3-1-1-102-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuvälise menetleja 7. mai 2010. a otsusega karistati I. O.-d LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 3120 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel võeti temalt lisakaristusena kaheks kuuks ära juhtimisõigus. Teda karistati selle eest, et
Legislator headnote
AI generated3-1-1-102-11 · Riigikohus: ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km tunnis ja rikkudes sellega liikluseeskirja § 124 p-i 1.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-102-11
Otsuse kuupäev
30. november 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, Erik Kergandberg, Ott Järvesaar
Kohtuasi
Väärteoasi I. O. karistamises liiklusseaduse § 7422
lg-te 2 ja 4 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. mai 2011. a kohtuotsus väärteoasjas
nr 4-10-1647
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I. O. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau,
kassatsioon
Teised kassatsioonimenetluse
pooled
Ida Prefektuur
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
16. november 2011, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 25. mai 2011. a kohtuotsus I. O. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi ja
saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
2. Kassatsioon rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kohtuvälise menetleja 7. mai 2010. a otsusega karistati I. O.-d LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o
3120 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel võeti temalt lisakaristusena kaheks kuuks ära juhtimisõigus. Teda karistati selle eest, et
ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km tunnis, kiirusega 80+/- 6 km tunnis,
ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km tunnis ja rikkudes sellega liikluseeskirja § 124 p-i 1.
2. I. O. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse
lõpetamist.
3. Viru Maakohtu 25. mai 2011. a otsusega jäeti menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.
Kohus luges väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis sisalduvate ütlustega,
kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja videosalvestisega. Kohus leidis, et I. O. on väärteoprotokolli koostamise
ajal ja vastulauses esitanud vastuolulist teavet, üritades vastutusest kõrvale hoiduda.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. O. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau. Kassaator taotleb
maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4.1. Kassaatori hinnangul on maakohtu otsus põhistamata. Kohtuotsuses puudub seaduste ja tõendite analüüs ning
järeldused, mistõttu otsus ei ole jälgitav. See on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7
mõttes.
4.2. Vastuolus VTMS § 123 lg-ga 2 ei ole maakohus arutanud väärteoasja täies ulatuses. Tähelepanu ei ole pööratud
tõendite vahelistele vastuoludele ja tekkinud kahtlustele. Tunnistajate A. K. ja P. R.-i ütluste, kiirusmõõteseadme kasutamise
protokollis fikseeritu ja mõõtmise käigus tehtud videosalvestise vahel esinevad kõrvaldamata vastuolud.
Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti I. O. kiirust sirgel teelõigul 7-8 sekundi jooksul ning sõiduk
paiknes teisel sõidureal, kuid politseiametniku A. K. ütlustest tuleneb, et kiiruse mõõtmine toimus paari sekundi jooksul
ristmikul, patrullauto tagasipöördel. Kassaatori hinnangul ei ole seetõttu üheselt tuvastatud, et mõõteseadme näit saadi I. O.
sõiduki kiiruse mõõtmisel. Samuti pole kohus välja toonud, mil määral arvestas ta otsuse tegemisel I. O. poolt menetluses
antud selgitusi ja kaebuses esitatud vastuväiteid. Kiiruse mõõtmisel tehtud videosalvestiselt ei nähtu, millal alustati sõiduki
kiiruse mõõtmist ja millal mõõteseadme näit fikseeriti. Seetõttu ei saa videosalvestisele tuginedes välistada, et esinesid
mõõtmist takistavad objektid. Veel on maakohus lugenud videosalvestisega tõendatuks, et seadme helisignaal kostab
ühtlaselt tõusvana, kuigi uuritud videosalvestisel puudub heli.
4.3. Kohus on I. O. juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise õigsust hinnates jätnud põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kiiruse
mõõtmine ei olnud vastavuses Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrusega nr 67 kehtestatud liiklusjärelevalve
teostamise korra lisast 1 nähtuva sõidukiiruse mõõtmise metoodikaga. Metoodika § 4 p 4 kohaselt ei ole sõidukiirust
lubatud mõõta, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, nt puid, puuoksi, liiklusmärke või muid
objekte. Rikkumine fikseeriti kaherealisel teel, kus sõidusuunad olid eraldatud üksteisest eraldusribaga, millel kasvasid
puud ja millel paiknes mitmeid liiklusmärke. Kuna kiiruse mõõtmisel ei järgitud mõõtemetoodikat, pole kiirusmõõteseadme
kasutamise protokollis fikseeritud mõõteseadme näit usaldusväärne.
4.4. P. R. on koostanud väärteoprotokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, kuid andnud samas kaitsja hinnangul
vastuolus KrMS § 66 lg-s 2 sätestatuga kohtuistungil tunnistajana ütlusi. Kuna kohtuväline menetleja ei või olla enda
edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja, tuleb P. R.-i poolt tunnistajana antud ütlusi käsitleda lubamatu tõendina.
5. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata
jätmist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
7. Maakohtu otsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt asjas kogutud tõendite ja õigusaktide refereerimises.
Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille kohaselt maakohus arutab VTMS § 123
lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2003. a otsus asjas 3-1-1-8-03, p 7.3; 8. septembri 2006. a otsus asjas 3-1-1-62-06, p 5;
28. märtsi 2008. a otsus asjas 3-1-1-8-08, p 8). Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii
tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, s.t
kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud
tuvastatud asjaoludega. Riigikohtu hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata kaitsja väited seoses kiirusemõõteseadme
kasutamise metoodika rikkumisega I. O. juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel. Hinnangut ei ole antud vastuoludele
kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja kohtus üle kuulatud politseiametnik A. K. ütluste vahel. Muu hulgas on
maakohus märkinud, et I. O.-le süüks arvatud kiiruseületamine on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise käigus
videosalvestisega, millelt kostab ühtlaselt tõusev helisignaal. Kaitsja juhib aga õigustatult tähelepanu asjaolule, et nimetatud
videosalvestisel heli puudub. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et osade tõendite hindamata jätmise
põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised
VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2008. a otsus asjas 3-1-1-3-08, p 12; 20. juuni
2006. a otsus asjas 3-1-1-6-06, p 6.3; 22. juuni 2006. a otsus asjas 3-1-1-45-06, p 9; 8. oktoobri 2003. a otsus asjas 3-1-1-
105-03, p 12).
8. Kassaatori väitega, nagu olnuks väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametniku P. R.-i maakohtus
tunnistajana ülekuulamine lubamatu, kolleegium ei nõustu. Varasemas kohtupraktikas on tõepoolest selgitatud, et
väärteoasja menetlenud isik võib olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi
allikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2010. a otsus asjas 3-1-1-82-10, p 8). Samas on siiski
aktsepteeritav kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta
(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2005. a otsus asjas 3-1-1-29-05, p 7; 9. septembri 2008. a otsus asjas 3-1-
1-47-08, p 10). Arutatavas asjas ongi aga P. R. andnud maakohtu istungil ütlusi kiirusemõõteseadme kasutamise asjaolude
kohta ja selles osas olid tema antud ütlused tõendina lubatavad.
9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium
kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule.
Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg