Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-102-11 AI generated

3-1-1-102-11 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-102-11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtuvälise menetleja 7. mai 2010. a otsusega karistati I. O.-d LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 3120 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel võeti temalt lisakaristusena kaheks kuuks ära juhtimisõigus. Teda karistati selle eest, et

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-102-11 · Riigikohus: ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km tunnis ja rikkudes sellega liikluseeskirja § 124 p-i 1.

Keywords

AI generated
excessive speed speed reading principle of expeditious proceedings traffic violation illegal overtaking manoeuvre extreme speeding offence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-102-11

Otsuse kuupäev

30. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, Erik Kergandberg, Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi I. O. karistamises liiklusseaduse § 7422

lg-te 2 ja 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. mai 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-10-1647

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. O. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Ida Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. november 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 25. mai 2011. a kohtuotsus I. O. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi ja

saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 7. mai 2010. a otsusega karistati I. O.-d LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o

3120 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel võeti temalt lisakaristusena kaheks kuuks ära juhtimisõigus. Teda karistati selle eest, et

ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km tunnis, kiirusega 80+/- 6 km tunnis,

ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km tunnis ja rikkudes sellega liikluseeskirja § 124 p-i 1.

2. I. O. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist.

3. Viru Maakohtu 25. mai 2011. a otsusega jäeti menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

Kohus luges väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis sisalduvate ütlustega,

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja videosalvestisega. Kohus leidis, et I. O. on väärteoprotokolli koostamise

ajal ja vastulauses esitanud vastuolulist teavet, üritades vastutusest kõrvale hoiduda.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. O. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau. Kassaator taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4.1. Kassaatori hinnangul on maakohtu otsus põhistamata. Kohtuotsuses puudub seaduste ja tõendite analüüs ning

järeldused, mistõttu otsus ei ole jälgitav. See on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7

mõttes.

4.2. Vastuolus VTMS § 123 lg-ga 2 ei ole maakohus arutanud väärteoasja täies ulatuses. Tähelepanu ei ole pööratud

tõendite vahelistele vastuoludele ja tekkinud kahtlustele. Tunnistajate A. K. ja P. R.-i ütluste, kiirusmõõteseadme kasutamise

protokollis fikseeritu ja mõõtmise käigus tehtud videosalvestise vahel esinevad kõrvaldamata vastuolud.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti I. O. kiirust sirgel teelõigul 7-8 sekundi jooksul ning sõiduk

paiknes teisel sõidureal, kuid politseiametniku A. K. ütlustest tuleneb, et kiiruse mõõtmine toimus paari sekundi jooksul

ristmikul, patrullauto tagasipöördel. Kassaatori hinnangul ei ole seetõttu üheselt tuvastatud, et mõõteseadme näit saadi I. O.

sõiduki kiiruse mõõtmisel. Samuti pole kohus välja toonud, mil määral arvestas ta otsuse tegemisel I. O. poolt menetluses

antud selgitusi ja kaebuses esitatud vastuväiteid. Kiiruse mõõtmisel tehtud videosalvestiselt ei nähtu, millal alustati sõiduki

kiiruse mõõtmist ja millal mõõteseadme näit fikseeriti. Seetõttu ei saa videosalvestisele tuginedes välistada, et esinesid

mõõtmist takistavad objektid. Veel on maakohus lugenud videosalvestisega tõendatuks, et seadme helisignaal kostab

ühtlaselt tõusvana, kuigi uuritud videosalvestisel puudub heli.

4.3. Kohus on I. O. juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise õigsust hinnates jätnud põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kiiruse

mõõtmine ei olnud vastavuses Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrusega nr 67 kehtestatud liiklusjärelevalve

teostamise korra lisast 1 nähtuva sõidukiiruse mõõtmise metoodikaga. Metoodika § 4 p 4 kohaselt ei ole sõidukiirust

lubatud mõõta, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, nt puid, puuoksi, liiklusmärke või muid

objekte. Rikkumine fikseeriti kaherealisel teel, kus sõidusuunad olid eraldatud üksteisest eraldusribaga, millel kasvasid

puud ja millel paiknes mitmeid liiklusmärke. Kuna kiiruse mõõtmisel ei järgitud mõõtemetoodikat, pole kiirusmõõteseadme

kasutamise protokollis fikseeritud mõõteseadme näit usaldusväärne.

4.4. P. R. on koostanud väärteoprotokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, kuid andnud samas kaitsja hinnangul

vastuolus KrMS § 66 lg-s 2 sätestatuga kohtuistungil tunnistajana ütlusi. Kuna kohtuväline menetleja ei või olla enda

edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja, tuleb P. R.-i poolt tunnistajana antud ütlusi käsitleda lubamatu tõendina.

5. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata

jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

7. Maakohtu otsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt asjas kogutud tõendite ja õigusaktide refereerimises.

Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille kohaselt maakohus arutab VTMS § 123

lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2003. a otsus asjas 3-1-1-8-03, p 7.3; 8. septembri 2006. a otsus asjas 3-1-1-62-06, p 5;

28. märtsi 2008. a otsus asjas 3-1-1-8-08, p 8). Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii

tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, s.t

kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud

tuvastatud asjaoludega. Riigikohtu hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata kaitsja väited seoses kiirusemõõteseadme

kasutamise metoodika rikkumisega I. O. juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel. Hinnangut ei ole antud vastuoludele

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja kohtus üle kuulatud politseiametnik A. K. ütluste vahel. Muu hulgas on

maakohus märkinud, et I. O.-le süüks arvatud kiiruseületamine on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise käigus

videosalvestisega, millelt kostab ühtlaselt tõusev helisignaal. Kaitsja juhib aga õigustatult tähelepanu asjaolule, et nimetatud

videosalvestisel heli puudub. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et osade tõendite hindamata jätmise

põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised

VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2008. a otsus asjas 3-1-1-3-08, p 12; 20. juuni

2006. a otsus asjas 3-1-1-6-06, p 6.3; 22. juuni 2006. a otsus asjas 3-1-1-45-06, p 9; 8. oktoobri 2003. a otsus asjas 3-1-1-

105-03, p 12).

8. Kassaatori väitega, nagu olnuks väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametniku P. R.-i maakohtus

tunnistajana ülekuulamine lubamatu, kolleegium ei nõustu. Varasemas kohtupraktikas on tõepoolest selgitatud, et

väärteoasja menetlenud isik võib olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi

allikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2010. a otsus asjas 3-1-1-82-10, p 8). Samas on siiski

aktsepteeritav kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2005. a otsus asjas 3-1-1-29-05, p 7; 9. septembri 2008. a otsus asjas 3-1-

1-47-08, p 10). Arutatavas asjas ongi aga P. R. andnud maakohtu istungil ütlusi kiirusemõõteseadme kasutamise asjaolude

kohta ja selles osas olid tema antud ütlused tõendina lubatavad.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium

kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg