu valitud viisil.

Kolleegium leiab, et tsiviilasja õigeks lahendamiseks (TsMS § 2) ning poolte võrdse õiguse

tagamiseks oma nõuet või vastuväidet põhjendada (TsMS § 5 lg 2) peab kohus kooskõlas TsMS § 306

lg-tes 1 ja 5 sätestatuga menetlusosalisele kätte toimetama mh määruse, millega pikendatakse kohtu

määratud menetlustähtaega (TsMS § 64 lg 1). Vastasel korral võib täitmata jääda ka menetlustähtaja

pikendamise eesmärk võimaldada menetlusosalisel esitada oma seisukohad.

Menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise korral TsMS § 306 lg 2 järgi toimuma

seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. TsMS § 314 lg 2

võimaldab menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt. Dokument loetakse TsMS § 314 lg 5

kohaselt elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta

kinnituse või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis. Kinnituses tuleb märkida dokumendi

kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline

kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel

viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama

kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise

avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. TsMS § 314 lg 6 esimese lause järgi peab saaja saatma

kinnituse kohtule viivitamata.

Tsiviilasja toimikus ei ole TsMS § 306 lg-le 2 ja § 314 lg-tele 5 ja 6 vastavat kinnitust, millest

nähtuks, et kostja sai kätte maakohtu 14. septembri 2010 määruse, millega pikendati hagile vastamise

tähtaega. Maakohus, jättes kostjale hagile vastamise tähtaja pikendamise määruse kätte toimetamata,

ei taganud kostja õigust esitada hagile vastuväiteid. Seega ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused

täidetud, mistõttu maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha. Kohtud, jättes kontrollimata

tagaseljaotsuse tegemise eeldused, rikkusid oluliselt menetlusõiguse normi TsMS § 669 lg 2 järgi.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi lisaks ka sellega, et jättis maakohtu rikkumise

tähelepanuta ja määruse tühistamata.

15. Õige ei ole kostja väide, et ta ei ole saanud kätte maakohtu 19. jaanuari 2011. a määrust, millega

maakohus jättis kaja käiguta. Ringkonnakohtu määruse kohaselt saatis maakohus nimetatud määruse

kostjale 20. jaanuari 2011. a e-kirjaga, milles palus kohe saata kohtule e-kiri kinnitusega, et kostja on

kohtumääruse kätte saanud. Sama sisuga teate saatis maakohus kostjale ka 7. veebruaril 2011. Kostja

kinnitas 7. veebruaril 2011, et ta sai kohtu saadetud e-kirja kätte. Kolleegium märgib, et kostja

kinnitus vastab TsMS § 314 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Toimikust nähtub, et kostja oli sama kohtuasja

käigus avaldanud kohtule oma e-posti aadressi (tl 45).

16. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse TsMS § 142 lg 1 kohaselt

kautsjon, välja arvatud juhul, kui seaduse järgi tuleb avaldus rahuldada, sõltumata sellest, kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmiseks oli mõjuv

põhjus või mitte. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3 sätestatud aluste esinemisel. Sellisel juhul ei

pea menetlusosaline tasuma TsMS §-s 142 sätestatud kautsjonit (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2006. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06, p 10).

Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei võinud maakohus tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha.

Seetõttu võis kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

(TsMS § 415 lg 1 p 3). Seega ei pea kostja tasuma kajalt kautsjonit.

17. Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada

sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale kautsjon

tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve