3-2-1-140-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-140-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. detsember 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas

Naftas Tranzits) hagi AS-i GILD Financial Advisory Services

vastu dokumentidega tutvuda lubamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-14769

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas Naftas

Tranzits) ja AS-i GILD Financial Advisory Services

kassatsioonkaebused

Tsiviilasja hind Riigikohtus

958 eurot 67 senti (15 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS Latvijas

Naftas Tranzits, Läti Vabariigi registrikood 50003273531),

esindajad vandeadvokaat Üllar Talviste ja vandeadvokaat Ain

Kalme

Kostja AS GILD Financial Advisory Services (registrikood

11021666), esindaja vandeadvokaat Valdo Lips

Asja läbivaatamise kuupäev

5. detsember 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-14769 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. AS-i GILD Financial Advisory Services kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Akciju

sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas Naftas Tranzits) kassatsioonkaebus

rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Borenius OÜ-le 8. juulil 2011 AS-i GILD Financial Advisory

Services kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot. Tagastada OÜ-le

Advokaadibüroo LEXTAL 11. juulil 2011 Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i

Latvijas Naftas Tranzits) kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS Latvijas Naftas Tranzits (hageja)) esitas

19. aprillil 2007 Harju Maakohtule AS-i GILD Financial Advisory Services (kostja) vastu hagi,

milles palus nõuda kostjalt välja informatsiooni ja kohustada kostjat esitama dokumendid, mille

alusel kandis kostja hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit.

Hageja esitas 30. jaanuaril 2008 maakohtule avalduse, milles täpsustas haginõuet ja palus kohustada

kostjat lubama hagejal tutvuda 3. novembri 2006. a raha ülekande aluseks olevate järgnevate

dokumentidega:

1) äriühingule Nibre Enterprises Corporation teenuse osutamise leping(ud);

2) hagejale 15 mln USA dollari ülekandmise aluseks olev(ad) tehingukorraldus(ed) ning andmed

tehingukorraldus(t)e kohta;

3) kostja raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid kostjale äriühingult Nibre Enterprises

Corporation või selle äriühingu eest kolmandalt isikult 15 mln USA dollari laekumise kohta;

4) dokumendid, mille alusel kostja tuvastas äriühingu Nibre Enterprises Corporation ja tema

esindajatel esindusõiguse olemasolu;

5) kõigi kostja juhatuse ja nõukogu liikmete ning töötajate nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt

saadetud või saadud kirjad, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses

esineb või mille elektronposti aadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: Nibre,

Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins,

Solomatins.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja Läti Vabariigis asutatud ja tegutsev äriühing, mille ainus eesmärk

on hoida osalusi teistes äriühingutes. Hageja põhivaraks on 48,9% Läti Vabariigi äriühingu Akciju

sabiedriba "VENTSPILS NAFTA" (AS Ventspils Nafta) aktsiatest, mille väärtus oli 2007. a seisuga

ca 123 mln Läti latti, ja mis emiteeriti suletud emissiooni käigus hagejale aktsiatähtedena. Läti

Vabariigi õiguse järgi antakse selliste aktsiate omand üle aktsiatähtede üleandmisega. Hageja endine

juhatuse esimees Mamerts Vaivads, kelle volitused juhatuse liikmena lõppesid 19. märtsil 2007, on

kinni peetud süüdistusega rahapesus. Vältimaks sarnaste süüdistuste esitamist, on teine endine

juhatuse liige Vladimirs Krastiņs lahkunud Läti Vabariigist ning tema asukoht on teadmata. Hageja

uus juhtkond, kelle volitused jõustusid 19. märtsil 2007, avastas pärast volituste saamist, et aktsiatähti

hageja valduses ei ole. Seega on hagejal kadunud 4,2 mln aktsiatähte.

Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis 3. novembril 2006 hagejale üle 15 mln

USA dollarit selgitusega "tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping" (repayment 06/10/25 asset

management agreement). Selgituses märgitud lepingut ega muid dokumente, mille alusel oleks hageja

aktsiatähed üle andnud või õigustatud saama kostjalt 15 mln USA dollarit, hageja valduses ei ole.

Samuti puudub lepingu sõlmimise kohta hageja juhatuse või nõukogu otsus. Kuna aktsiatähed on

hageja ainus vara, saab poolte vara haldamise leping olla seotud üksnes hagejale kuuluvate

aktsiatähtedega.

Kostja esitas hageja nõudmisel hagejale 8. jaanuari 2007. a kirja, milles kostja juhatuse liige Rain

Tamm kinnitab, et kostja kandis hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit Briti

Neitsisaarte äriühingu Nibre Enterprises Corporation palvel ja makse tehti selle äriühingu juhiste järgi

hageja ja viimati nimetatud äriühingu 12. oktoobri 2006. a lepingu alusel. Hagejale on nimetatud

äriühing tundmatu ning hageja valduses ei ole sellist lepingut ega hageja juhatuse või nõukogu otsust

sellise lepingu sõlmimiseks. Lisaks on kostja viidanud maksekorralduses ja kirjas erinevatele

lepingutele.

Hagejale on selgusetu, millisel alusel kandis kostja hagejale raha üle ning ei ole andnud hagejale

piisavat informatsiooni temale ülekantud suure rahasumma kohta. Hagejal on võlaõigusseaduse

(VÕS) §-st 1015 ja hea usu põhimõttest tulenevalt õigus tutvuda dokumentidega, mis kajastavad

hageja ja kostja vahelist õigussuhet, mille alusel tegi kostja soorituse, s.o kandis hagejale üle 15 mln

USA dollarit. Nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides, sest need võimaldavad hagejal

kajastada oma raamatupidamises äritegevust õigesti. Hageja ei soovi olla ohustatud rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõttes kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, kuna hageja nõue ei ole selge ja

hageja esindajad ei ole tõendanud oma esindusõigust. Hagi menetlusse võtmise korral palus kostja

jätta hagi rahuldamata.

Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh kui palju AS-i Ventspils Nafta aktsiatest

talle kuulub ning et aktsiad ei ole enam tema valduses. Aktsiad ei ole kunagi olnud kostja valduses

ning kostjal puudub igasugune teave hagejale kuuluvate aktsiatähtede kohta.

Kostja kandis 3. novembril 2006 hagejale üle 15 mln USA dollarit. Maksekorralduse selgitusse oli

ekslikult märgitud "tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping" (repayment 06/10/25 asset

management agreement). Pooled ei ole sõlminud mingisugust vara haldamise lepingut ja kostja tegi

maksekorralduse oma kliendi (Nibre Enterprises Corporation) korraldusel. Kostja teatas sellest

hagejale 8. jaanuaril 2007. Kostja kandis hagejale kolmanda isiku korraldusel raha ja selgitas, millisel

alusel palus kolmas isik ülekande teha. Kostja edastas hagejale kogu informatsiooni, mis on tema

käsutuses ja mille vastu saab hagejal olla õigustatud huvi.

Kuna kostjal ei ole hagejaga õigussuhteid, ei ole kostjal kohustust lubada hagejal tutvuda

dokumentidega, mis kajastavad kostja ja kolmanda isiku õigussuhet. Kostjal on keelatud anda välja

sellist informatsiooni ja dokumentatsiooni, mis on seotud kliendisuhtega. Hageja peab pöörduma oma

küsimustega äriühingu Nibre Enterprises Corporation poole, kellega hagejal võib olla õigussuhe.

Hageja soovib hagiga koguda tõendeid, mida kostja ei saa talle kättesaadavaks teha.

Hageja ei ole tõendanud VÕS § 1015 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja esitatud

dokumentidega tutvumise nõue on vastuolus nii seadusega kui ka üldtunnustatud pangandustavadega

ja finantsteenuste turul kehtivate tavadega. Kostja on käitunud hea pangadustava kohaselt ja

selgitanud hagejale piisavalt tehtud ülekannet. Kostjal ei ole just tulenevalt heast pangandustavast ja

euroopalikust ärikultuurist võimalik hagejale rohkem informatsiooni anda ega muid dokumente

esitada. Ebamääraselt nõutud dokumentatsiooni andmine hagejale võib tähendada, et kostja rikub

seadustest ja lepingutest tulenevat ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust oma

klientide vastu.

Ükski hageja 30. jaanuari 2008. a hagiavalduse täpsustuses nimetatud dokument ei ole koostatud

hageja huvides. Samuti ei ole nendes dokumentides kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe

(sest hageja ja kostja vahel polegi mingisugust õigussuhet) ega hageja ja kostja vahelise tehingu

ettevalmistamine (sest hageja ja kostja vahel pole kunagi mingisugust tehingut ette valmistatud).

Varahalduse lepingut ei ole kunagi sõlmitud.

Hageja eesmärgiks on kaasata kostja vaidlusesse, millega kostja ei ole kuidagi seotud. Tegemist on

Läti Vabariigi aktsiaseltsi aktsionäride omavahelise vaidlusega ning kostja ei ole selles vaidluses ega

aktsionäridevahelises õigussuhtes osaline.

Raha ülekandmise tagajärjel ei ole tekkinud kolmiksuhet poolte ja kolmanda isiku vahel. Hageja ei

ole tõendanud ka seda, et poolte vahel on alusetust rikastumisest tulenev õigussuhe. Kostja tunnistab,

et tegi ülekande kolmanda isiku korraldusel, s.o õiguslikul alusel.

4. Harju Maakohus rahuldas 16. novembri 2009. a otsusega hagi ja kohustas kostjat lubama hagejal

tutvuda hagi täienduses märgitud dokumentidega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata hageja esindajate

esindusõiguse puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 järgi eeldatakse

advokaadist esindaja esindusõiguse olemasolu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuvalt võiks kohus seada hagejat esindavate advokaatide esindusõiguse kahtluse alla.

Hageja dokumentidega tutvumise nõue on põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kandis

hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole

teda veenvalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt teavitanud kõigist ülekandega seotud asjaoludest.

Kostja selgitused raha ülekandmise asjaolude kohta on segased ja vastuolulised ega ärata kohtu

usaldust.

Kostja väide dokumentidega tutvumise nõude eelduste täitmata jätmise kohta on väär. VÕS § 1015

alusel dokumendiga tutvumise nõudmiseks peab olema täidetud vähemalt üks eeldus - kostja

valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides, või kostja valduses on dokument, kus on

kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe, või kostja valduses on dokument, kus on kajastatud

hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Praeguses asjas on täidetud nii esimene kui ka

teine eeldus.

Kõik hagis nimetatud dokumendid kajastavad hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Poolte õigussuhe

tuleneb 3. novembril 2006 tehtud raha ülekandest, mille aluseks olevas maksekorralduses on viidatud

hageja ja kostja vahelisele 25. oktoobri 2006. a varahalduslepingule. Isegi kui poolte vahel ei ole

lepingulist suhet ja kostja tegi makse kolmanda isiku korraldusel, on kostja osaline tema, hageja ja

kolmanda isiku vahelises kolmiksuhtes, kus kohustuse on täitnud kolmas isik. Ka juhul, kui kostja

oleks teinud hagejale makse juhuslikult, soovita kanda hagejale raha üle, oleks poolte vahel alusetust

rikastumisest tulenev lepinguväline võlasuhe. Seega on poolte vahel õigussuhe, mille juriidiline

kvalifikatsioon peab nähtuma makse tegemise aluseks olevatest dokumentidest.

Hagis nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides. Hageja huvi seisneb oma

raamatupidamises äritegevuse õiges ja õiglases kajastamises hea raamatupidamise tava ning

rahvusvahelise finantsaruandluse nõuete kohaselt. Raamatupidamiskirje ei saa olla suvaline ega

põhineda oletustel, vaid peab õigesti ja õiglaselt kajastama tehtud majandustehingut.

Lisaks on hageja põhjendatult esitanud oma huvi mitte olla ohustatud rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest.

Arvestades asjaolu, et kostja kandis hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit, ja kostja

vastuolulisi selgitusi ülekande kohta ning hagejal 4,2 miljoni AS-i Ventspils Nafta aktsia kadumist,

on hagejal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda dokumentidega, mille alusel kandis kostja hagejale üle

sedavõrd suure rahasumma.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata, kuna maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja jättis

kohaldamata normid, mida tuli asjas esitatud asjaoludele kohaldada, samuti rikkus menetlusõiguse

norme.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18. mai 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas

maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ja rikkus kohtuotsust

põhjendades ja tõendeid hinnates menetlusõiguse normi.

8. Riigikohus tühistas 17. jaanuari 2011. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu otsuse kohaselt tõlgendas ja kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 1015, jättes ühtlasi

asjas tähtsad asjaolud tuvastamata. Asja lahendades pidi ringkonnakohus võtma seisukoha kõigi

hageja nõutud dokumentide kohta ja põhjendama iga hageja esitatud nõude rahuldamata jätmist, sh

võtma seisukoha kõigi hageja esitatud väidete kohta. Samuti asus ringkonnakohus põhjendamatult

seisukohale, et hageja ei ole tõendanud VÕS §-s 1015 sätestatud eelduste olemasolu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. juuni 2011. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks

arutamiseks maakohtule.

Ringkonnakohtu otsuse järgi ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata või peatada menetlus põhjusel, et

hageja lepinguliste esindajate esindusõigus ei ole selge. Hagejat esindasid ja esindavad senini

vandeadvokaadid, kelle esindusõigust eeldatakse TsMS § 226 lg 1 järgi. Väidet, et vastaspoole

lepingulistel esindajatel vastav esindusõigus tegelikkuses puudub, peab põhistama väite esitaja.

Kostja ei esitanud maakohtule selliseid tõendeid või tõendamisvahendeid TsMS § 235 mõttes, mille

alusel oleks kohtul pidanud tekkima põhjendatud kahtlus esindajate volituste suhtes ning alus

advokaatide esindusõiguse kontrollimiseks.

TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Käesolevas asjas on Riigikohus

asunud järgmistele seisukohtadele: 1) hageja nõue (selles nimetatud dokumendid) on piisavalt

piiritletud (p 10); 2) iga nõutava dokumendi puhul tuleb kontrollida, kas see on koostatud hageja

huvides ja/või kajastab hageja ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet ja/või nendevahelise tehingu

ettevalmistamist; jaatava vastuse korral tuleb iga dokumendi puhul kontrollida, kas hagejal on

õigustatud huvi konkreetse dokumendiga (dokumentide grupiga) tutvuda (p 14) ja kas hageja nõue on

piiratud kostja kui dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku huviga; 3) kohus võib otsuse

resolutsioonis kindlaks määrata millisel viisil ja kus tutvumine toimub, samuti seda, et hageja on

kohustatud seejuures hoidma ärisaladust (p 14); 4) samuti tuleb tuvastada, kas hagetav dokument on

kostja valduses või peab seaduse kohaselt kostja valduses olema (p 15).

Õige on kostja seisukoht, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud

nõudeid kohtuotsuse põhjendavale osale. Samuti rikkus maakohus TsMS § 438 lg-t 1. Maakohus on

vaidluse lahendamisel õigesti lähtunud VÕS §-st 1015, kuid jätnud olulise osa oma järeldustest

põhjendamata. Seetõttu ei ole ka maakohtu siseveendumuse kujunemine lahendist jälgitav. Maakohtu

otsus ei sisalda põhjendusi, millest nähtuks, et VÕS § 1015 kohaldamise eeldused oleksid iga

hagetava dokumendi puhul täidetud. Maakohus on otsuses tõdenud, et kõigis hagis loetletud

dokumentides on kajastatud hageja ja kostja vahelist õigussuhet ning et kõiki dokumente tuleb pidada

hageja huvides koostatuteks, samuti, et hagejal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumise vastu.

Milliste tõendite analüüsi ja milliste asjaolude tuvastatuse alusel maakohus sellistele järeldustele

jõudis, otsusest ei nähtu. Maakohus on paljasõnaliselt hageja seisukohtadega nõustunud. Samuti

nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja on esitanud maakohtu menetluse kestel sisulisi vastuväiteid

hageja seisukohtadele (I kd tl 68-75, III kd tl 87-91), kuid maakohus pole ühelegi neist vastanud.

Lisaks pole maakohus võtnud seisukohta ühe VÕS § 1015 rakendamise kohustusliku eelduse

täidetuse kohta - kas iga nõutav dokument on või peab olema kostja valduses.

Asja lahendamisel tõendite hindamata ja oma järelduste põhjendamata jätmine tähendab seda, et

maakohtu otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada

ilma, et kohus rikuks poolte põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust vaidlustada

kohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid ning tõendite hindamist tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4

sätestatust. Eeltoodu tõttu peab maakohus hageja nõude uuesti läbi vaatama ja andma hinnangu

hindamata tõenditele ning põhjendama oma otsustusi seaduses sätestatud viisil.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada, et hageja nõue sisaldab viie eri nimetusega

dokumente. Nendega tutvumiseks peavad VÕS § 1015 järgi olema iga dokumendi puhul tuvastatud

järgmised tingimused: 1) dokument on koostatud hageja huvides või kajastab hageja ja kostja vahelist

õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) hagejal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja

3) dokument, millega tutvumist taotletakse, on või seaduse järgi peab olema kostja valduses. Asja

uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul iga hagetava dokumendi (dokumentide grupi) puhul tuvastada

kõigi loetletud eelduste olemasolu ning kasvõi ühe neist tõendamatuse korral ei ole vastava

dokumendi (dokumentide grupi) osas hagi rahuldamine põhjendatud.

VÕS § 1015 kohaldamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, et dokument, millega hageja tutvuda

soovib, on koostatud hageja huvides või kajastab hageja ja kostja kui dokumendi valdaja vahelist

õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist. See tähendab, et tuleb tuvastada, kas

dokument puudutab hageja õiguslikku positsiooni. Viidatud alused võivad esineda korraga, kuid hagi

rahuldamiseks piisab ka ühe olemasolust. Dokument on koostatud hageja huvides, kui on viimasele

vajalik tõend või vähemalt kinnitab tema õiguslikku positsiooni. Dokument kajastab hageja ja kostja

vahelist õigussuhet, kui on sisult seotud hageja isikuga või dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega

vahetult seotud. Erandjuhul võib hageja nõuda, et tal võimaldataks tutvuda ka sellise dokumendiga,

mis kajastab hageja ja kolmanda isiku vahelist õigussuhet. Viimast on õigus nõuda vaid siis, kui

hagejal ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda. Tehingu ettevalmistamist puudutavateks

dokumentideks, millega tutvumist hageja saab nõuda, on eelkõige kostja kui tehingu vahendajaga nii

enne kui pärast tehingu tegemist peetud kirjavahetus, kuid mitte kostja kui äriühingu sisekirjavahetus.

Seega tuleb hageja 5. nõudepunktis nimetatud dokumentide grupi puhul tuvastada, kas ja millises

ulatuses vastab kirjavahetus VÕS § 1015 tingimustele.

Kui esimene VÕS § 1015 kohaldamise eeldus on tuvastatud, tuleb kontrollida, kas hagejal on

õigustatud huvi iga hagetava dokumentide grupiga tutvuda. Nimetatud sätte mõttes on hagejal

õigustatud huvi dokumendiga tutvuda juhul, kui tutvumine on vajalik mistahes õiguslikku kaitset

vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sealhulgas hageja õigusliku positsiooni

kindlustamiseks ja selgitamiseks. Analüüsides, kas hagejal on õigustatud huvi või mitte, tuleb

arvestada ka VÕS §-s 1014 sätestatut, mille kohaselt võib isik, kel on asja valdaja vastu asjaga seotud

nõue või kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, nõuda asja ettenäitamist või

ülevaatamist juhul, kui tal on selleks õigustatud huvi. Selle sätte mõtte kohaselt saab isik nõuda asja

otseselt valdajalt asja ettenäitamist või ülevaatamist siis, kui tema ja asja otsese valdaja vahel ei ole

õigussuhet, millest isikule selline õigus tuleneks, kuid isikul on õigustatud huvi asja ülevaatamise

vastu ja ta tahab saada selgust, kas tal on kellegi vastu asjaga seotud nõue või ta soovib asjaga seotud

nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Seejuures on isikul asja ettenäitamise vastu õigustatud

huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil.

Hageja õigustatud huvi tuvastamisel tuleb võtta arvesse ka kostja õigustatud huve, see tähendab

dokumendiga tutvumise nõue võib olla piiratud dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku

huviga. Seega tuleb kaaluda nii hageja huvi konkreetse dokumendiga (dokumentide grupiga) tutvuda

kui ka kostja huvi dokumendiga tutvuda võimaldamisest keelduda (eelkõige kui see oluliselt riivaks

tema ärisaladust). Kui kostja huvide riive on tuvastatud võib kohus lubada hagejal tutvuda

dokumendiga üksnes viisil, mis ei riku kostja õiguslikku kaitset väärivat huvi, sealhulgas neutraalse

kolmanda isiku vahendusel. Samuti võib kohus kohtuotsuses määrata, millisel viisil dokumentidega

tutvutakse (kas nendest võib teha koopiaid, millises ulatuses) ja kus seda tehakse. Samuti võib kohus

määrata, et hageja on kohustatud hoidma ärisaladust (TsMS §-d 38 ja 41).

Lisaks eeltoodule peab dokumendiga tutvumise nõude rahuldamiseks olema tõendatud, et see

dokument asub kostja valduses või peab seaduse kohaselt kostja valduses asuma. Tsiviilasja käigus

on kostja hagi tagamise määruse alusel andnud kohtutäiturile hoiule osa hagetavatest dokumentidest

(tl 155-157). Seega nende dokumentide valduse üle ei vaielda. Küll aga tuleb ülejäänute puhul hagi

rahuldamisel tuvastada, kas ja kui, siis millise seaduse alusel igaüks neist kostja valduses olema

peaks (kostja väite kohaselt tal rohkem hagetavaid dokumente ei ole).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks tal ei ole võimalik esitatud tõendite alusel teha ise

asjas sisulist lahendit. Pooled on esitanud kõik vajalikud tõendid. Riigikohus on esitanud

ringkonnakohtule selged juhised asja läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on rikkunud

menetlusökonoomia põhimõtet.

11. Kostja toetab oma vastuses hageja kassatsioonkaebust.

12. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Praeguses tsiviilasjas ei ole maakohus rikkunud norme, mida ei oleks võimalik ringkonnakohtu

menetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus rikkus asja tagasi saates TsMS § 656 lg-t 2.

Ringkonnakohus tõlgendas valesti PS § 24 lg-t 5. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud

teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus on TsMS § 226 lg-t 1, § 227 lg-t 3 ja § 356 lg-t 1 rikkudes jätnud rahuldamata

kostja taotlused peatada menetlus ja saada menetluskulude katteks hageja lepingulistelt esindajatelt

tagatis.

Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hageja lepingulistel esindajatel pole

esindusõigust. Samas ei tulene selline eeldus TsMS § 227 lg-st 3. Eelduseks on vaid ebaselge

esindusõigus. Kostja on esitanud tõendid, mis võimaldaksid TsMS § 227 lg-t 3 kohaldada.

Ringkonnakohus ei ole analüüsinud ega põhjendanud, miks ta on jätnud arvestamata kostja esitatud

tõendid. Ringkonnakohus ei ole arvestanud Läti Vabariigi Kurzeme Ringkonnakohtu 11. septembri

2008. a otsuse ärakirja kohtuasjas nr C36032907, millega tunnistati kehtetuks hageja 19. märtsi

2007. a otsus, millega Martinš Kveps valiti hageja nõukogu esimeheks (hageja lepingulised esindajad

tõendasid oma esindusõigust just tema volikirjaga). Samuti tunnistati sama otsusega kehtetuks hageja

organite otsused nõukogu ja juhatuse liikmete vahetamise kohta, sh tunnistati kehtetuks Dzintars Kaši

juhatuse liikmeks valimine, kellelt saadud volikirjaga tõendasid hageja lepingulised esindajad samuti

esindusõiguse olemasolu.

Ka hageja lepinguliste esindajate väited esindusõiguse kohta on olnud vastuolulised. Alguses tugineti

M. Kvepsi antud volitusele. Kui selgus, et tema nõukogu esimeheks ja juhatuse liikmeks valimine

tunnistati kehtetuks, tugineti D. Kaši volikirjale. Kui tuli välja, et ka viimati nimetatul polnud

esindusõigust, tugineti hageja 30. aprilli 2007. a üldkoosoleku otsusele. Seega ei ole ka hageja

lepingulistel esindajatel selge, mis on nende esindusõiguse aluseks.

13. Hageja toetab kostja kassatsioonkaebust osas, milles ringkonnakohtule heidetakse ette asja

tagasisaatmist maakohtule. Ülejäänud osas vaidleb hageja kostja kassatsioonkaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada, kostja

kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

15. Kolleegium nõustub mõlemas kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et ringkonnakohus rikkus

TsMS § 656 lg 2 esimest lauset, kui saatis asja tagasi maakohtule. Nimetatud lause kohaselt ei pea

ringkonnakohus saatma asja maakohtule uueks arutamiseks, kui maakohtu rikkumine on võimalik

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks on TsMS § 656 lg 2

esimese lause rikkumine.

16. Riigikohus on 24. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et

menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise

lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa

asja lõpuni lahendada.

13. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 tehtud otsuse p-s 13 on Riigikohus leidnud et

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (TsMS § 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi

tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral

rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-

d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks

eelmenetluse staadiumis. Viimati viidatud otsuse p-s 13 on Riigikohus leidnud ka seda, et arvesse

võttes menetlusökonoomia tagamise eesmärki, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioon, mis

ei võimalda ringkonnakohtu poolt uute tõendite hindamise ja materiaalõiguse kohaldamiseks vajalike

asjaolude esimest korda tuvastamise korral hinnata Riigikohtul samu tõendeid ning tuvastada

materiaalõiguse kohaldamiseks vajalikke asjaolusid (TsMS § 688 lg 3-5), kooskõlas PS § 24 lg-ga 5.

Pooltel on muu hulgas õigus vaidlustada Riigikohtus ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid põhjusel,

et ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse

norme (TsMS § 688 lg 4).

22. novembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11 tehtud otsuse p-s 28 on nõustutud tsiviilasjas nr 3-2-

1-11-11 PS § 24 lg-le 5 antud hinnanguga.

Kolleegium jääb viidatud seisukohtade juurde. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus maakohtule

ette heitnud eelmenetluse ülesannete täitmata jätmist, vaid tõenditele hinnangu andmata jätmist ja

järelduste põhjendamata jätmist. Ringkonnakohus on viidanud asja tagasisaatmisel mh PS §-le 24,

mille kohta on Riigikohus andnud hinnangu eespool viidatud kahes lahendis. Ka pooled kinnitavad

kassatsioonkaebustes, et puudu on üksnes õiguslik hinnang esitatud tõendite kohta.

Seega saatis ringkonnakohus asja põhjendamatult uueks lahendamiseks maakohtule, rikkudes nii mh

TsMS §-st 2 tulenevat asja mõistliku aja jooksul lahendamise kohustust. Asja menetlemine on

kestnud juba alates 19. aprillist 2007 ja võinuks nii kujuneda ettearvamatult pikaks. Kolleegium ei

näe takistusi, miks ringkonnakohus ei oleks võinud asja ise lahendada, ja leiab, et ringkonnakohtu

otsus on olulises osas põhjendamata. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab

asja tagasi uueks lahendamiseks.

17. Kolleegium kontrollib järgmisena kostja kassatsioonkaebuse väidet, et ringkonnakohus rikkus

TsMS § 226 lg-t 1 ja § 227 lg-t 3. TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt eeldatakse advokaadi

puhul tema esindusõigust. TsMS § 227 reguleerib ebaselge esindusõigusega isiku ajutist menetlusse

lubamist. Ebaselge esindusõigusega on TsMS § 227 lg-te 1 ja 2 kohaselt isik, kes ei tõenda oma

esindusõigust, kuid väidab seda olevat võimalik teha hiljem.

Riigikohus on 27. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11 tehtud määruse p-s 19 leidnud, et kuigi

advokaadi puhul eeldatakse TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi esindusõiguse olemasolu, ei

tähenda see, et kahtluse korral ei tuleks ka advokaadi esindusõigust TsMS §-de 226 ja 227 järgi

kontrollida. Kolleegium on seisukohal, et kahtluse tekkimiseks nimetatud tähenduses tuleb mh lugeda

piisavaks teise menetlusosalise põhistatud väiteid esindusõiguse puudumise kohta. Praegusel juhul on

kahtluse tekkimiseks põhistatud väited kolleegiumi arvates esitatud ja seega on ekslik

ringkonnakohtu seisukoht, et kohtutel ei pidanud tekkima kahtlust esindajate volituste suhtes ega

alust advokaatide esindusõiguse kontrollimiseks. Siiski ei tulene sellest ringkonnakohtu seisukohast

vale lõppjäreldust esindusõiguse kohta.

18. Hageja lepinguliste esindajate esindusõigus on menetluses põhinenud erinevatel alustel, kuid

praegu tugineb nende esindusõigus 30. aprillil 2007 hageja juhatuse liikmeks valitud ja Läti

äriregistrisse kantud (V kd tl 96, 186) D. Kaši antud volitusele (V kd, tl 99). Asjaolu, et 30. aprilli

2007. a otsus(ed) on Läti Vabariigi kohtus vaidlustatud, ei anna alust lugeda hageja lepingulisi

esindajaid ebaselge esindusõigusega isikuteks, kes ei ole oma esindusõigust TsMS § 227 lg 1

tähenduses tõendanud. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 30. aprilli 2007. a otsus(t)e

kohta on olemas Läti Vabariigi kohtu jõustunud otsus. Seega kehtib menetluslikult jätkuvalt

TsMS § 226 lg 1 kolmandas lauses sätestatud eeldus advokaadi esindusõiguse olemasolu kohta.

Kolleegium märgib, et kui menetluses peaks esitatama Läti Vabariigi kohtu jõustunud lahend, tuleb

kohtutel rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 9 lg 1 järgi hinnata, kas hageja praegusel seaduslikul

esindajal oli õigus anda volitus hageja esindamiseks praeguses kohtumenetluses. Kui seda õigust ei

olnud, tuleb selgitada, kas esindamine on tagantjärele heaks kiidetud. Kuni nende küsimuste

selgitamiseni võib kohus otsustada hageja esindajate menetluses osalemise ajutise lubatavuse

TsMS § 227 järgi.

19. Menetluskulude jaotus määratakse tervikuna kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle

tulemusest.

20. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise ja kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu

tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjonid.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve