3-1-1-100-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-100-11

Otsuse kuupäev

9. detsember 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi

OÜ

Peipsi

Grupp

Holding

karistamises

kalapüügiseaduse § 23¹ lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. mai 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-10-4598

Kassatsiooni esitaja

OÜ Peipsi Grupp Holding kaitsja vandeadvokaat Karin Antsov

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Keskkonnainspektsioon

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

9. november 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 20. mai 2011. a kohtuotsus OÜ Peipsi Grupp Holding väärteoasjas

kalapüügiseaduse § 23¹ lg 2 järgi ja saata väärteoasi selles osas Viru Maakohtule uueks

arutamiseks.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 20. mai 2011. a kohtuotsus muutmata.

3. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse peainspektor-nõuniku kohusetäitja Ivo Kask koostas

28. oktoobril 2010. a väärteoprotokolli väärteoasjas nr 03001810 OÜ Peipsi Grupp Holding kohta

selles, et 18. jaanuaril 2010. a on OÜ Peipsi Grupp Holding rikkunud rannapüügipäevikusse ühe

mõrra nõudmise kohta märke tegemata jätmisega Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse

nr 104 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 13 lg 3 nõudeid. Samuti on OÜ Peipsi

Grupp Holding 18. jaanuaril 2010. a mõrrapüügilt sadamasse naasmise kohustusliku eelteate

edastamata jätmisega rikkunud viidatud määruse § 142 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 nõudeid. Samuti on

OÜ Peipsi Grupp Holding 18. jaanuaril 2010. a rikkunud kalapüügi korraldamisel kalapüügiseaduse

(edaspidi KPS) § 6 lg 3, § 13 lg 3 ning § 132 lg-te 3 ja 4 nõudeid, volitades kala püüdma isikut, kes ei

olnud märgitud kalapüügiloale IV100162 kutseliseks kaluriks, millega rikkus kalapüügiloaga

kehtestatud tingimusi. Kalapüügiseaduse § 202 p-i 8 järgi loetakse kalapüügiandmete tähtajaks

esitamata jätmist kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks tegevuseks.

Eelkirjeldatuga pani OÜ Peipsi Grupp Holding toime Kalapüügiseaduse § 23¹ lg-s 2 ja § 234 lg-s 2

sätestatud väärteod.

2. Keskkonnainspektsiooni 29. novembri 2010. a otsusega väärteoasjas nr 03001810 määrati OÜ-le

Peipsi Grupp Holding KPS § 23¹ lg 2 järgi kalapüügi korraldamisel kalapüügiloa nõuete rikkumise

eest rahatrahv 10 000 krooni ja KPS § 234 lg 2 järgi kohustusliku mõrrapüügi eelteate esitamata

jätmise ja rannapüügipäeviku ühe mõrra nõudmise kohta märke tegemata jätmise eest rahatrahv

15 000 krooni. Karistusseadustiku § 64 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja

lõplikuks karistuseks määrati rahatrahv 15 000 krooni. Karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid otsuse kohaselt ei tuvastatud.

3. Keskkonnainspektsiooni otsuse peale esitas 13. detsembril 2010. a Viru Maakohtule kaebuse

OÜ Peipsi Grupp Holding, paludes väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei saa

kaebuse esitaja kui juriidiline isik olla selles väärteoasjas menetlusaluseks isikuks, kuna kaluriks ei

olnud juriidiline isik OÜ Peipsi Grupp Holding, vaid füüsiline isik P. K. OÜ-le Peipsi Grupp Holding

ei saa ette heita eelteate esitamata jätmist ning kalurile püügivolituste andmist, sest tegemist on

füüsilisest isikust kaluri P. K. toimingutega. OÜ Peipsi Grupp Holding esitas rannapüügipäeviku nr

0016442 leheküljel 0188513 ekslikult andmed selle kohta, et jaanuaris 2010 on püügile pandud 2

mõrda. Faktiliselt oli jaanuaris 2010 pandud püügile üks mõrd ning nõudmas oli käidud samuti ühte

mõrda, mille kohta on koostatud üleandmisdeklaratsioon nr 000043.

4. Viru Maakohus tühistas 20. mai 2011. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse OÜ Peipsi Grupp

Holding karistamises KPS § 234 lg 2 järgi rahatrahviga 15 000 (viisteist tuhat) krooni ja lõpetas selles

osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel, põhjusel et sama isikut oli varem sama teo

toimepanemise eest juba karistatud. Muus osas jättis maakohus kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldati osaliselt.

5. Maakohus leidis, et OÜ-le Peipsi Grupp Holding on põhjendatult määratud karistus KPS § 23¹ lg 2

alusel. KPS § 23¹ lg 2 näeb ette vastutuse kala püügi, pardal hoidmise, müügi, ostu, käitlemise või

elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

Põllumajandusministeeriumi 15. jaanuaril 2010. a välja antud kalapüügiloast nr IV100162 nähtub, et

loa omanik on OÜ Peipsi Grupp Holding, kaluriks P. K. ja loa kehtivusajaks 15. jaanuar kuni 31.

detsember 2010. a. 18. jaanuaril 2010. a püüdis OÜ Peipsi Grupp Holding mõrraga kala M. K., kes ei

olnud OÜ Peipsi Grupp Holding kalapüügiloale kantud isik. Samuti puudus M. K.-l kalapüügiks

nõutav II astme kutsekvalifikatsioon ja seega ei saanud ta olla kutseliseks kaluriks. Vastavalt PS § 6

lg-le 1 püütakse kala kalapüügiõiguse alusel ja vastavalt sama sätte lg-le 3 tohib igaüks kasutada

kalapüügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. KPS § 132 lg 4

kohaselt võib ettevõtja asendada temale antud kaluri kalapüügiloas nimetatud kaluri, esitades

kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks. Muudetud tingimustega

kalapüügiluba väljastatakse ettevõtjale kalapüügiloa andja poolt viie tööpäeva jooksul taotluse

saamisest. Käesoleval juhul ei ole OÜ Peipsi Grupp Holding esitanud taotlust kalapüügiloal oleva

kaluri nime muutmiseks ja muudetud nimega luba ei ole kohtule esitatud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ Peipsi Grupp Holding kaitsja vandeadvokaat

Karin Antsov. Kassaator taotleb maakohtu ja kohtuvälise menetleja otsuste tühistamist OÜ Peipsi

Grupp Holding karistamises KPS § 23¹ järgi. Kassatsioonis leitakse, et VTMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt

on maakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna väärteomenetlust ei ole lõpetatud

VTMS §-s 29 sätestatud alustel. Kassatsiooni põhiseisukohad on järgmised.

7. Maakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, sest kohtuotsuse pinnalt pole võimalik jälgida,

millistest tõenditest lähtuvalt on kohus jõudnud järeldusele, et OÜ Peipsi Grupp Holding on rikkunud

KPS § 23¹ lg-s 2 sätestatut. Kassaator leiab, et maakohtu otsuse põhjendused on pealiskaudsed ja

refereerivad, kohus ei ole arvesse võtnud kaebaja esitatud asjaolusid ega sisuliselt kontrollinud otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid vastavalt VTMS § 123 lg-le 2.

8. Maakohus on viidanud otsuses KPS § 13 lg-le 3, § 13² lg 3 p-le 1 ja lg-le 4, § 6 lg-tele 1 ja 3 ning

nende põhjal leidnud, et OÜ-le Peipsi Grupp Holding on põhjendatult määratud karistus KPS § 23¹ lg

2 alusel. Sellega on maakohus pelgalt refereerinud seaduse sätteid, jättes need sidumata faktiliste

asjaoludega, mis kinnitaksid menetlusaluse isiku poolt talle omistatud teo toimepanekut. Kohus ei ole

sisustanud, millega menetlusalune isik kalapüügiseaduse neid sätteid rikkus.

9. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest seda, kas väärtegu on õigusvastane ja süüline, kuigi kaebaja on

sellel eraldi peatunud, leides, et tema kui juriidiline isik ei saanud rikkuda KPS § 6 lg 3, § 13 lg 3, §

13² lg-te 3 ja 4 nõudeid. Maakohus oleks pidanud analüüsima seda, kas OÜ Peipsi Grupp Holding kui

juriidiline isik saab olla menetlusaluseks isikuks, kuna kaluriks on füüsiline isik P. K., mitte aga

juriidiline isik OÜ Peipsi Grupp Holding. OÜ-le Peipsi Grupp Holding ei saa seega ette heita kaluri

volituste üleandmist, sest tegemist on füüsilisest isikust kaluri P. K. tegudega. Samuti ei ole

maakohus käsitlenud seda, kuidas kalapüügiõigusega isik peab käituma olukorras, kus tal endal ei ole

võimalik isiklikult kalapüügiloast tulenevaid kohustusi objektiivsetel põhjustel täita. Antud juhul

tulnuks kohaldada KarS §-s 29 sätestatud hädaseisundi regulatsiooni, mille kohaselt ei ole tegu

õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eelseisvat ohtu enda ja

teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahendid on ohu kõrvaldamiseks vajalikud ning kaitstav huvi

on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. OÜ Peipsi Grupp Holding tegevus ei olnud õigusvastane,

kuna mõrdade väljavõtmata jätmine kalade riknemise ohu tõttu oleks võinud tekitada

keskkonnakahju.

10. Õiguslikult ebaselgelt reguleeritud olukorras ei saa isikule süüks panna keskkonnale kahju

tekitamist

vältivat

käitumist,

mis

on

varasemalt

sarnases

olukorras

olnud

kooskõlas

Keskkonnaministeeriumi antud juhistega. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest

karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Praegusel juhul on kalapüügiloale kantud

kalur käitunud eesmärgiga hoida ära keskkonnakahju, pidades oma käitumist õiguslikult

aktsepteeritavaks. Seega ei ole maakohus igakülgselt ja täielikult analüüsinud asjas kogutud tõendeid,

kuna keeldus tõendite vastuvõtmisest selle kohta, miks ei saanud OÜ Peipsi Grupp Holding juhatuse

liige perioodil, mil väidetav rikkumine toime pandi, täita oma kohustusi ning taotleda kalapüügiloal

kaluri kohta tehtud kande osas muudatuse tegemist.

11. Kassatsioonivastuses leiab Keskkonnainspektsioon, et Viru Maakohtu otsus on põhjendatud ja

seaduslik. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kassatsioonis esitatud väidetega ja palub selle

rahuldamata jätta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kassatsioonis vaidlustab kaitsja maakohtu otsuse muu hulgas põhjusel, et maakohtu otsuses pole

põhjendatud, miks on KPS § 23¹ lg-s 2 sätestatud väärtegu omistatav OÜ-le Peipsi Grupp Holding.

Menetlusaluse isiku teos koosseisutunnuste esinemist, tema käitumise õigusvastasust ja süülisust pole

kohtuotsuses analüüsitud.

13. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on korduvalt märgitud, et juriidilise isiku väärteoasja

puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi selle liikme, juhtivtöötaja või

pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga

kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

18. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-12-08, p 5; 16. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-38-08, p 7;

26. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9; 12. mai 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-30-11, p-

d 15.1-15.2).

14. Väärteoprotokollist nähtuvalt on loa nõudeid rikkuva kalapüügi korraldanud OÜ Peipsi Grupp

Holding juhatuse liige P. K. Kolleegiumi hinnangul on P. K. juhatuse liikmena isikuks, kes vastab

KarS § 14 lg 1 nõuetele ja kelle tegevus võib ka muude eelduste täidetuse korral kaasa tuua juriidilise

isiku vastutuse. Lahendamaks juriidilise isiku vastutuse küsimust tuleb kohtuvälisel menetlejal ja

kohtul esimese sammuna tuvastada vahetult tegutsenud füüsilise isiku tegevuse koosseisupärasus,

õigusvastasus ja süülisus KarS § 2 lg 2 mõttes. Viimane tähendab selle selgitamist, kas selle füüsilise

isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule

omistatud väärteo tunnused (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. jaanuari 2004. a otsus asjas nr

3-1-1-148-03, p 10.1; 21. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04, p 10.1; otsus asjas nr 3-1-1-92-

05, p 7).

15. Käesolevas väärteoasjas koostatud maakohtu otsuses pole nimetatud küsimusi käsitletud.

Maakohtu otsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt väärteoprotokollis viidatud õigusaktide

refereerimises. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille

kohaselt arutab maakohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab

VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2003. a otsus

asjas nr 3-1-1-8-03, p 7.3; 8. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-62-06, p 5; 28. märtsi 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-8-08, p 8). Muu hulgas peab kohus vastavalt VTMS § 133 p-le 4 välja selgitama,

kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldust

tuleneb, et juriidilise isiku väärteoasjades peab kohtuotsuses sisalduma menetlusalusele isikule

füüsilise isiku kaudu etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning

süülisuse analüüs. Maakohus on otsuses võtnud seisukoha üksnes mõrraga vahetult kala püüdnud

K. K. tegevuse osas, jättes tähelepanuta, et väärteoprotokolli kohaselt ei omistata OÜ-le Peipsi Grupp

Holding mitte M. K., vaid hoopis selle juhatuse liikme P. K. tegevust. P. K. käitumise karistusõiguslik

analüüs kohtuotsuses puudub. Kolleegium on seisukohal, et jättes menetlusaluse isiku kaebuse

lahendamisel kontrollimata tema juhatuse liikme tegevuse vastavuse deliktistruktuuri nendele

elementidele, on maakohus rikkunud väärteoasja ab ovo, s.o täies ulatuses lahendamise põhimõtet

VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-66-06, p 6; 19. novembri 2010. a

otsus asjas nr 3-1-1-89-10, p 7; 8. augusti 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-56-11, p 6 ja 12. oktoobri 2011.

a otsus asjas nr 3-1-1-72-11, p 12).

16. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb maakohtul silmas pidada järgmist. Kalapüügiseaduse § 23¹ lg 2

näol on tegemist blanketse normiga, mis tuleb sisustada viidetega kalapüügiseaduse nendele sätetele,

mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteoprotokolli kohaselt seisneb P.

K. kui juhatuse liikme tegevuse kaudu OÜ-le Peipsi Grupp Holding omistatav tegu KPS § 6 lg-te 1 ja

3, § 13 lg 3, § 13² lg-te 3 ja 4 nõuete rikkumises. Seega tuleb maakohtul asjas kogutud tõendeid

hinnates analüüsida, kas P. K. on kalapüügiseaduse loetletud sätete nõudeid eiranud. Viimane eeldab

ühtlasi vastuse andmist küsimusele, kas KPS § 6 lg-test 1 ja 3, § 13 lg-st 3, § 13² lg-test 3 ja 4 on

tuletatav väärteoprotokollis kirjeldatud keeld anda kalapüügiõigus üle kolmandale isikule, mille

rikkumist P. K. poolt OÜ-le Peipsi Grupp Holding ette heidetakse. Jaatava vastuse korral tuleb

maakohtul seejärel hinnata kõnealuse teo õigusvastasust ja süülisust ning viimase sammuna selle

omistatavust OÜ-le Peipsi Grupp Holding kitsamas mõttes ehk seda, kas tegu on pandud toime

juriidilise isiku huvides KarS § 14 lg 1 mõttes.

17. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7, § 175 p-le 2 ning § 150 lg 1 p-le 7 tühistab

kriminaalkolleegium osaliselt Viru Maakohtu 20. mai 2011. a kohtuotsuse OÜ Peipsi Grupp Holding

karistamises KPS § 23¹ lg 2 järgi ja saadab väärteoasja selles osas tagasi samale kohtule uueks

arutamiseks. Kriminaalkolleegium rahuldab OÜ Peipsi Grupp Holding kaitsja vandeadvokaat K.

Antsovi kassatsiooni osaliselt.

Priit Pikamäe, Lea Kivi, Ott Järvesaar