3-2-1-94-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-94-11

Määruse kuupäev

Tartu, 30. november 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Villu Kõve

Kohtuasi

Eesti Vabariigi hagi EQ Ehitab OÜ (pankrotis) ja Aruküla

Arendus OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja

tehingu alusel saadu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-68233

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse kaudu), esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel

Kostja EQ Ehitab OÜ (pankrotis, registrikood 11357604),

esindaja vandeadvokaat ja pankrotihaldur Margo Normann

Kostja Aruküla Arendus OÜ (registrikood 11110335), esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson

Asja läbivaatamise kuupäev

31. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2011. a määrus ja Harju Maakohtu

26. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-68233 ning saata asi menetluse jätkamiseks

Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) (hageja) esitas

17. oktoobril 2008 Harju Maakohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 alusel hagi

EQ Ehitab OÜ (kostja I) ja Aruküla Arendus OÜ (kostja II) vastu enda huve kahjustava tehingu

kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks. Hagiavalduse ja 19. mail 2009

esitatud nõuete korrigeerimise avalduse kohaselt pöördus hageja 18. juulil 2008 kohtutäituri poole

kostja I vastu täitemenetluse algatamiseks, sest kostja I ei tasunud hageja kui maksuhalduri 18. juuni

2008. a korralduse (edaspidi maksuhalduri korraldus) alusel nõutud 6 648 956 krooni suurust

maksuvõlga. Kostja I võõrandas 25. aprilli 2008. a müügilepinguga kostjale II kogu bilansis oleva

kinnisvara (26 kinnistut). Sellega muutis kostja I end sisuliselt varatuks ja kahjustas hageja kui

sissenõudja huve.

2. Harju Maakohus rahuldas hagi 12. oktoobri 2009. a tagaseljaotsusega ja taastas asja menetluse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 2 alusel 8. märtsi 2010. a kohtumäärusega.

3. Harju Maakohus on taganud hagi 20. oktoobri 2008. a, 22. detsembri 2009. a ja 28. aprilli 2010. a

kohtumäärustega.

4. 25. mail 2010 esitas hageja maakohtule täiendavad tõendid ja 1. juulil 2010 hagiavalduse

tervikteksti. Selle hagiavalduse kohaselt on kostjal I seisuga 1. juuli 2010 sundtäitmisel olev

maksuvõlg, kokku 9 821 657 krooni 37 senti. Võlgnevus tuleneb allpool loetletud haldusaktidest.

Kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 25. veebruaril 2010 haldusasjas nr 3-08-2319 tehtud

jõustunud otsuse (edaspidi halduskohtu otsus) kohaselt ei ole kostjal II kinnistute 25. aprilli 2008. a

müügilepingu alusel õigust tagasi saada 6 517 164 krooni sundkäibemaksu. Sellise müügilepingu

maksustamise muudatuse tõttu tegi maksuhaldur 9. veebruaril 2010 maksuotsuse, millega muudeti

varasema maksuhalduri korraldusega nõutud maksusummat ja kustutati põhivõlg 6 498 000 krooni.

Viidatud korralduse järgi on sissenõudmiseks jäänud põhivõlg 11 272 krooni 37 senti ja intress

114 545 krooni. Sama (9. veebruari 2010. a) maksuotsusega määrati kostjale I maksukohustus tasuda

5 868 000 krooni. Lisaks on hageja algatanud kostja I vastu täitemenetluse 27. jaanuari 2010. a

maksuotsusest tuleneva kohustuse (3 705 064 krooni) täitmiseks ja 22. mai 2009. a korraldusest

tuleneva kohustuse (122 776 krooni) täitmiseks. Kostja I oli eeltoodud maksukohustustest

vaidlustatud tehingu tegemise ajal teadlik.

5. Vastuses hageja esitatud hagiavalduse terviktekstile leidis kostja II, et hagi tuleb jätta läbi

vaatamata. Hagejal ei ole enam algset nõuet. Ülejäänud nõuded on tekkinud pärast hagi esitamist

ning need ei saa olla esialgse hagi aluseks. Hageja on muutnud hagi alust, sest faktilised asjaolud,

millele ta nõudes tugineb, on täielikult muutunud. Samuti on selgunud hageja esialgse nõude aluseks

oleva dokumendi õigusvastasus. Kostja II palus kohtul mitte nõustuda hagi muutmisega, leides, et

uutel asjaoludel põhinevat hagi tuleks hageja soovi korral menetleda iseseisvas menetluses.

6. Harju Maakohus keeldus 26. oktoobri 2010. a määrusega hageja hagi muutmise taotlust menetlusse

võtmast. Samas jättis maakohus hageja nõude kostjate vastu läbi vaatamata ja tühistas asjas tehtud

hagi tagamise määrused.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja uued tõendid ja täpsustused, mida saab pidada

hagi aluse muutmiseks. Kui 17. oktoobril 2008 esitatud hagi kohaselt tugines hageja sellele, et tema

avalduse alusel algatatud täitemenetluses ei olnud võimalik täita hageja 6 648 956 krooni suurust

nõuet, sest võlgnik oli kogu endale kuuluva vara võõrandanud, siis praeguseks on asjaolud muutunud.

Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole hagejal enam kostja vastu 6 648 956 krooni suurust nõuet. 1. juulil

2010 esitatud hagiavalduse terviktekstis on hageja esitanud uued, pärast hagi esitamist ilmnenud

faktilised asjaolud, mis ei saa olla esialgse hagi aluseks.

TsMS § 376 lg 1 järgi võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta

hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Sama sätte lg 2 järgi nõustub kohus hagi

muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige siis, kui senises menetluses esitatud faktiväited ja

tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kostja II hagi

muutmisega ei nõustunud. Hageja ei ole viidanud ka ühelegi mõjuvale põhjusele, miks peaks kohus

hagi aluse muutmisega nõustuma. Hagi aluse muutmine ei ole põhjendatud, sest see ei vii asja

kiiremale lahendamisele. TsMS § 376 lg 3 kohaselt kohaldatakse hagi muutmise avaldusele

hagiavalduse kohta sätestatut. Kuna kohus ei võta hagi muudetud kujul menetlusse, siis tuleb lähtuda

esialgu esitatud hagi esemest ja alusest. Kuivõrd praegu ei vaidle pooled selle üle, et hagejal ei ole

hagiavalduses viidatud 6 648 956 krooni suurust maksevõlgnevust, siis ei ole sellest tulenevalt

võimalik hageja õigusi rikkuda ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

7. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. veebruari 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja on hagi alust muutnud. Hageja ei ole pärast hagi

esitamist lihtsalt täiendanud või parandanud faktilisi või õiguslikke väiteid, vaid on muutnud hagi

aluseks olevat põhilist asjaolu. Hageja nõude aluseks ei ole üksnes ajaolud, et müügitehing tehti

teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ja selle tagajärjel on kostja I muutunud sisuliselt

varatuks. Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja esitatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob

oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. TMS § 187 lg-st 1 tulenevalt saab täitemenetluses

tagasivõitmise nõude esitada üksnes sissenõudja. Seega on hagi alusena oluline tuvastada ka

sissenõudja nõue. Kui kostjal I poleks hagi esitamise hetkel maksuvõlga olnud, siis ei oleks hagejal

olnud ka alust praegust hagi esitada. Nii maksuvõlg kui ka maksejõuetuks muutumise fakt on seega

mõlemad hagi alusena olulised asjaolud. Kui ühte neist ei eksisteeriks, siis poleks võimalik hagi

rahuldada.

Maakohus märkis määruses õigesti, et hagejal ei ole enam kostja vastu 6 648 956 krooni suurust

algset nõuet. Hageja ei tugine enam pärast uute asjaolude esitamist sellele nõudele. Maakohtu määrus

ei ole ka vastuoluline. Maakohus tuvastas halduskohtu otsuse alusel, et senist nõuet enam ei

eksisteeri. Sellega nõustus ka hageja, kes soovis jääda sama nõude eseme juurde, kuid uuel alusel.

Hageja esitas 25. mail 2010 kohtule ka 9. veebruari 2010. a maksuotsuse, millest muu hulgas nähtub

hagi aluseks olnud maksusumma annulleerimine. Seega ei vaieldud selle üle, et maksuhalduri

korralduse alusel määratud maksevõlga 6 623 854 krooni, millega pöörduti kohtutäituri poole, ei

eksisteeri. Hilisemad maksunõuded ei saa olla esialgse hagi aluseks.

Maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata, kuna ta ei rahuldanud hageja taotlust muuta hagi alust ja

varem esitatud asjaoludel ei olnud võimalik hageja õigusi rikkuda. Hagi läbi vaatamata jätmine ei

takista hagejal uue hagi esitamist iseseisvas menetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega

võtta vastu 25. mail 2010 hageja esitatud täiendavad tõendid, võtta 1. juuli 2010 hagiavalduse

terviktekst menetlusse ja saata asi menetlemiseks maakohtule.

Kohtud kohaldasid vääralt TsMS § 423 lg 2 p 1. Seda sätet ei saa kohaldada olukorras, kus asjaolude

menetluse kestel muutumise tõttu on määruskaebuse esitaja õiguste rikkumine hagi alusena

väidetavalt ära langenud. Samuti saab kohus viidatud sätte kohaldamisel lähtuda vaid kaebaja esitatud

asjaoludest (eeldades nende õigsust). Praeguses asjas on kohus aga uurinud tõendeid ja tuvastanud

asjaolusid, mida on võimalik teha vaid asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus jättis

määruskaebuse sellekohased väited analüüsimata.

Hageja ei ole menetluse jooksul kordagi väitnud, et tal ei ole enam kostja vastu 6 648 956 krooni

suurust algset nõuet. Hageja õiguste rikkumise alus ei ole ära langenud, kuna hagiavalduses märgitud

täitedokument on praeguseni täitmata. Hageja on menetlusdokumentides korduvalt rõhutanud, et

vaatamata maksuhalduri korralduses sisalduva maksukohustuse vähendamisele on seisuga 1. juuli

2010 selle korralduse järgi jätkuvalt sissenõutav põhivõlg 11 272 krooni 37 senti ja intress

114 545 krooni. Seega on vale ringkonnakohtu seisukoht, et hageja on menetluse jooksul sissenõudja

staatuse kaotanud. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse sellekohased väited analüüsimata.

Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et hageja on muutnud hagi alust. Hageja ei ole hagi aluseks

olevaid põhilisi asjaolusid muutnud, rajades oma nõuded jätkuvalt asjaolule, et kostja on sõlminud

sissenõudja huve kahjustava müügilepingu, mille tagajärjel ei ole tema vara suhtes algatatud

sundtäitmine enam võimalik.

11. Vastuses hageja määruskaebusele nõustub kostja I pankrotihaldur kaebuse põhjendustega.

Pankrotihaldur märgib, et ringkonnakohtu määrus on ebaseaduslik ka seetõttu, et kostja I pankrot

kuulutati välja 9. detsembril 2010, praeguse asja menetlust ei ole aga TMS § 197 lg-t 2 rikkudes

peatatud.

Kostja II peab hageja määruskaebust põhjendamatuks. Kostja II leiab samuti, et alates 9. detsembrist

2010, mil kuulutati välja kostja I pankrot, ei saa hageja enam olla menetlusosaline. TMS § 197 lg 1

sätestab, et kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, läheb pankrotivõlausaldaja esitatud tehingu

kehtetuks tunnistamise nõude menetlemise õigus üle pankrotihaldurile. Sel juhul loetakse kostjaks

üksnes tehingu teine pool. Eeltoodu tõttu palub kostja II jätta hageja määruskaebus läbi vaatamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 701 lg 3

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata

menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

13. Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse väitega, et kohtud jätsid tema nõude (17. oktoobri

2008 ja 1. juuli 2010 hagiavaldused) põhjendamatult läbi vaatamata.

Hageja esitatud hagiavaldustest nähtub alljärgnev. Hageja 17. oktoobri 2008. a hagiavalduse kohaselt

ei ole kostja I tasunud maksuhalduri 18. juuni 2008. a korraldusega nõutud 6 648 956 krooni suurust

maksuvõlga (I kd, tl 1 pöördel). Samas märgib hageja, et ta pöördus kohtutäituri poole

6 623 854 krooni suuruse maksuvõla sissenõudmiseks (I kd, tl 2 pöördel). Hagiavaldusele lisatud

18. juuli 2008. a täitmisavaldusest nähtub seevastu, et täitedokumendiks on maksuhalduri 18. juuni

2008. a korraldus (mille järgi on kostja I maksuvõlg 6 648 956 krooni) ning sissenõutava summa

suuruseks on seisuga 18. juuli 2008 märgitud põhivõlg 6 509 309 krooni ja intressivõlg

114 545 krooni (I kd, tl 68). Nähtuvalt hageja 25. mail 2010 esitatud täiendavatest dokumentidest ja

1. juulil 2010 esitatud hagiavalduse terviktekstist oli hagejal peale maksuhalduri 18. juuni 2008. a

korralduse (mille alusel on seisuga 1. juuli 2010 jätkuvalt tasumata põhivõlg 11 272 krooni 37 senti ja

intress 114 545 krooni) kostja I vastu täimisel veel kolm kehtivat täitedokumenti.

Hagi esemeks on mõlema hagiavalduse kohaselt hageja taotlus tunnistada kostjate sõlmitud

müügitehing kehtetuks ja tagastada tehingu alusel saadu kostjale I (vt hagi eseme kohta nt Riigikohtu

10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Hageja rajab mõlemas hagiavalduses

nõude asjaolule (hagi alus), et kostjad on sõlminud vaidlusaluse müügitehingu hageja kui sissenõudja

huve kahjustades, sest tehingu tagajärjel on kostja I muutunud varatuks ning seeläbi on tema vastu

algatatud sundtäitmine võimatu (vt hagi aluse kohta nt Riigikohtu 16. novembri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-113-05, p 13).

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et hagejal ei ole enam kostja I vastu algselt esitatud

nõuet, ja et hageja on hagi alust muutnud. Hageja on esitanud maakohtule menetluse kestel

täiendavad tõendid, millest nähtuvalt on 17. oktoobri 2008. a hagiavalduse esitamise seisuga

võrreldes kostja I maksukohustuste suurus muutunud. Nii on kohtutäiturid algatanud kostja I suhtes

täiendavad täitemenetlused, samas ei ole lõpetatud ka varasemat (18. juuni 2006. a korralduse alusel)

algatatud täitemenetlust. Seega on hageja endiselt TMS § 187 lg 1 järgi sissenõudjaks. Kolleegium

leiab eeltoodu alusel, et hageja ei ole muutnud oma haginõuet ega hagi aluseks olevaid põhilisi

asjaolusid. Hageja võis kooskõlas TsMS §-dega 329-331 hagiavaldust täiendada ja lisada uusi

tõendeid. Praeguses asjas esitas hageja täiendavad dokumendid 25. mail 2010 pärast menetluse

taastamist 8. märtsil 2010. Maakohtu 2. juuni 2010. a kohtuistungi protokolli kohaselt võttis kohus

täiendavad tõendid toimiku juurde (III kd, tl 172). 1. juulil 2010 esitatud hagiavalduse esitas hageja

kohtu nõudmisel. Nii nähtub viidatud kohtuistungi protokollist, et maakohus kohustas hagejat esitama

juuni lõpuks hagiavalduse tervikteksti (III kd, tl 172).

Eeltoodust järelduvalt ei olnud kohtul alust jätta hageja nõue läbi vaatamata.

14. Kolleegium nõustub ka hageja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on asunud

põhjendamatule seisukohale, nagu ei tugineks hageja ise enam pärast 1. juuli 2010. a hagiavalduse

esitamist sellele, et tal on kostja I vastu esialgses hagiavalduses märgitud 6 648 956 krooni suurune

nõue (ringkonnakohus osutab samas ka sellele, et pooled ei vaidle 18. juuni 2008. a korralduse alusel

määratud 6 623 854 krooni suuruse maksuvõla (millega pöörduti kohtutäituri poole) äralangemise

üle). Toimikust nähtuvalt on hageja olnud kogu menetluse jooksul seisukohal, et maksuhalduri

korraldus 6 648 956 krooni suuruse maksuvõla tasumiseks kui täitedokument on praeguseni osaliselt

täitmata. Nii märgib hageja 1. juuli 2010. a hagiavalduses, et seisuga 1. juuli 2010 on viidatud

korralduse alusel jätkuvalt sissenõutav põhivõlg 11 272 krooni 37 senti ja intress 114 545 krooni

(IV kd, tl 6). 10. septembri 2010. a seisukohas selgitab hageja, et 9. veebruari 2010. a maksuotsuse

resolutsioonis toodud asjaolud välistavad kõnealuses korralduses märgitud nõude sundtäitmise täies

ulatuses, kuid põhivõla 11 272 krooni 37 senti ja intressi 114 545 krooni osas on viidatud korraldus

jätkuvalt sundtäitmisel (IV kd, tl 55). Sama seisukoht on esitatud hageja määruskaebuses

ringkonnakohtule (IV kd, tl 83 jj). Eeltoodust nähtuvalt leidsid kohtud ekslikult, et pooled ei vaidle

kogu 6 648 956 krooni suuruse võlgnevuse äralangemise üle.

15. Kuivõrd hageja hagi läbi vaatamata jätmiseks ei olnud alust, jätkub asja menetlus maakohtus.

Toimikust nähtuvalt kuulutas maakohus 9. detsembril 2010 välja kostja I pankroti (IV kd, tl 107).

Seega tuleb maakohtul arvestada TMS §-ga 197, milles sätestatakse tehingu kehtetuks tunnistamise

vaidluse menetlemise erireeglid juhuks, kui võlgniku vastu on alustatud pankrotimenetlust. Viidatud

sätte kohaselt, kui tehingu kehtetuks tunnistamise vaidlus on pankroti väljakuulutamise ajal veel

kohtu menetluses, peatatakse kohtumenetlus. Pankrotihalduri avalduse alusel võib seda jätkata (lg 2).

Pankrotihaldur võib hagi muuta (lg 3). Arvestades eeltoodut, tuleb maakohtul menetlus peatada ja

küsida kõnealuse sätte kohaselt pankrotihaldurilt otsustust asja menetluse jätkamise kohta.

16. Toimiku materjalide kohaselt on Aktsiaselts Eesti Krediidipank esitanud praeguses asjas

määruskaebuse maakohtu 28. aprilli 2010. a määruse peale, millega maakohus peatas hagi tagamiseks

Tallinna kohtutäitur Risto Sepa poolt kostja II suhtes Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kasuks algatatud

täitemenetluse kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni (III kd, tl 37-38 ja 174-177).

Kolleegium märgib, et TsMS § 390 lg 1 järgi ei saa maakohtu määruse peale, millega rahuldati hagi

tagamise taotlus, esitada määruskaebust isik, kes ei ole asjas pooleks. Kolmas isik, kelle õigusi hagi

tagamine puudutab, saab esitada TsMS § 222 lg 1 alusel nõude hagi tagamise lubamatuks

tunnistamiseks (vt selle kohta nt Riigikohtu 4. veebruari 2007. a määrus nr 3-2-1-127-06, p 8).

17. Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada

sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

18. Hageja on TsMS § 145 järgi kautsjoni tasumisest vabastatud.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Villu Kõve