3-1-1-101-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-101-11

Otsuse kuupäev

9. detsember 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi Marko Taluri karistamises liiklusseaduse § 7437 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. mai 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4 10-3865

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marko Taluri kaitsja vandeadvokaat Margus Poola, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

9. november 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 30. mai 2011. a otsus Marko Taluri väärteoasjas liiklusseaduse § 7437 lg

1 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12. oktoobri 2010. a kiirmenetluse otsusega karistati Marko

Talurit rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses selle eest, et ta parkis sõiduauto Tallinnas aadressil XXXX

XX peatumist keelava liikluskorraldusvahendi nr 361 koos liikluskorraldusvahendiga nr 579

mõjupiirkonda. Otsuse kohaselt rikkus M. Talur liikluseeskirja (LE) § 151 p 1 ja § 152 p 1 nõudeid,

millega pani toime liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 järgi karistatava teo.

2. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist ning talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Menetlusalune isik märkis,

et tegelikult oli tema sõiduk pargitud aadressil XXXX YY asuvasse parklasse, mis ei ole käsitatav

teena liiklusseaduse tähenduses, mistõttu kiirmenetluse otsuses viidatud liikluseeskirja ja

liiklusseaduse sätted seal ei kehti. Alternatiivselt leidis M. Talur, et LS § 7437 lg 1 ei kehti

eraparklates või on säte vastuolus põhiseaduse (PS) § 13 lõikega 2 ja see tuleb jätta kohaldamata.

3. Harju Maakohtu 30. mai 2011. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata. Kohus märkis, et väärteoasjast nähtub, et tegelikult paiknes sõiduk aadressil XXXX YY

asuvas parklas ning vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja parkis sõiduki otsuses nimetatud

liikluskorraldusvahendite mõjualasse. Viitega Riigikohtu otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-37-10 leidis

maakohus, et käesolevas asjas kogutud tõenditest (fotod ja kaebaja ütlused) nähtub, et koht, kuhu

kaebaja oli sõiduki parkinud, on käsitatav teena liiklusseaduse ja teeseaduse tähenduses - tegemist on

asfaltkattega alaga, mis on avatud ja määratud sõidukite liikumiseks. Parklaaluse maa kuuluvus ja

sellel parkimist reguleerivad eraõiguslikud kokkulepped ei mõjuta liiklusseaduse kohaldumist.

Tegemist ei ole vastuoluga PS § 13 lõikega 2. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

tegu oli toime pandud hooletusest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Margus

Poola, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja on seisukohal,

et aadressil XXXX YY asuv parkla ei ole käsitatav teena liiklusseaduse ja -eeskirja tähenduses.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb liiklusseaduse rakendusala määratlemisel lähtuda tee mõistest,

mitte ala funktsionaalsusest. Teeseaduse (TeeS) § 2 lg 2 sätestab, et tee koosseisu kuulub vaid

teemaal asuv parkla. Teemaa mõiste on omakorda defineeritud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008.

a määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punktis 5, mille

kohaselt on teemaa transpordimaa (kui katastriüksuse sihtotstarbe liigi) alaliik. Maa-ameti andmete

kohaselt on XXXX YY katastriüksusel ainult üks sihtotstarve, milleks on ühiskondlike ehitiste maa.

Eeltoodust tulenevalt ei asu nimetatud parkla teemaal ega kuulu järelikult tee koosseisu. Seega ei ole

tegemist teega LS § 4, LE § 2 p 48 ja TeeS § 2 lg 2 kohaselt ning liiklusseaduse ja liikluseeskirja

sätted seal ei kohaldu. Alternatiivselt leiab kaitsja, et LS § 7437 lg 1 ei kehti eraparklates või on säte

vastuolus PS § 13 lõikega 2 ja see tuleb jätta kohaldamata.

5. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kassatsiooni väited ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult jõudnud seisukohale, et koht, kuhu M. Talur oma sõiduki

parkis, on käsitatav teena. Liikluskorraldus peab olema liiklejale üheselt mõistetav, mida ei võimalda

lähtumine katastriüksuse sihtotstarbest, mille teadmist või kerge vaevaga kontrollimist ei saa liiklejalt

eeldada. Liikluses kehtivaid reegleid tuleb järgida kõigil teedel sõltumata nende kuuluvusest (s.o ka

siis, kui tegemist on eraomandis oleva teega).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Käesolevas asjas on maakohus kindlaks teinud, et menetlusalune isik parkis oma sõiduki Tallinnas

aadressil XXXX YY asuvasse parklasse. Kuigi kiirmenetluse otsuse kohaselt asus sõiduk aadressil

XXXX XX, on teo toimepanemise koht üheselt tuvastatav väärteotoimiku materjalide,

sh menetlusaluse isiku ütluste ja fotode põhjal. Seetõttu leiab kolleegium, et maakohus ei väljunud

otsuse tegemisel kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse piiridest.

7. Tuginedes TeeS § 2 lõikele 2 leiab kaitsja, et parkla, mis asub aadressil XXXX YY, ei ole tee

liiklusseaduse ja -eeskirja tähenduses, kuna see ei asu teemaal. XXXX YY katastriüksuse ainuke

sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa.

7.1 Riigikohtu praktika kohaselt sätestavad nii LS § 1 (kuni 1. juulini 2011 kehtinud redaktsioonis)

kui ka LE § 1 (kehtetu alates 1. juulist 2011) Eesti liiklusnõuete kehtivusala mitte funktsionaalselt -

kõikjal, kus toimub liiklus -, vaid tee mõiste kaudu. Tee mõiste määratlemisel tuleb lähtuda nii LS §-

st 4, LE § 2 p-st 48 kui ka TeeS §-st 2. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee

ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või

kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. mai 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-37-10, p 8).

7.2 Teeseaduse § 2 lg 2 p 1 sätestab tõepoolest, et tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad liiklemiseks

kasutatavad rajatised, sh parkla. Teemaa mõiste sisaldub TeeS §-s 3, mille kohaselt on tegemist

maaga, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste

paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Selle sätte eesmärk on rakendada teeseaduse alusel antud

õigusaktide nõudeid (nt tee seisundi- ja hoiunõudeid) vaid konkreetse tee koosseisu kuuluvatele

rajatistele. Kolleegiumi hinnangul ei puuduta viidatud säte aga liiklust reguleerivate õigusaktide

kohaldumist. Selle tuvastamisel, kas vaidlusalusel territooriumil kehtisid liiklusseadus ja -eeskiri, tuli

kooskõlas kohtupraktikaga jätkuvalt tuvastada, kas tegemist oli sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks

ettenähtud rajatisega. Vastupidine tõlgendus oleks tekitanud liikluse reguleerimisel õigustühja ruumi,

mis ei saanud olla seadusandja eesmärk. Selline lähenemine on kooskõlas ka 1. juulil 2011 jõustunud

LS § 2 p-ga 81, mis annab tee iseseisva definitsiooni. Selle kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite

liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala.

8. Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et XXXX YY asuv parkla on sõidukite liiklemiseks määratud

ja avatud asfaltkattega ala. Seda asjaolu ei vaidlusta ka kaebaja. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et

maakohus on õigesti pidanud XXXX YY asuvat parklat teeks liiklusseaduse ja -eeskirja tähenduses.

Nõustuda tuleb maakohtu põhjendustega ka osas, mis puudutavad liiklusnõuete kehtivust eraomandis

olevates parklates ja selle kooskõla PS § 13 lõikega 2 (õigusselguse põhimõte). Riigikohus on

korduvalt leidnud, et tee kuuluvus ei mõjuta iseenesest liiklusnõuete kohaldumist ja see põhimõte

tuleneb

otsesõnu

ka

teeseaduses

sisalduvast

tee

määratlusest.

Avalik-õigusliku

liikluskorraldusvahendi järgimine on kohustuslik ka eraomandis olevas parklas sõltumata

tsiviilõigusliku parkimislepingu tingimustest. Menetlusalusele isikule etteheidetud tegu on jätkuvalt

karistatav ka pärast 1. juulit 2011 LS § 241 kohaselt.

9. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas VTMS § 174 p-st jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar