3-2-1-137-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-137-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. detsember 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Veera Külaviiru hagi Eesti Vabariigi vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-

24570

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veera Külaviiru kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

34 359 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Veera Külaviir (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Andrus Lillo

Kostja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu

(registrikood 70000740))

Asja läbivaatamise kuupäev

28. november 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-24570 muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Veera Külaviiru kanda.

3. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veera Külaviir (hageja) esitas 26. mail 2009 Eesti Vabariigi (kostja) vastu hagiavalduse, milles

palus kostjalt välja mõista saamata jäänud palga ajavahemiku eest 2000. a septembrist kuni 2008. a

oktoobrini, ennistada hageja tööle ning mõista kostjalt välja hageja keskmine palk töölt sunnitult

puudutud aja eest.

Hageja töötas Tartu Hiie Koolis kasvatajana. Atesteerimiskomisjon määras 1. aprillil 1997 hagejale

kasvataja (pedagoogi) ametijärgu. 7. oktoobril 1997 tühistas atesteerimiskomisjon varasema otsuse

ning omistas hagejale pedagoogi kandidaadi ametijärgu, kuna hagejal ei olnud nõutavat haridust.

Kostja lõpetas 14. oktoobril 2008 hagejaga töölepingu ametikohale mittevastavuse tõttu.

Hageja leiab, et kuigi tal ei ole kõrgharidust, on tema kutsekvalifikatsiooni nõue täidetud. Hageja on

lõpetanud ülikoolis kuus kursust ning regulaarselt osalenud kvalifikatsiooni tõstmise kursustel,

läbides tööalased koolitused, sh 460 tundi eripedagoogikakursusi. Lisaks oli hagejal suur

pedagoogilise töö kogemus. Hagejale omistati ebaõigesti pedagoogi kandidaadi ametijärk ning maksti

ajavahemikus 2000-2009 vähem palka.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.

Hageja ei vastanud 1997 kasvataja ametijärgu saamiseks esitatavatele nõuetele, mistõttu oli seaduslik

ja põhjendatud omistada talle pedagoogi kandidaadi ametijärk koos sellele ametijärgule vastava

palgamääraga. Hageja ei taotlenud noorempedagoogi ametijärku. Kõrgemad palgaastmed kehtestati

pedagoogidele, kellel oli pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastav kõrgharidus. Hagejal ei olnud

nõutavat kõrgharidust. Hagejal on keskharidus ja lõpetamata kõrgharidus. Hageja ei ole esitanud

dokumente, mis tõendaksid kõrghariduse olemasolu. Hageja ei täitnud haridus- ja teadusministri

26. augusti 2006. a määruse nr 65 "Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded" (määrus nr 65) §-s 30

ettenähtud kvalifikatsiooninõuet sama määruse § 36 lg-s 3 sätestatud tähtjaks. Seetõttu ei vastanud ta

alates 1. septembrist 2007 pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele ning kostjal oli õigus lõpetada

temaga tööleping ametikohale mittevastavuse tõttu.

Hageja ei ole nõudnud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, mistõttu oli temaga

töölepingu lõpetamine seaduslik. Seega ei ole alust ennistada hagejat tööle ega maksta talle töölt

puudutud aja eest keskmist palka.

3. Tartu Maakohus luges 4. novembri 2010. a vaheotsusega aegunuks hageja palganõude

ajavahemiku eest oktoobrist 2000 kuni 5. jaanuarini 2006. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu

16. juuni 2010. a määrusega, millega jäeti hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

4. Tartu Maakohus jättis 19. oktoobri 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2002. a määruse nr 69 "Pedagoogide atesteerimise tingimused

ja kord" (määrus nr 69) § 6 järgi omistatakse pedagoogi ametijärk atesteeritavale, kes vastab sama

määruse § 4 p-s 1 nimetatud nõudele ja kes on pedagoogina või kõrgkoolis õppejõuna tulemuslikult

töötanud vähemalt ühe aasta. Määruse nr 69 § 4 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse atesteerimisel, kas

atesteeritav on täitnud järgmisi nõudeid: määruse nr 65 kohaselt vastab või on loetud vastavaks antud

ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele või vastab kvalifikatsiooninõuete täitmise

tähtaja pikendamise tingimustele.

Määruse nr 65 § 30 kohaselt on nägemis-, kuulmis-, kõne- ja liikumispuudega, tundeelu- ja

käitumishäiretega, kasvatuse eritingimusi, lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõpet vajavate õpilaste

kooli õpilaskodu ja pikapäevarühma kasvataja kvalifikatsiooninõuded järgmised: 1) eripedagoogiline

kõrgharidus või 2) muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 160-tunnine

eripedagoogikakursus või 3) muu kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 320-tunnine

eripedagoogikakursus. Seega on kasvataja ametikoha miinimumnõudeks keskeriharidus ja läbitud

320-tunnine eripedagoogikakursus.

Määruse nr 65 § 36 lg-ga 3 pikendati määruse jõustumise ajal õppeasutusega töösuhtes olnud ja

hiljemalt 1. septembril 2002 ametikohale ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele vastavat kõrgharidust

omandama asunud pedagoogide kvalifikatsiooninõuete täitmise tähtaega 1. septembrini 2007.

Hageja eksmatrikuleeriti Tartu Riikliku Ülikooli 15. juuli 1977. a käskkirjaga filoloogiateaduskonna

vene keele ja kirjanduse osakonna VI kursuselt teoreetilise kursuse lõpetamise tõttu. Tartu Ülikooli

29. aprilli 2008. a tõendi kohaselt on hageja õppinud bakalaureuseõppe kaugõppes 7. novembrist

2000 kuni 1. oktoobrini 2004. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on keskharidus ja tal ei ole

kõrgharidust. Asjaolu, et hageja on läbinud täienduskursusi, ei anna talle kõrgharidust. Kuna hagejal

on keskharidus, siis isegi juhul, kui ta läbis eripedagoogikakursuse, ei vasta ta pedagoogi

kvalifikatsiooni nõuetele. Seega ei ole hagejal õigust saada ka pedagoogi kvalifikatsioonile vastavat

töötasu.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. juuni 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda.

Ringkonnakohus järgis maakohtu otsuse põhjendusi ning TsMS § 654 lg-le 6 viidates ei põhjendanud

oma otsust. Hageja ei väitnud, et maakohus oleks asjaolud valesti tuvastanud. Kuna maakohus ei

rikkunud menetlusõiguse norme oluliselt, võttis ringkonnakohus asja lahendamisel aluseks maakohtu

tuvastatud asjaolud. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid, millele

maakohus on vastanud. Maakohus kohaldas õigesti enne 1. juulit 2009 kehtinud töölepingu seaduse

(TLS) § 86 p 4.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada. Lisaks palub hageja tunnistada põhiseaduse (PS) §-ga 12 vastuolus olevaks ja

kehtetuks määruse nr 65 § 30 p-s 3 toodud sõnas "keskeriharidus" tekstiosa "eri".

Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus otsuse põhjendamata, sest ei hinnanud hageja

esile toodud asjaolusid, väiteid ja tõendeid. Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti määrust nr 65.

Kuna hageja on läbinud ülikooli eripedagoogika õppekava ja täitnud nõuded kursuse mahu osas, on

tema kvalifikatsiooninõue täidetud. Kohtud ei hinnanud hageja tööoskusi ja väidet, et keskerihariduse

puudumise tõttu ei olnud põhjendatud jätta tema palgamäär tõstmata. Kohtud ei tuvastanud

eripedagoogikakursuste vajalikus mahus läbimist ega seda, et varem tunnistati haridustasemena ka

lõpetamata kõrgemat haridust. Kohtud ei arvestanud, et atesteerimiskomisjon omistas hagejale

kasvataja ametijärgu kooskõlas sel ajal kehtinud määrusega nr 28.

Määruse nr 65 § 30 p 3 on vastuolus põhiseadusega, sest kohtleb keskharidusega (s.o üld- ja

keskeriharidusega) isikuid ebavõrdselt olukorras, kus kummalgi ei ole pedagoogilist eriharidust.

25. novembril 2011 esitas hageja kassatsioonkaebuse täpsustuse, milles palub mõista kostjalt välja

töötasu 42 152 eurot 48 senti.

9. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Hagejal on keskharidus, sest tal ei ole kõrg- või keskeriharidust tõendavat dokumenti, mistõttu ei

vasta hageja kasvataja kvalifikatsiooninõuetele. Täienduskursuste läbimine ei anna hagejale kõrg- ega

keskeriharidust. Hagejal oli võimalus omandada nõutav kvalifikatsioon kuni 1. septembrini 2007.

Hageja eksmatrikuleeriti õppe lõpukuupäeva möödumise tõttu 2004. a-l kõrgharidust omandamata.

Hageja kvalifikatsioon ei vastanud kõrg- või keskerihariduse puudumise tõttu määruses nr 65

sätestatud kvalifikatsiooninõuetele, mistõttu ei saanud talle atesteerimisel omistada pedagoogi

ametijärku.

Pedagoogilisel erialal töötajate keskharidusest kõrgema haridustaseme nõude kehtestamine ei ole

vastuolus PS §-ga 12 ega too kaasa ebavõrdset kohtlemist. Määrusega nr 65 anti pedagoogidele, kes

olid määruse jõustumisel õppeasutusega töösuhtes ja asunud hiljemalt 1. septembriks 2002

omandama ametikohale vastavat kõrgharidust, võimalus omandada nõutav hariduskvalifikatsioon.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 1 alusel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

11. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 654 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise

kohustust. TsMS § 654 lg 6 võimaldab jätta ringkonnakohtul otsuse põhjendamata, kui

ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse

põhjendusi. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendusega. Praegusel juhul ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega.

12. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse

norme.

Hageja töölepingu lõpetamise ajal kehtinud TLS § 86 ja § 101 lg 1 p 1 võimaldas tööandjal lõpetada

töölepingu töötaja mittevastavusel oma ametikohale muu hulgas juhul, kui töötajal puudub dokument

või õigus, mille olemasolu on vastavale tööle lubamise kohustuslik eeltingimus.

Samal ajal kehtinud määruse nr 65 § 30 sätestas keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega ning

psüühikahäiretega õpilaste kooli õpilaskodu ja pikapäevarühma kasvatajatele järgmised

kvalifikatsiooninõuded: 1) eripedagoogiline kõrgharidus või 2) muu pedagoogiline kõrg- või

keskeriharidus ja läbitud 160-tunnine eripedagoogika kursus või 3) muu kõrg- või keskeriharidus ja

läbitud 320-tunnine eripedagoogika kursus. Nimetatud nõuded kehtivad alates 8. oktoobrist 2010

nägemis-, kuulmis-, kõne- ja liikumispuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega, kasvatuse eritingimusi,

lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõpet vajavate õpilaste kooli õpilaskodu või pikapäevarühma

kasvatajatele. Eeltoodu kohaselt on erivajadustega õpilaste kasvatajana töötamiseks nõutav vähemalt

kõrg- või keskeriharidus.

Määruse nr 65 § 36 lg-ga 3 pikendati määruse jõustumisel õppeasutusega töösuhtes olnud ja

hiljemalt 1. septembriks 2002 oma ametikohale ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele vastavat

kõrgharidust omandama asunud pedagoogide kvalifikatsiooninõuete täitmise tähtaega 1. septembrini

2007.

Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on üldkeskharidus. Hageja ei ole väitnud, et tal on

keskeriharidus. Maakohus tuvastas, et hagejal ei ole kõrgharidust tõendavat dokumenti. Hageja

eksmatrikuleeriti Tartu Riiklikust Ülikoolist teoreetilise kursuse lõpetamisega 15. juulil 1977. Hageja

oli määruse nr 65 § 36 lg-s 3 nimetatud ajaks asunud omandama kõrgharidust Tartu Ülikooli, kuid ta

ei omandanud kõrgharidust selles sättes ettenähtud ajaks.

Kolleegium märgib, et määruse nr 65 § 30 järgi ei piisa kasvataja kvalifikatsiooninõude täitmiseks

lõpetamata kõrgharidusest ega täiendkursuste läbimisest. Samuti ei võimalda see määrus asendada

nõutavat kvalifikatsiooni töökogemuse või -oskustega. Lõpetamata kõrgharidus ei ole võrdsustatud

keskerihariduse ega ühegi teise kvalifikatsiooniga.

Eeltoodust tulenevalt on kohtud õigesti järeldanud, et kuna hageja haridusnõue on täitmata, ei vasta ta

kasvataja kvalifikatsiooninõuetele. Kuna isegi juhul, kui hageja oleks läbinud vajalikus mahus

eripedagoogikakursusi, ei vastaks hageja kasvataja kvalifikatsiooninõuetele, ei pidanud kohtud

kontrollima, kas hageja on läbinud eripedagoogikakursused määruse nr 65 § 30 p-s 2 või 3 ettenähtud

mahus.

13. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et pedagoogilisel erialal töötajate keskharidusest

kõrgema haridustaseme nõude kehtestamine ei ole vastuolus PS §-ga 12 ega too kaasa isikute

ebavõrdset kohtlemist.

Määruse nr 65 § 30 p 3 järgi on kasvataja ametikoha minimaalseks hariduslikuks eelduseks

keskerihariduse olemasolu koos kindla hulga eripedagoogikakursustega. Üldkeskharidusel põhinev

keskeriharidus loetakse Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määruse nr 120 "Eesti Vabariigi

kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide

vastavus" § 14 lg 1 järgi kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks. Seega ei ole üldkeskharidus

võrdne keskeriharidusega. Kolleegium märgib, et pedagoogilise kõrg- või erihariduse puudumist

kompenseerib määruse nr 65 § 30 p-s 3 ettenähtud eripedagoogikakursuste läbimise nõue. Sellest

tulenevalt ei ole õige hageja seisukoht, et sama haridustasemega isikuid koheldakse ebavõrdselt.

Määruse nr 65 § 30 p 3 ei ole vastuolus PS §-ga 12 ka seetõttu, et määruse nr 65 § 36 lg 3 andis

pedagoogidele võimaluse omandada nõutav hariduskvalifikatsioon 1. septembriks 2007.

14. Asjaolude kohaselt määras atesteerimiskomisjon hagejale 1. aprillil 1997 kasvataja ametijärgu.

Atesteerimiskomisjon tühistas selle otsuse 7. oktoobril 1997, omistades hagejale pedagoogi

kandidaadi ametijärgu. Hageja atesteerimise ajal kehtinud haridusministri 21. novembri 1996. a

määruse nr 28 "Pedagoogide atesteerimine ja töö tasustamine" lisa 2 p 4.10 kohaselt on atesteeritaval

õigus esitada kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest protest apellatsioonikomisjonile.

Toimikust ei nähtu, et hageja oleks esitanud protesti atesteerimiskomisjoni 7. oktoobri 1997. a otsuse

peale. Pooled ei vaidle selle üle, et määruse nr 65 jõustumise ajal oli hageja pedagoogi kandidaat.

15. Kolleegium jätab tähelepanuta hageja kassatsioonkaebuse 25. novembril 2011 esitatud täpsustuse.

TsMS § 674 lg 1 järgi on kassatsioonkaebuse muutmine ja täiendamine, sh kaebuse laiendamine

kohtuotsuse osadele, mille peale esialgu ei kaevatud, lubatud kuni kassatsioonitähtaja lõpuni. Hageja

esitas täienduse pärast TsMS § 670 lg-s 1 ettenähtud kassatsioonitähtaega. Kolleegium märgib ka

seda, et kassatsioonkaebuses ei ole võimalik oma nõuet suurendada, sest Riigikohus kontrollib

kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud (TsMS § 688 lg 1

ja § 668 lg 5).

16. Maakohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus jättis maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti hageja kanda. Kuna kolleegium jätab ringkonnakohtu

otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb ka kassatsiooniastme menetluskulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu

Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

17. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb kaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik