3-2-1-86-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-86-11

Määruse kuupäev

Tartu, 28. november 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

K. Z hagi L. Z vastu 12 622 euro 55 sendi (197 500 krooni)

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-48445

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. Z määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja K. Z (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Juho-Enn Aule

Kostja L. Z (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Karmo Kalk

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. detsembri 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi

2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-48445 ja saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Arkins Advokaadibüroo OÜ-le K. Z määruskaebuselt 26. aprillil 2011 tasutud

kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. Z (hageja) esitas 30. septembril 2010 Harju Maakohtule L. Z (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja 197 500 krooni ja vabastada end riigilõivu tasumisest.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt jagas Harju Maakohus 30. oktoobri 2008. a kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-06-29098 poolte ühisvaraks olnud Maardus Ubalehe tee 28 asuva kinnisasja (väärtus

795 000 krooni), mille tulemusena tunnustati hageja omandiõigust nimetatud kinnisasjale ja mõisteti

hagejalt kostja kasuks enam saadud ühisvara arvel välja hüvitis 347 500 krooni. Kohtuotsus on

jõustunud.

7. jaanuaril 2009 saatis kohtutäitur hagejale täitmisteate, mille kohaselt oli kostja esitanud

täitmisavalduse Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsuse täitmiseks ja selle alusel 347 500 krooni

saamiseks. Hageja soovis kinnisasja müüa ja saadud rahaga maksta kostjale hüvitist, kuid

kinnisvaraekspertide arvamuse kohaselt oli selleks ajaks kinnisasja väärtus majandussurutise tõttu

langenud 400 000 kroonini. Hageja ei saanud kinnisasja müüa, sest kinnistusraamatu kandest

nähtuvalt kuulus kinnisasi endiselt kostjale. Kuigi Harju Maakohus tunnustas 30. oktoobri 2008. a

otsusega hageja ainuomandiõigust kinnisasjale, ei ole kostja hagejale omandit üle andnud. Seega on

kinnisasi endiselt kostja ainuomandis. Hagi esitamise aja seisuga on kinnisasja väärtus langenud

300 000 kroonini. Kuna õiglane hüvitis omandi kaotamise eest tuleb määrata võimalikult täpselt

omandi kaotamise aja seisuga ja kostja ei ole senini hagejale omandit üle andnud, on kostja nõue

347 500 krooni suuruse hüvitise saamiseks vastuolus hea usu põhimõttega ning kostja õiguste

teostamise eesmärgiks on hagejale kahju tekitamine, mis ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 138 lg-ga 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 6 ja 7.

Kuna poolte ühisvara jagati Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega võrdsetes osades ning

kinnisasja väärtus on praegu 300 000 krooni, on õiglane kostja ühisvara osa 150 000 krooni, mitte

347 500 krooni. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada kinnisasja väärtuse muutumise tõttu

197 500 krooni.

2. Harju Maakohus jättis 9. detsembri 2010. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata ja

menetlusabi andmata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb jätta hageja nõue ühisvara ümberjagamiseks

(väljamõistetud hüvitise muutmiseks) TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Poolte

ühisvara on Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega jagatud ning kohtuotsus on jõustunud.

TsMS § 457 lg 1 järgi on nimetatud kohtuotsus pooltele kinnisasja jagamise osas kohustuslik.

Kinnistusraamatu kande muutmine (hageja sõnastuses omandi üleandmine) kui hagi eesmärk ei ole

hageja esitatud nõude kaudu saavutatav (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hageja võib esitada hagi kostja

sellekohase tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks.

Kuna hageja kavandatav menetluses osalemine ei ole kohtu hinnangul edukas, tuleb TsMS § 181 lg 1

p 2 alusel keelduda hagejale menetlusabi andmisest.

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule

lahendamiseks. Samuti palus hageja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud

Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis

välistab asjas uue kohtusse pöördumise.

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-29098 on poolte ühisvara jagatud,

jäetud kinnisasi hageja omandisse ja mõistetud hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest

347 500 krooni hüvitist. Tsiviilasjas nr 2-06-29098 oli hagi aluseks asjaolu, et poolte abielu ajal

omandatud kinnisasi oli poolte ühisvara. Praeguses asjas soovib hageja jagada ühisvara teisiti. Kuna

poolte ühisvara jagamine on lahendatud Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega, keeldus

maakohus õigesti TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast.

Samuti jättis maakohus õigesti hagejale menetlusabi andmata. Hagi, mida ei ole võimalik menetlusse

võtta, ei saa olla edukas. Eeltoodu on TsMS § 181 lg 1 p 2 järgi aluseks, et keelduda kaebajale

menetlusabi andmast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovib hageja praeguses asjas esitatud hagiga saada kostjalt

ühisvara arvel enam saadud vara väärtuse eest hüvitist 197 500 krooni, mitte ei nõua uuesti ühisvara

jagamist.

Arvestades Riigikohtu praktikat, tuleb ühisvara jagamisel omandist ilma jäänud abikaasale tagada

õiglane hüvitis omandi kaotamise aja seisuga. Seega tuleb vara väärtus määrata kindlaks omandi

üleandmise aja seisuga. Kostja ei ole praeguseni andnud hagejale üle kinnisasja omandit. Kostja

esitas küll kinnistamisavalduse, kuid ei tasunud sellelt riigilõivu ettenähtud tähtpäevaks, mistõttu

jättis Harju Maakohtu kinnistamisosakond 22. juuni 2009. a määrusega kinnistamisavalduse

rahuldamata.

Asja lahendades tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS §-d 6 ja 7).

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu

määruse muutmata.

Kostja märkis vastuses, et kinnistusraamatu kanne on muutmata hageja enda viivituse tõttu. Kostja

tegi kõik endast oleneva, et kinnistusraamatu kanne saaks muudetud ning hageja ise on

vastuvõtuviivituses, mis kestab siiani hageja enda tegevusetuse tõttu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning maa- ja ringkonnakohtu määrus tuleb

TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Kolleegium ei nõustu alama astme kohtute seisukohaga, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 4

alusel menetlusse võtmata, kuna on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses

samade poolte vahel sama eseme kohta samadel alustel.

Hageja esitas hagiavalduse, milles palus järgmist: "Välja mõista L. Z-lt K. Z kasuks 197 500 kr. kui

enamsaadu temale kuuluva kinnistu Maardus, Ubalehe 28 väärtusest." Hagiavalduse põhjenduste

kohaselt jagati poolte ühisvara Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega, millega tunnustati

hageja omandiõigust kinnisasjale ja kohustati hagejat maksma kostjale enamsaadud vara arvel

hüvitist 347 500 krooni, kuid poolte ühisvara jagamist ei ole lõpule viidud, sest kostja ei ole hagejale

kinnisasja omandit üle andnud. Kuna kostja ei ole hagejale kinnisasja omandit üle andnud, kuid

algatas täitemenetluse 347 500 krooni saamiseks, on kostja hageja arvates teostanud oma õigusi hea

usu põhimõtte vastaselt TsÜS § 138 lg 2 mõttes, sest kostja õiguste teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine hagejale, kuna kinnisasja väärtus on vahepeal vähenenud.

Kolleegiumi arvates leidsid kohtud nimetatud hagiavalduse alusel vääralt, et hageja soovib jagada

uuesti poolte ühisvaraks olnud kinnisasja. Hageja ei ole hagis taotlenud kinnisasja jagamist muul

viisil, kui määrati Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsuses, ega nõudnud temalt väljamõistetud

hüvitise suuruse muutmist. Hageja möönis hagis, et poolte vahel on jõustunud kohtuotsus ühisvara

jagamise kohta, ning palus praeguses asjas mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise 197 500 krooni.

Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et kostja ei ole talle 30. oktoobri 2008. a kohtuotsuse alusel

kinnisasja omandit siiani üle andnud ning vahepealse aja jooksul on kinnisasja väärtus oluliselt

vähenenud. Seega soovis hageja, et kostja hüvitaks talle senini üleandmata kinnisasja väärtuse

vähenemise, mitte ei soovinud ühisvara uuesti jagada.

10. Ülalmärgitud põhjendustel keeldusid maa- ja ringkonnakohus põhjendamatult hagi menetlusse

võtmast ja leidsid vääralt, et hageja soovib Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega jagatud

ühisvara uuesti jagada. Hageja määruskaebus on põhjendatud ning hageja kahju hüvitamise nõue

tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hageja

määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Arkins Advokaadibüroo OÜ-le.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu