3-3-4-4-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-4-11

Määruse kuupäev

13. detsember 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Indrek Koolmeister, Ants Kull, Ivo

Pilving, Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Raik Vürsti (Vürst) kaebuses

kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2011. a määrus haldusasjas

nr 3-11-2408

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-42534.

2. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus lõpetas 12. jaanuari 2009. a määrusega väärteoasjas nr 4-08-10002 täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 202 lg 1 alusel Raik Vürsti suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas

nr 026/2003/4382 seoses täitmise aegumisega.

Maakohus leidis, tuginedes karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-le 3 (21. juulini 2005 kehtinud

redaktsioonis), et 2003. aastal algatatud täitemenetlus oleks tulnud lõpule viia ühe aasta jooksul.

Maakohtu hinnangul ei olnud R. Vürst temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidnud ning

seega ei esinenud KarS § 82 lg 2 p-s 1 sätestatud aegumise peatumise alust. Asjaolu, et isik oli teadlik

talle määratud rahatrahvist, kuid ei täitnud seda vabatahtlikult, ei ole käsitatav trahvi maksmisest

kõrvalehoidmisena.

Sama määrusega jättis maakohus läbi vaatamata R. Vürsti avalduse kohtutäituri poolt väidetavalt

tekitatud kahju hüvitamiseks ning selgitas, et avaldaja poolt nimetatud kahju hüvitamise nõude

läbivaatamine on võimalik tsiviilkohtupidamise korras ning selleks tuleb esitada avaldus vastavale

kohtule.

2. R. Vürst esitas 1. septembril 2010 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Mati Roodese vastu

kahjuhüvitise saamiseks. Hagi kohaselt on kohtutäitur hoolimata kohtulahendist, millega on avaldaja

suhtes algatatud täitemenetlus nr 026/2003/4382 kohtu poolt aegunuks tunnistatud, arestinud

14. oktoobril 2008 hageja arvelduskontolt 949 krooni. Lisaks on hageja kandnud kulusid pangalt

arveldusarve väljavõtte saamiseks (kaks korda 20 krooni). Hageja leidis, et kohtutäitur on kohustatud

talle tasuma kahjuhüvitise 984 krooni.

3. Harju Maakohus keeldus 15. septembri 2010. a määrusega asjas nr 2-10-42534 TsMS § 371

lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmast ning tagastas selle R. Vürstile põhjusel, et vaidluse

lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Maakohus selgitas, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 2

lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.

Määruse kohaselt on hageja õigusi rikutud kohtutäituri tegevusega täiteasja lahendamisel. Seetõttu on

tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 3 järgi kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse.

4. R. Vürst esitas 11. oktoobril 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse "kohtutäitur M. Roodese

tegevuse vastu". Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur kaebuse esitaja kontolt 949 krooni hoolimata

Riigikohtu seisukohtadest, et sissenõudmine ei olnud selle juhtumi asjaoludel enam lubatav. Lisaks

tuli kaebuse esitajal tasuda täitetoimingu pangaülekande teenustasu 15 krooni ja maksta pangale

konto väljavõtte eest 20 krooni. Seega on kohtutäitur tekitanud kaebuse esitaja hinnangul talle kahju

summas 984 krooni (62 eurot ja 89 senti). R. Vürst viitas ka Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas

nr 2-10-42534, millega maakohus tema samasisuline hagi tagastas hagi menetlemiseks pädevuse

puudumise tõttu.

Tallinna Halduskohus leidis, et tegemist on kaebusega kohtutäituri poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks.

5. Tallinna Halduskohus edastas 20. oktoobri 2011. a määrusega haldusasjas nr 3-11-2408 asja

Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt on kaebus esitatud kohtule, kellel puudub

pädevus selle läbivaatamiseks. Kuigi kohtutäitur tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, ei kuulu kaebuse

menetlemine halduskohtu pädevusse, kuna seadusega on sellise kaebuse lahendamiseks ette nähtud

teistsugune kord. KTS § 9 lg 8 kohaselt vaadatakse kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamisega

seotud vaidlused läbi maakohtus. Seega puudub halduskohtul kohtutäituri poolt tekitatud kahju

hüvitamise kaebuse menetlemiseks pädevus.

ERIKOGU SEISUKOHT

6. Asja materjalidest nähtuvalt on R. Vürst pöördunud kahju hüvitamise hagiga kohtutäituri vastu

esmalt Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu 15. septembri 2010. a keelduti hagi menetlusse

võtmisest maakohtu pädevuse puudumise tõttu. Seejärel pöördus R. Vürst samasisulise nõudega

Tallinna Halduskohtusse, kes asus seisukohale, et esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu

pädevusse.

7. Tulenevalt KTS § 2 lg-st 1 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba

elukutsena. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud

kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub kahtlus

kohtutäituri avalik-õiguslikus seisundis.

8. Vastavalt HKMS § 3 lg 1 punktile 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine. Samas sätestab sama paragrahvi lõige 2, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-

õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesoleval

juhul on teistsugune menetluskord seadusandja poolt ette nähtud KTS § 9 lg-s 8. Tulenevalt sellest

sättest vaadatakse kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus.

Ka käesoleval juhul on esitatud nõue kohtutäituri tegevusega väidetavalt tekitatud kahju

hüvitamiseks, mistõttu kuulub see lahendamisele maakohtus.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 711 lg 3 sätestab, et pädeva kohtu määramisel tühistab

Riigikohtu erikogu selle kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei

kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Vastavalt

TsMS § 79 lg-le 1 kuulub R. Vürsti hagi Harju Maakohtu alluvusse.

10. Eeltoodust tulenevalt on erikogu seisukohal, et R. Vürsti nõude lahendamine kuulub maakohtu

pädevusse ja see tuleb läbi vaadata hagimenetluse korras. Harju Maakohtu 15. septembri 2010. a

määrus asjas nr 2-10-42534 tuleb tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju

Maakohtule.

Märt Rask, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Ivo Pilving, Tambet Tampuu