3-2-1-125-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-125-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. detsember 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

H. K hagi P. J vastu otsustusõiguse andmiseks laste elukoha

määramiseks ja elatise tasumise kohustuse puudumise

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-

35364

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. K kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

2070 eurot 74 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja H. K (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Karina Lõhmus-Ein

Kostja P. J (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isikud T. K (isikukood xxxxxxxxxxx), K. K

(isikukood xxxxxxxxxxx) ja K. K (isikukood xxxxxxxxxxx),

esindaja advokaat Tiia Tafenau

Eestkosteasutus Tartu Linnavalitsus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. november 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a ja Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 2-09-35364 osas, millega tuvastati, et alates 21. oktoobrist 2011. a ei ole

H. K-l kohustust tasuda P. J-le elatist T. K ülalpidamiseks, ja alates 21. oktoobrist 2011. a on

H. K-l kohustus tasuda P. J-le elatist K. ja K. K ülalpidamiseks, ning jaotati menetluskulud.

2. Ülejäänud osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a otsus ja Tartu Maakohtu

21. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-35364 muutmata.

3. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Tagastada H. K kassatsioonkaebuselt 29. juunil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend

viis) eurot OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. K (hageja) ja P. J (kostja) kooselust on sündinud xx. märtsil xxxx poeg T. K, x. oktoobril xxxx

tütar K. K ja xx. oktoobril xxxx tütar K. K. Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2007. a otsusega on hagejalt

mõistetud kostja kasuks välja elatis 1800 krooni iga lapse kohta. Maakohtu otsus on jõustunud.

2. Hageja esitas 21. juulil 2009 Tartu Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus anda endale

laste elukoha määramise otsustusõigus ja tuvastada, et alates 2008. a oktoobrist ei ole tal kohustust

tasuda kostjale laste ülalpidamiseks elatist.

Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos kuni 2008. a oktoobri keskpaigani. 2008. a oktoobris

lahkus hageja koos T. ja K. K-ga poolte ühisest kodust. Alates sellest ajast kuni 2010. a novembrini

elasid K. ja T. K hageja juures. T. K elab seal praeguseni.

Tartu Maakohus määras 18. augusti 2009. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega laste

elukohaks kuni kohtuotsuse jõustumiseni hageja elukoha. Vaatamata kohtumäärusele on

kohtumenetluse ajal olnud K. K soovil tema peamiseks elukohaks kostja elukoht.

3. Kostja palus anda laste elukoha määramise otsustusõiguse endale. Samas nõustus kostja sellega, et

hagejal ei ole alates 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni kohustust maksta talle laste

ülalpidamiseks elatist.

4. Tartu Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2010. a otsusega hagi osaliselt ning jättis poolte

menetluskulud nende endi ja puudutatud isikute esindaja kulud riigi kanda. Maakohus muutis esialgse

õiguskaitse kohaldamise määrust osaliselt ning määras, et K. ja K. K elukoha määramise

otsustusõigus on esialgse õiguskaitse korras kuni kohtuotsuse jõustumiseni kostjal.

Maakohus andis hagejale otsustusõiguse T. K elukoha määramiseks ning kostjale otsustusõiguse K. ja

K. K elukoha määramiseks. Hagejal ja kostjal on kohustus laste soove arvestades soodustada laste

suhtlemist lahuselava vanemaga. Keelatud on takistada suhtlemist lahuselava vanemaga. Maakohus

tuvastas, et ajavahemikul 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole hageja kohustatud

tasuma kostjale K. ja K. K ülalpidamiseks elatist ning alates 2008. a oktoobrist ei ole hagejal

kohustust tasuda kostjale T. K ülalpidamiseks elatist.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohaldub asjas alates 1. juulist 2010 kehtiv perekonnaseadus

(PKS). Kuna hageja palub tuvastada, et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist kohustust maksta elatist,

tuleb selle asjaolu kindlaks tegemisel lähtuda ka kuni 1. juulini 2010 kehtinud PKS-ist.

Laste lahutamist üksteisest ei ole välistanud psühholoog, lastekaitseametnikud ega laste esindaja.

Arvestades laste vanust ja poolte elukohta samas maakonnas, ei vii laste elukoha otsustusõiguse

andmine erinevatele vanematele laste üksteisest lahutamiseni. Pooled on menetluse ajal taganud laste

suhtlemise üksteise ja mõlema vanemaga ning pole alust eeldada, et see edaspidi nii ei ole.

Hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud elatis 1800 krooni kuus iga lapse kohta. Pooled ei vaidle

selle üle, et alates 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni on hageja pidanud ülal T. ja K. K-t

ning nad on elanud suurema osa ajast tema juures. Kuna hageja on alates 2008. a oktoobrist pidanud

T. ja K. K-t ülal, ei ole tal kohustust maksta kostjale elatist.

K. K on alates 2008. a oktoobrist elanud suurema osa ajast kostja juures. Kuna pooltel on kolm ühist

last, kellest kaks on elanud vaidlusalusel ajal hageja juures ja kolmas nii hageja kui ka kostja juures,

ei ole hagejal alates 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni kohustust tasuda elatist ka K. K

ülalpidamiseks.

Kuna T. K elukoha määramise otsustusõigus jääb hagejale, ei ole tal kohustust maksta kostjale T. K

ülalpidamiseks elatist ka pärast kohtuotsuse tegemist. K. ja K. K elukoha määramise otsustusõigus

jääb kostjale.

Hageja ei ole esitanud nõuet, et juhul kui ta ei saa kõigi kolme lapse elukoha määramise

otsustusõigust, tuleb muuta temalt jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust. Seetõttu

tuleb hagejal alates kohtuotsuse tegemisest täita K. ja K. K ülalpidamise kohustust edasi teises

tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsuse alusel. Hagejal on õigus esitada hagi elatise vähendamiseks

või jõuda kostjaga teistsugusele kokkuleppele.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus

jättis rahuldamata tema nõude tuvastada, et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist kohustust maksta

kostjale K. ja K. K ülalpidamiseks elatist. Hageja palus teha selles osas uue otsuse, millega tuvastada,

et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni kohustust tasuda kostjale elatist

K. ja K. K ülalpidamiseks ning alates kohtuotsuse tegemisest K. K või K. K ülalpidamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 23. mai 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Maakohus tuvastas, et 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole hagejal kohustust tasuda

kostjale K. ja K. K ülalpidamiseks elatist. Seetõttu on arusaamatu apellatsioonkaebuse nõue tuvastada

eelnimetatud asjaolu uuesti.

Hageja palub apellatsioonkaebuses tuvastada, et alates kohtuotsuse tegemisest ei ole tal kohustust

pidada ülal K. või K. K-t. Hagejalt on maakohtu 1. oktoobri 2007. a otsusega mõistetud kostja kasuks

välja elatis 1800 krooni kuus iga lapse kohta. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet muuta nimetatud

kohtuotsusega temalt väljamõistetud elatise suurust. Seetõttu ei saa praeguses menetluses hagejalt

väljamõistetud elatise suurust muuta. Hageja taotlus tuvastada, et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist

kohustust tasuda kostjale K., T. ja K. K ülalpidamiseks elatist, ei sisalda nõuet muuta maakohtu

1. oktoobri 2007. a otsusega väljamõistetud elatise suurust.

Õige on hageja seisukoht, et kuna K. ja K. K jäävad elama kostja juurde ning T. K tema juurde, siis

on tema kanda ühe lapse ülalpidamiskulud ja kostja kanda kahe lapse ülalpidamiskulud. Seetõttu

tuleks arvestada tegelikku olukorda ja hagejalt kostja juures elavate laste ülalpidamiseks

väljamõistetud elatusraha suurust muuta. Jõustunud kohtuotsusega määratud korduvate kohustuste

muutmiseks on vaja esitada uus hagi. Seda saab teha, kui esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-s 459 nimetatud alused. Hageja väide, et tal on kohustus maksta elatist ainult ühele kostja

juures elavale lapsele oleks asjakohane siis, kui vaidluse esemeks oleks maakohtu jõustunud otsusega

väljamõistetud elatise suuruse muutmine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti

rahuldamata tema nõue tuvastada, et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist kohustust tasuda kostjale

elatist K. ja K. K ülalpidamiseks, ning ringkonnakohtu otsuse ja saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

Kohtud jätsid hageja nõude osaliselt lahendamata. Nõue tuvastada ülalpidamiskohustuse puudumine

on käsitatav nõudena muuta jõustunud kohtuotsusega ettenähtud ülalpidamiskohustust. Kohtute

otsused on vastuolulised. Kui kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud nõuet, mis võimaldaks muuta

jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust alates kohtuotsuse tegemisest, siis ei oleks

kohus saanud muuta ka K. ja K. K ülalpidamise kohustuse täitmist ajavahemikul 2008. a oktoobrist

kuni 2010. a oktoobrini ning T. K ülalpidamise kohustuse täitmist alates 2008. a oktoobrist.

Olukorras, kus üks laps elab hagejaga ja kaks last kostjaga, ei ole õige ega põhjendatud kohustada

hagejat maksma kostjale kahe lapse ülalpidamiseks elatist.

8. Kostja ei vastanud kassatsioonkaebusele tähtaja jooksul.

9. Puudutatud isikud ja eestkosteasutus ei ole oma seisukohti avaldanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega tuvastati, et alates maakohtu

otsuse tegemisest ei ole hagejal kohustust maksta kostjale elatist T. K ülalpidamiseks ja alates

maakohtu otsuse tegemisest on hagejal kohustus maksta kostjale elatist K. ja K. K ülalpidamiseks.

Alama astme kohtute otsused tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb TsMS § 691

p 4 ja § 692 lg 4 kolmanda lause alusel saata tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ülejäänud osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

11. Hagejalt on maakohtu 1. oktoobri 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-20365 kostja kasuks välja

mõistetud elatis kolme lapse ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja esitas praeguses

tsiviilasjas kostja vastu hagi, milles palus anda endale otsustusõigus laste elukoha määramiseks ja

tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda kostjale laste ülalpidamiseks elatist.

12. Maakohus andis hagejale otsustusõiguse T. K elukoha määramiseks ning kostjale otsustusõiguse

K. ja K. elukoha määramiseks ning tuvastas, et 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole

hageja kohustatud tasuma kostjale T., K. ja K. K ülalpidamiseks elatist. Seega tuvastas maakohus, et

hageja on kohtumenetluse ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse

selles osas muutmata. Pooled ei vaidle kassatsiooniastmes laste elukoha määramise otsustusõiguse

ega selle üle, et hageja täitis ülalpidamiskohustust ajavahemikul 2008. a oktoobrist kuni maakohtu

otsuse tegemiseni. Seetõttu ei kontrolli kolleegium ringkonnakohtu otsust osas, millega määrati

kindlaks poolte otsustusõigus laste elukoha määramisel ja tuvastati, et hageja ei pea 2008. a

oktoobrist kuni 21. oktoobrini 2010 elatist maksma. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2

p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.

13. Hageja ei vaidlusta alama astme kohtute otsuseid ka osas, millega maakohus tuvastas, et tal ei ole

alates kohtuotsuse tegemisest kohustust maksta kostjale T. K ülalpidamiseks elatist. Kuna

eelkirjeldatud seisukohale asudes on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja

ringkonnakohus ei ole seda rikkumist kõrvaldanud, on kolleegiumil TsMS § 692 lg 4 kolmanda lause

järgi õigus tühistada ringkonnakohtu otsus kassatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saata asi

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Maakohus leidis, et hageja esitatud tuvastushagi menetlemisel ei ole võimalik muuta hagejalt

jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust. Sellega on vastuolus maakohtu seisukoht, et

hagejal ei ole alates maakohtu otsuse tegemisest kohustust maksta T. K ülalpidamiseks elatist. Kuna

maakohus leidis, et kohus ei saa tuvastushagi alusel elatise suurust muuta, ei ole põhjendatud

maakohtu järeldus, et alates kohtuotsuse tegemisest ei ole hagejal kohustust elatist maksta. Sellega

muutis maakohus 1. oktoobri 2007. a kohtuotsust osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja

elatis T. K ülalpidamiseks. Kolleegium on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et

TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muu hulgas

seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2007. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-07, p 20).

14. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et kuivõrd temaga elab üks laps ja kostjaga kaks last, on tal

kohustus maksta elatist kostja juures elava ühe lapse ülalpidamiseks. Samuti leiab hageja, et tema

esitatud tuvastushagi tuleb käsitada elatise suuruse muutmise hagina.

TsMS § 368 lg 1 võimaldab esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui

hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul esitas hageja hagi, milles palus

tuvastada, et kui kohus annab laste elukoha määramise otsustusõiguse talle, ei ole tal kohustust laste

ülalpidamiseks elatist maksta. Hageja soovis elatise suurust alates kohtuotsuse tegemisest muuta

selliselt, et ta ei pea kohtuotsuse alusel lastele elatist maksma.

Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4 tulenevat

selgitamiskohustust, jättes selgitamata, et kui kohus lahendab laste elukoha otsustusõiguse teisiti, kui

hageja soovib, muutuvad ka asjaolud, mille alusel mõisteti hagejalt laste ülalpidamiseks elatis välja.

Kolleegium selgitab, et jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks ei

saa olla ainuüksi asjaolu, et laste elukoht on muutunud. Vajaduse korral tuleb hagejal esitada ja

tõendada elatise suuruse muutmise aluseks olevaid teisi asjaolusid (s.o elatise väljamõistmise

asjaolusid).

Kolleegium märgib, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda

TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud

elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt on poolel

õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1

p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist

(TsMS § 459 lg 1 p 2).

Samuti on kohtud jätnud tähelepanuta, et TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas

vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus

TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise

seisundi kohta. Kohtute järeldus, et hageja peab esitama uue hagi teises menetluses, ei ole kooskõlas

ka TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega. Elatise suuruse muutmise nõude võib

kohus lahendada koos vanema õiguste määramisega lapse suhtes (vt ka TsMS § 550 lg 2).

15. Riigikohus on varasemas praktikas enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel leidnud,

et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus peab võtma aluseks

eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele

tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

66-08, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10). Samuti on Riigikohus

märkinud, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt

(vt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12). Kolleegium on samadele

seisukohtadele jäänud ka kehtivat perekonnaseadust kohaldades (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26).

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist.

Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks alaealise lapse vajadustest ja

tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste

kohase haridusega seotud kulutusi ja tema kasvatamise kulutusi. Lisaks arvestatakse ülalpidamise

ulatuse kindlaksmääramisel kooskõlas PKS §-dega 102 ja 104 ülalpidamist andma kohustatud

vanema varalise seisundiga. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul

elatise maksmisega. PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale

lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem täidab ülalpidamiskohustust muul viisil.

Eeltoodust tulenevalt arvestatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadusi ja vanema

võimalusi. Seadusest ei tulene, et elatise suuruse määramisel arvestatakse ainuüksi lapse elukoha ja

asjaoluga, mitu last kummagi vanemaga elab. Järelikult saab ka TsMS § 497 ja § 459 lg 1 alusel

esitatava elatise suuruse muutmise hagi aluseks olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse

vajadused või vanema võimalused muutunud. Eeltoodu võib olla tingitud ka asjaolust, et kostja juures

elab kaks last ja hageja juures elab üks laps, keda ta peab ülal elatist maksmata.

16. Kolleegium märgib, et elatise suuruse muutmise hagilt tuleb TsMS § 139 lg 2 p 1 alusel tasuda

riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 sätestab ammendava loetelu toimingutest, millelt

kohtusse pöördumisel riigilõivu ei võeta. Muu hulgas on riigilõivuvaba elatise nõudmise hagi

(RLS § 22 lg 1 p 2). Elatise suuruse muutmise hagi ei ole RLS § 22 lg-s 1 nimetatud.

17. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule tühistatud

osas uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

18. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon

avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti,

või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon isikule, kes kautsjoni hageja

eest tasus.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik