3-2-4-3-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-4-3-11

Määruse kuupäev

Tartu 6. detsember 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Ants Kull, Lea Laarmaa, Jüri Põld

ja Harri Salmann

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Mari Lee hagis Kuldar Paaveli

vastu nõusoleku kehtetuks tunnistamiseks ja kahe aasta

arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Maakohtu 20. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-

11-43965

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. septembri 2011. a määrus asjas nr 3-11-1696.

2. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mari Lee esitas 8. juulil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse tunnistada kehtetuks Kuldar Paaveli

poolt 26. mail 2000 Järvamaa Pensioniametile esitatud M. Lee nõusolek nende ühise lapse

kasvatamise aastate arvamiseks K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja palus arvata tema

ja K. Paaveli ühise lapse kasvatamise aastad tema enda pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja ei ole

andnud nõusolekut lapse kasvatamise aastate arvamiseks K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka

ega ole K. Paaveli poolt pensioniametile esitatud nõusolekut allkirjastanud. Kaebuse esitaja esindaja

on pidanud läbirääkimisi K. Paaveliga, kuid viimane ei mäleta nõusoleku andmise asjaolusid ja on

keeldunud lapse kasvatamise aastaid M. Leele üle andmast.

2. Tartu Halduskohus tagastas 12. septembri 2011. a määrusega haldusasjas nr 3-11-1696 kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel pädevuse puudumise tõttu.

Halduskohus leidis, et selle vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, hoolimata riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg-s 3 sätestatust. HKMS § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu

pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Eraisikute huvikonflikti pinnalt tekkinud vaidlus

on eraõiguslik vaidlus ning selle lahendamine kuulub üldkohtu pädevusse. Halduskohtul puuduvad

volitused kohustada üht eraisikut andma teisele eraisikule nõusolek seaduses sätestatud soodustuse

kasutamiseks. M. Leel tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda K. Paaveli elukohajärgsesse

maakohtusse.

3. M. Lee esitas 18. septembril 2011 Tartu Maakohtule hagi K. Paaveli vastu, paludes tunnistada

kehtetuks Järvamaa Pensioniametile esitatud M. Lee nõusolek 26. maist 2000 ja kohustada

K. Paavelit andma nõusolek kahe aasta arvamiseks M. Lee pensioniõigusliku staaži hulka, kuna ta on

tütart kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Menetluskulud palus M. Lee jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt taotleb M. Lee soodustingimustel vanaduspensioni, kuna tal on vajalik

tööstaaž olemas ja ta on töötanud ka tervistkahjustaval tööl. M. Lee soovib, et tütre kasvatamise

aastad arvataks tema pensioniõigusliku staaži hulka. Pensioni taotlemise käigus aga selgus, et lapse

isa K. Paavel on 2000. a läinud soodustingimustel pensionile seoses nelja lapse kasvatamisega ning

esitanud Järvamaa Pensioniametile M. Lee nõusoleku nende ühise lapse kasvatamise aastate

arvamiseks tema pensioniõigusliku staaži hulka. M. Lee ei ole aga eelnimetatud nõusolekut kostjale

andnud. Kostja poolt pensioniametile esitatud nõusolek ei ole M. Lee poolt allkirjastatud. Kuna

kostja on keeldunud andmast ühise lapse kasvatamise aastaid M. Leele üle, peab poolte vaidluse

lahendama kohus. Kostja on lapse kasvatamise aastaid kasutades suurendanud kahe aasta võrra oma

pensioniõiguslikku staaži ning saanud suuremat pensioni, kui ta muidu oleks saanud. Kostja lapse

kasvatamine piirdus vaid alimentide maksmisega, reaalselt ta last kasvatanud ei ole.

4. Tartu Maakohus keeldus 20. septembri 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-43965 hagi

menetlusse võtmast, kuna maakohus ei ole pädev asja lahendama, ja tagastas M. Leele hagiavalduse.

Maakohtu määruse kohaselt vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg 1 kohaselt

maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on

tegemist pensioniõigusliku staaži arvestamise küsimusega, mis on halduskohtu pädevuses. M. Lee

hagiavalduses nimetatud õigused kuuluvad seega kaitsmisele halduskohtus.

5. 28. septembril 2011 esitas Tartu Maakohus TsMS § 372 lg 8 alusel Riigikohtu tsiviil- ja

halduskolleegiumi vahelisele erikogule taotluse asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.

ERIKOGU SEISUKOHT

6. M. Lee palus Tartu Maakohtule esitatud hagis esmalt tunnistada kehtetuks K. Paaveli poolt

Järvamaa Pensioniametile esitatud M. Lee 26. mai 2000. a kirjalik nõusolek nende ühise lapse

kasvatamise aja eest arvestatavate pensioniõigusliku staaži aastate (kaks aastat) arvamiseks

K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka. Teiseks taotles M. Lee K. Paaveli kohustamist nõusoleku

andmiseks lapse kasvatamise eest kahe aasta arvamiseks M. Lee pensioniõigusliku staaži hulka.

7. Erikogu leiab, et M. Lee eesmärgiks on, et tema ja K. Paaveli ühise lapse kasvatamise eest

RPKS § 28 lg 2 p 12 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvatav kaks aastat lisataks tema

pensioniõiguslikule staažile. Selle eesmärgi saavutamiseks on eelkõige vajalik selle tuvastamine, kas

M. Lee on andnud kirjaliku nõusoleku nende ühise lapse kasvatamise eest kahe aasta arvamiseks

K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka või mitte. Erikogu leiab, et M. Lee soovib seega asjaolu

tuvastamist, millel on oluline tähendus riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud avalik-

õigusliku suhte raames. Riigikohus on varasemates lahendites leidnud, et riikliku pensioni

määramiseks vajalike faktide tuvastamine on HKMS § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud avalik-õigusliku suhte

olemasolu või puudumise kindlakstegemise taotluse lahendamise raames halduskohtu pädevuses

(nt Riigikohtu erikogu 29. oktoobri 2003. a määrus asjas nr 3-2-1-104-03, p 9; 18. oktoobri 2004. a

määrus asjas nr 3-2-4-2-04, p 9; 25. mai 2005. a määrus asjas nr 3-3-4-1-05, p 7). Seega on erikogu

seisukohal, et M. Lee kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

8. Riigikohtu erikogu märgib, et juhul, kui halduskohus tuvastab, et M. Lee ei ole kirjalikku

nõusolekut andnud ning rahuldab tema kaebuse, saab pensioniamet kohaldada Vabariigi Valitsuse

10. jaanuari 2002. a määruse "Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord" § 15 lg 3 p 1, mille kohaselt

teise vanema kirjalikku nõusolekut ei nõuta juhul, kui teine vanem saab juba vanaduspensioni.

M. Lee lapse isa K. Paavel saab juba vanaduspensioni.

9. Kuivõrd tegemist on haldusasjaga, peab erikogu HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel vajalikuks selgitada,

millised on kaebaja eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused.

Hagiavalduse ja halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt on K. Paavelile 2000. aastal määratud

pension. Kuna RPKS § 28 lg 2 p 12 kohaselt arvatakse lapse kasvatamise eest lisa-aastad

pensioniõigusliku staaži hulka vaid ühel lapse vanematest, võib M. Leel osutuda vajalikuks ka

K. Paavelile pensioni määramise otsuse osaline vaidlustamine tühistamiskaebusega, s.o selle otsuse

tühistamise taotlemine osas, millega arvati K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka K. Paaveli ja

M. Lee lapse kasvatamise eest kaks aastat.

10. Kuna Riigikohtu erikogu tunnistas M. Lee kaebuse lahendamiseks pädevaks kohtuks

halduskohtu, tühistab erikogu TsMS § 711 lg 3 alusel Tartu Halduskohtu 12. septembri 2011. a

määruse haldusasjas nr 3-11-1696 ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu

Halduskohtule.

Märt Rask, Ants Kull, Lea Laarmaa, Jüri Põld, Harri Salmann