3-3-4-3-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-3-11

Määruse kuupäev

6. detsember 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jaak Luik, Ivo

Pilving, Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Ruslan Grabovi riigi õigusabi saamise

taotluse lahendamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2011. a määrus haldusasjas

nr 3-11-2487

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 19. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-47152.

Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ruslan Grabov esitas Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab

taotleja riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi

koostamiseks. Taotlejal on tuvastatud töövõime kaotus 80% ulatuses ja määratud

töövõimetuspension. Kuna taotleja endise tööandja suhtes kuulutati välja pankrot, ei hüvitanud

tööandja keskmise töötasu ja töövõimetuspensioni vahet ning selle hüvitamise kohustus läks üle

Sotsiaalkindlustusametile. R. Grabov esitas hüvitise väljamõistmise taotluse

Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusameti esitatud tööst põhjustatud tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamise lepingu projektis märgitud hüvitise suuruse ja selle arvutamise

metoodikaga R. Grabov ei nõustunud ning soovib oma õigusi kaitsta kohtus. Selleks vajab taotleja

riigi õigusabi.

2. Harju Maakohtu kohtunikuabi 19. oktoobri 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-47152 edastati

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 alusel taotlus Tallinna Halduskohtule. Määruse kohaselt on

riigi õigusabi taotlus seotud Sotsiaalkindlustusameti väljastatud tööst põhjustatud tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamise lepinguga. Seega vajab taotleja riigi õigusabi küsimustes, mille

lahendamine on halduskohtu pädevuses.

3. Tallinna Halduskohus keeldus 25. oktoobri 2011. a määrusega R. Grabovi riigi õigusabi

taotluse menetlusse võtmisest ja saatis asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele

erikogule pädeva kohtu määramiseks. Kohus asus seisukohale, et halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 11 lg 5 on analoogia korras kohaldatav ka väljaspool hagi- või kaebemenetlust esitatud

riigi õigusabi taotluse suhtes. R. Grabovi ja Sotsiaalkindlustusameti vahel on tsiviilõigussuhtest

tekkinud vaidlus hüvitise suuruse üle. Riigikohtu praktika (Riigikohtu halduskolleegiumi

19. detsembri 2005. a määrus asjas nr 3-3-1-64-05) kohaselt on õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise vaidlused üldreeglina tsiviilasjad ning kuuluvad lahendamisele üldkohtus. Asjaolu, et

tööandjaks olnud juriidilise isiku likvideerimise korral läheb hüvitise maksmise kohustus üle riigile

ning et selle maksmise küsimuse otsustab sotsiaalkindlustusorgan, ei muuda hüvitise saaja ja riigi

vahelist õigussuhet avalik-õiguslikuks. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt lahendanud

isikute hagisid Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitise saamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

6. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-09, 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-

10, 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-10). Seega kuuluks vaidluse lahendamiseks

esitatav hagi tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, mistõttu on ka riigi õigusabi taotluse

lahendamine maakohtu pädevuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHT

4. R. Grabovi volitatud esindaja A. Grabov selgitab Riigikohtule esitatud avalduses, et toimunud

tööõnnetus on käsitatav kutsehaigusena ning hüvitise arvutamisel on Sotsiaalkindlustusamet

arvutanud taotleja keskmist kuusissetulekut ebaõigesti.

ERIKOGU SEISUKOHT

5. Riigikohtu erikogu nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalune riigi õigusabi

taotlus kuulub lahendamisele maakohtus.

6. Riigi õigusabi seaduse § 10 reguleerib kohtu pädevust riigi õigusabi taotluse lahendamisel. RÕS

§ 10 lg 2 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks hagiavalduse, hagita menetluses

avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks kohtule, kelle

pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine.

Kohus peab riigi õigusabi taotluse lahendama taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes ning selline

kohustus lasub kohtul ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks

kohase õigusabi liigi märkimisel (vt Riigikohtu erikogu 27. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-4-6-09,

p 5). Seega tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu kindlaksmääramiseks tuvastada,

millise kohtu pädevusse kuuluks sisulise kohtuasja lahendamine.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 sätestab: "Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi

tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi." HKMS

§ 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

8. Taotluses riigi õigusabi saamiseks on selgitatud, et taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti

esitatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise lepingus märgitud hüvitise määramise

hüvitise suuruse ega metoodikaga ning soovib seetõttu oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

Seega on taotleja eesmärgiks saada riigi õigusabi kohtuasjas, milles soovitakse nõuda tervise

kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamist.

9. Riigikohtu halduskolleegiumi leidis 19. detsembri 2005. a määruses asjas nr 3-3-1-64-05 tervise

kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise nõudega seoses, et ka hüvitise maksmise ja määramise

kohustuse ülemineku korral avaliku võimu kandjale on õigussuhe endiselt tekkinud eraõiguse

normide pinnalt ning ka hüvitise määramisel kohaldab sotsiaalkindlustusorgan samu õigusnorme,

mida rakendataks hüvitise maksmisel eraõigusliku isiku poolt (vt Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 473).

Samuti oleks ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, kas hüvitise maksmiseks kohustatud

juriidiline isik on likvideeritud ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud

vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on

sama. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt ei ole sotsiaalkindlustusorgani otsustus

käsitatav haldusaktina ning kahju hüvitamise ja hüvitise suuruse määramise kohustuse üleminekul

reguleeritakse sotsiaalkindlustusorgani otsusega eraõiguslikku kahju hüvitamise kohustust, mitte

avalik-õiguslikku suhet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

140-09, p 9).

Erikogu nõustub halduskolleegiumi ja tsiviilkolleegiumi eelnimetatud kohtulahendite järeldustega.

Taotleja märgitud kahju hüvitamise nõue tuleneb eraõigusliku juriidilised isiku (tööandja) vastutusest

tekkinud kahju eest ja nimetatud õigussuhe on reguleeritud eraõiguse normidega. Võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 22 lg 1 järgi, kui kahju

põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002, kohaldatakse

võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

13. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-08, p 15, ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni

2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-10, p 25).

10. Erikogu tühistab TsMS § 711 lg 3 alusel Harju Maakohtu 19. oktoobri 2011. a määruse tsiviilasjas

nr 2-11-47152 ja saadab asja lahendamiseks samale kohtule.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jaak Luik, Ivo Pilving, Tambet Tampuu