3-3-1-22-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtunike Peeter Jerofejevi ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse kohta kohtuasjas nr 3-3-1-22-11 Me ei nõustu üldkogu otsuse resolutsiooniga. Leiame, et hinnates riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) vastavust põhiseaduse (PS) §-le 15 olukorras, kus Ljudmilla Dovženkolt (kaebuse esitaja) nõutud riigilõivu suurus ei takistanud tal kohtusse pöördumast, on üldkogu hinnanud selle sätte põhiseadusele vastavust abstraktselt, väljudes konkreetse normikontrolli raamidest. Kaebuse esitaja taotles, et teda vabastataks 130 000 kr suuruse riigilõivu tasumisest, kuna ta leidis, et riigivastutuse seaduse § 14 alusel esitatud kahju hüvitamise kaebuselt riigilõivu nõudmine on põhiseaduse vastane. Kaebuse esitaja vaidlustas halduskohtu määruse, millega keelduti teda vabastamast riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata ja Riigikohus ei andnud kaebuse esitaja määruskaebusele ringkonnakohtu määruse peale menetlusluba. Seega on kaebuse esitaja kasutanud võimalust taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist ning kohtud on selle küsimuse lõplikult lahendanud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kaebuse esitaja väited majandusliku võimetuse kohta maksta riigilõivu pole enam asjakohased. Üldkogu ei ole samuti tuvastanud, et kaebuse esitajal ei olnud tulenevalt tema majanduslikust seisundist võimalik riigilõivu maksta. Märgime, et sõltumata sellest, kas kaebuse esitaja majanduslik olukord võimaldas tal maksta temalt nõutud riigilõivu või mitte, oleks üldkogu saanud hinnata, kas RLS § 56 lg 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) on kooskõlas PS §-ga 32. Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Legislator headnote
AI generated3-3-1-22-11 · Riigikohus: Leiame, et hinnates riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) vastavust põhiseaduse (PS) §-le 15 olukorras, kus Ljudmilla Dovženkolt (kaebuse esitaja) nõutud riigilõivu suurus ei takistanud tal kohtusse pöördumast, on üldkogu hinnanud selle sätte põhiseadusele vastavust abstraktselt, väljudes konkreetse normikontrolli raamidest. Kaebuse esitaja taotles, et teda vabastataks 130 000 kr suuruse riigilõivu tasumisest, kuna ta leidis, et riigivastutuse seaduse § 14 alusel esitatud kahju hüvitamise kaebuselt riigilõivu nõudmine on põhiseaduse vastane. Kaebuse esitaja vaidlustas halduskohtu määruse, millega keelduti teda vabastamast riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata ja Riigikohus ei andnud kaebuse esitaja määruskaebusele ringkonnakohtu määruse peale menetlusluba. Seega on kaebuse esitaja kasutanud võimalust taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist ning kohtud on selle küsimuse lõplikult lahendanud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kaebuse esitaja väited majandusliku võimetuse kohta maksta riigilõivu pole enam asjakohased. Üldkogu ei ole samuti tuvastanud, et kaebuse esitajal ei olnud tulenevalt tema majanduslikust seisundist võimalik riigilõivu maksta. Märgime, et sõltumata sellest, kas kaebuse esitaja majanduslik olukord võimaldas tal maksta temalt nõutud riigilõivu või mitte, oleks üldkogu saanud hinnata, kas RLS § 56 lg 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) on kooskõlas PS §-ga 32. Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Full text
Riigikohtunike Peeter Jerofejevi ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse kohta kohtuasjas nr 3-3-1-22-11 Me ei nõustu üldkogu otsuse resolutsiooniga. Leiame, et hinnates riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) vastavust põhiseaduse (PS) §-le 15 olukorras, kus Ljudmilla Dovženkolt (kaebuse esitaja) nõutud riigilõivu suurus ei takistanud tal kohtusse pöördumast, on üldkogu hinnanud selle sätte põhiseadusele vastavust abstraktselt, väljudes konkreetse normikontrolli raamidest. Kaebuse esitaja taotles, et teda vabastataks 130 000 kr suuruse riigilõivu tasumisest, kuna ta leidis, et riigivastutuse seaduse § 14 alusel esitatud kahju hüvitamise kaebuselt riigilõivu nõudmine on põhiseaduse vastane. Kaebuse esitaja vaidlustas halduskohtu määruse, millega keelduti teda vabastamast riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata ja Riigikohus ei andnud kaebuse esitaja määruskaebusele ringkonnakohtu määruse peale menetlusluba. Seega on kaebuse esitaja kasutanud võimalust taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist ning kohtud on selle küsimuse lõplikult lahendanud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kaebuse esitaja väited majandusliku võimetuse kohta maksta riigilõivu pole enam asjakohased. Üldkogu ei ole samuti tuvastanud, et kaebuse esitajal ei olnud tulenevalt tema majanduslikust seisundist võimalik riigilõivu maksta. Märgime, et sõltumata sellest, kas kaebuse esitaja majanduslik olukord võimaldas tal maksta temalt nõutud riigilõivu või mitte, oleks üldkogu saanud hinnata, kas RLS § 56 lg 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) on kooskõlas PS §-ga 32. Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu