3-2-1-153-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-153-11

Määruse kuupäev

Tartu, 4. jaanuar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tiskre elanike MTÜ hagi Urve Kauri ja Toivo Keva vastu

alusetu säästmise teel saadu ja võla tasumiseks ning lepingu

sõlmimise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-42688

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiskre elanike MTÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tiskre elanike MTÜ (registrikood 80205147), esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostjad Urve Kaur (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Toivo Keva

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

21. detsember 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-42688.

2. Saata Tiskre elanike MTÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Tiskre elanike MTÜ-le määruskaebuselt 12. septembril 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiskre elanike MTÜ (hageja) esitas 1. septembril 2010 hagi Urve Kauri (kostja) vastu alusetu

säästmise teel saadu ja võla väljamõistmiseks ning lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks.

2. Harju Maakohus kaasas 8. märtsi 2011. a määrusega kostjana menetlusse ka Toivo Keva (edaspidi

koos Urve Kauriga ka kostjad), kes on kohtumääruse kohaselt kinnistu kaasomanik.

3. Harju Maakohus jättis 17. juuni 2011. a otsusega hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus märkis otsuse resolutsioonis mh, et pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule

taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja

põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

4. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt sai hageja esindaja kohtuotsuse kätte 17. juunil 2011 (tl 188).

14. juulil 2011 esitas hageja esindaja maakohtule taotluse täiendada Harju Maakohtu otsust kirjeldava

ja põhjendava osaga.

Harju Maakohus keeldus 8. augusti 2011. a määrusega täiendava otsuse (kirjeldava ja põhjendava osa

lisamise) tegemisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 alusel, kuivõrd 17. juuni

2011. a otsus sisaldab kirjeldavat ja põhjendavat osa.

5. 18. augustil 2011 saabus Tallinna Ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

17. juuni 2011. a otsuse peale. Kaebuses sisaldus ka tähtaja ennistamise avaldus, kui kohus peaks

lugema, et hageja on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 25. augusti 2011. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastas selle hagejale.

TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Harju Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses ja tegi 17. juunil 2011 otsuse koos kirjeldava ja

põhjendava osaga. Hageja esindaja sai otsuse samal päeval kätte. Kuna otsuses sisaldus nii kirjeldav

kui ka põhjendav osa, saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg TsMS § 62 lg-st 2 ning § 632 lg-

st 1 tulenevalt 18. juulil 2011 kell 24.00. Hageja apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtule

18. augustil 2011 kell 13.55, seega tähtajast kinni pidamata. Asjaolu, et maakohus märkis otsuses

eksliku edasikaebamise korra, ei anna alust lugeda esitatud apellatsioonkaebust tähtaegseks, seda

enam, et hageja esindaja on vandeadvokaat, kes pidi kohtuotsusega tutvumisel märkama ja mõistma,

et tegemist ei ole TsMS § 448 lg 41 kohase kohtuotsusega, mille apelleerimisel tuleb esitada

maakohtule teatis täiendava otsuse tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja

ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning kohustada ringkonnakohut võtma

apellatsioonkaebus menetlusse.

Kaebetähtaja möödalaskmise tingis mõjuv põhjus, milleks on maakohtu otsuses esitatud eksitav ja

ebaõige edasikaebamise kord. Kohtuotsuses oli selgelt kirjas, et apellatsioonkaebuse esitamise

eelduseks on täiendava toiminguna taotluse esitamine kohtuotsuse täiendamiseks. Tähtaja

möödalaskmise tingis selle juhise täpne järgimine. Riigikohus on teinud mitu otsust, milles on leitud,

et menetlusosalise eksitamine edasikaebe korra osas on tähtaja ennistamise alus.

8. Urve Kaur palub vastuses määruskaebusele jätta ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata

ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt,

ringkonnakohut ei saa kohustada kaebust menetlusse võtma, vaid otsustama menetlusse võtmine.

10. Kolleegium märgib kõigepealt seda, et ringkonnakohus ei ole määruse kirjeldavas ega

põhjendavas osas käsitlenud seda, et koos apellatsioonkaebusega esitas hageja ka menetlustähtaja

ennistamise taotluse, kui kohus peaks asuma seisukohale, et apellatsioonkaebus ei ole esitatud

tähtaegselt. Ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast võib siiski kaudselt järeldada, et

ennistamise taotlus on jäetud rahuldamata, kuna apellatsioonkaebus on hagejale tagastatud. Korrektne

olnuks, kui ringkonnakohus oleks võtud määruse resolutsioonis selge seisukoha.

11. Kolleegium lahendab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise hageja menetlustähtaja

ennistamise taotluse.

Riigikohus on teinud mitmeid lahendeid, milles käsitletakse kohtu eksimuste mõju

menetlustähtaegade ennistatavusele. 8. novembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 ja 8. mail 2007

tsiviilasjas nr 3-2-2-5-07 tehtud määrustes on Riigikohus lugenud tähtaja ennistamise aluseks asjaolu,

et kohtud on menetlusosalist eksitanud edasikaebeõiguse puudumise osas. Ka 12. mail 2004

tsiviilasjas nr 3-2-1-68-04 ja 3. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 tehtud määrustes on

Riigikohus lugenud menetlustähtaja ennistamise aluseks kaebeõiguse kohta eksitava info andmise

kohtuotsuse resolutsioonis.

Kolleegiumi arvates on ka praeguses asjas alus menetlustähtaeg ennistada. Maakohus on eksitanud

hagejat otsuse resolutsioonis vastuolulise teabega selle kohta, et apellatsioonkaebuse esitamise soovi

korral tuleb 30 päeva jooksul esitada taotlus otsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga,

kuigi otsusest võis ka aru saada, et kirjeldav ja põhjendav osa on olemas. Apellatsioonkaebuse võis

maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt esitada 30 päeva jooksul alates täiendatud otsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse tähtaja möödalaskmine johtus kohtu esimesena nimetatud

juhise järgimisest.

Seetõttu tuleb hageja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada, ringkonnakohtu määrus

tühistada ning asi tagasi saata ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

12. Menetluskulude jaotus määratakse tervikuna kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle

tulemusest.

13. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu