3-2-1-109-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-109-11

Määruse kuupäev

Tartu, 24. november 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Maria

Zhomova vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-60103

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maria Zhomova määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood

10625474)

Kostja Maria Zhomova (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kai Amos

Asja läbivaatamise kuupäev

7. november 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-60103.

2. Saata Maria Zhomova apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Majanduskaitse Büroo OÜ-le Maria Zhomova eest 3. mail 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (edaspidi hageja) esitas 22. veebruaril 2010 Harju

Maakohtule hagi Maria Zhomova (edaspidi kostja) vastu 4500 krooni suuruse võlgnevuse saamiseks,

millest laenu põhiosa on 3000 krooni, intress 700 krooni ja viivis 800 krooni. Hagiavalduse kohaselt

laenas SMS Laen AS (endise ärinimega SMS Laen OÜ) kostjale 25. jaanuaril 2008 laenulepingu

nr 124873 alusel 3000 krooni intressiga 700 krooni ja tagastamise tähtajaga 24. veebruar 2008.

Kostja tasus 3000 krooni ositi 13. oktoobril 2009 ja 20. oktoobril 2009, mis arvestati viivise katteks.

SMS Laen OÜ loovutas nõude loovutamise lepinguga nr 061206 nõude kostja vastu hagejale.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga 25. jaanuaril 2008

laenulepingut sõlminud, lepingul ei ole kostja allkirja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi

sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõusoleku andmisega, samuti muul viisil

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja

on hagiavaldusele lisanud nummerdamata lisa, mis ei tõenda laenulepingu sõlmimist.

3. Harju Maakohus rahuldas 15. märtsi 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

287 eurot 60 senti, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu

katteks 76 eurot 69 senti.

Maakohus lahendas asja lihtmenetluses. Maakohtu põhjenduste kohaselt olid kostja ja SMS Laen OÜ

sõlminud kehtiva laenulepingu.

Laenulepingut tõendab see, et SMS Laen AS kandis 25. jaanuaril 2008 kostja arvelduskontole

3000 krooni selgitusega "Sms laen OÜ, leping nr 124873, arve nr 106915, konto nr 221030272522,

viitenumber 21069156, SMS Laen 30-3000, tähtaeg 24.02.2008, summa 3700.-eek". Kostja tagastas

13. oktoobril 2009 ja 20. oktoobril 2009 laenuandjale kokku 3000 krooni. Nimetatu viitab kostja ja

SMS Laen AS vahelisele kehtivale laenulepingule.

Maakohus luges põhjendatuks kostja nõuet hageja vastu laenu põhiosa 3000 krooni, intressi

700 krooni ja viivist 800 krooni osas.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 19. aprilli 2011. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel. TsMS § 405 lg 1 esimese lause

kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja

hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, milles nõudis

kostjalt 287 euro 60 sendi väljamõistmist, seega oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga.

TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt valesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-

ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus leidis, et ei ole TsMS § 637

lg-s 21 sätestatud alust võtta apellatsioonkaebus menetlusse. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega

ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määrus

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on apellatsioonkaebusel TsMS § 637 lg-s 21 toodud kaebuse esitamise alus.

Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi, mis tõi kaasa eksliku lahendi. Kostjal ei olnud

SMS Laen AS-ga laenulepingust tulenevat õigussuhet. Ainuüksi raha edasi-tagasi kandmisest ei saa

poolte vahel laenusuhet tekkida. Vaidluse all on ebamõistlikult suur tasu raha kasutamise eest

(intress).

Kostja on varem laenanud SMS Laen AS-lt raha. Kostja ei ole hageja nimetatud summat oma kontole

tellinud ega nõustunud ebamõistlikult suure tasuga raha kasutamise eest. Hageja väitel tuleneb tema

nõue kostja vastu 25. jaanuaril 2008 interneti teel sõlmitud laenulepingust, kuid samas esitas hageja

tõendid, et laenuleping sõlmiti interneti teel 4. jaanuaril 2008. Sellel ajal on kostja tõesti laenulepingu

sõlminud ja sellest tulenevad kohustused täitnud. Hageja ei ole esitanud 25. jaanuaril 2008 sõlmitud

laenulepingu kohta tõendeid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Hageja nõuab kostjalt SMS Laen AS ja kostja vahel interneti teel sõlmitud laenulepingu alusel

tekkinud võlgnevuse tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista laenu põhiosa 3000 krooni, intressi

700 krooni ja viivise 800 krooni. Maakohus rahuldas hagi, ringkonnakohus ei võtnud kostja

apellatsioonkaebust menetlusse.

Maakohus on lahendanud asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes. Lihtmenetluses

esitatud kaebust ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel menetlema, kui maakohus ei ole

andnud luba edasikaebamiseks ega ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud

tõendeid või kui see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on põhjendamatult TsMS § 637 lg 21 alusel keeldunud

apellatsioonkaebuse menetlemisest. Maakohus on jätnud poolte esitatud ja asjas olulise tähtsusega

väidete kohta seisukoha võtmata.

9. Maakohus on lugenud laenulepingu sõlmituks SMS Laen AS esitatud tingimustel. Maakohtu

põhjenduste järgi viitab üheselt kehtivale laenulepingule see, et 3000 krooni on kantud kostja

arvelduskontole ning kostja on selle summa hiljem tagastanud, seejuures ei ole maakohus tuginenud

ühelegi õigusnormile. Kolleegium kohtu laenulepingu sõlmimise käsitlusega ei nõustu.

10. Esmalt peatub kolleegium määruskaebuse väitel, et kostja ja SMS Laen AS ei olnud sõlminud

kehtivat lepingut.

Hagiavalduse kohaselt oli laenuleping sõlmitud interneti teel, seega kasutati lepingu sõlmimisel

sidevahendi abi. Laenulepingu sõlmimist tarbijaga sidevahendi abil reguleeris 25. jaanuaril 2008,

s.o raha kostjale ülekandmise ajal VÕS § 410. Kuna kostja arvelduskontole on kantud 3000 krooni, ei

tule aga raha kostjale ülekandmise ajal kehtinud VÕS § 410 kohaldada, sest 25. jaanuaril 2008

kehtinud VÕS § 403 lg 3 p 1 kohaselt ei kohaldatud võlaõigusseaduse tarbijakrediidi regulatsiooni

krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest

omandatava asja või teenuse netohind on väiksem 200 eurole vastavast summast.

Kostja ja SMS Laen AS vahelist võlasuhet reguleerivad seega raha ülekandmise hetkel kehtinud

võlaõigusseaduse lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil

lepingu sõlmimise erisusi.

11. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel

kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised

poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud

konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke

lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega

võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete

tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.

Kostja on praegusel juhul kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole lepingut sõlminud, laenulepingul

ei ole tema allkirja ning hagile lisatud dokumendid ei tõenda lepingu sõlmimist. Kostja on küll varem

SMS Laen AS-ga laenulepinguid sõlminud, kuid vaidlusalusel juhul ei ole ta raha oma

arvelduskontole tellinud. Seega väidab kostja, et ta ei ole 3000 krooni ülekandmise jaoks

tahteavaldust teinud. Maakohus on jätnud kostja väited tähelepanuta.

Kolleegium on seisukohal, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust

lugeda laenuleping sõlmituks ning asja uuel arutamisel tuleb kohtul hinnata, kas väidetava laenusuhte

pooled on teinud tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida, seejuures ei ole

tähtsust poolte varasematel laenusuhetel.

12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hageja väidetud laenulepingut on võimalik tõlgendada

kui laenuandja tüüptingimusi. Tüüptingimused saavad lepingu osaks aga ainult juhul, kui on täidetud

VÕS §-is 37 loetletud eeldused, mille kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja

enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada (vt Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-

11, p 13). VÕS § 621 lg 5 kohaselt tuleb arvutivõrgus sõlmitud lepingute tingimused,

sh tüüptingimused, kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Kui

pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis,

kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 17. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-

08, p 13).

13. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja

lahendamise tulemusest.

14. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu

tagastada.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve