3-2-1-126-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-126-11

Määruse kuupäev

Tartu, 21. november 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Osaühingu Primus PR avaldus Preseco OY suhtes teisese

maksejõuetusmenetluse alustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-

11-6471, millega jäeti läbi vaatamata osaühingu Primus PR

määruskaebus Harju Maakohtu 27. aprilli 2011. a määruse peale

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Primus PR määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Võlausaldaja osaühing Primus PR (registrikood 10315934),

esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

Võlgnik Preseco OY (Soome registrikood 1587721-9, asukoht

Espoo, Soome) (Eestis registreeritud ka Preseco OY Eesti filiaal,

registrikood 11626553), esindajad vandeadvokaadid Veikko

Puolakainen ja Carri Ginter

Asja läbivaatamise kuupäev

24. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-6471,

millega jäeti läbi vaatamata osaühingu Primus PR määruskaebus Harju Maakohtu 27. aprilli

2011. a määruse peale.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Arvata osaühingu Primus PR määruskaebuselt 7. juunil 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Primus PR (võlausaldaja) esitas 17. veebruaril 2011 Harju Maakohtule avalduse, milles

palus nimetada Preseco OY Eesti filiaalile (Preseco filiaal) ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja

Preseco OY (Preseco) pankrot teisese maksejõuetusmenetlusena Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai

2000. a määruse nr 1346/2000 (EL määrus) tähenduses.

Võlausaldaja palus avalduse tagamiseks lisaks arestida Preseco filiaali arvelduskontod ja keelata

aktsiaseltsil Kuressaare Veevärk peatöövõtulepingu alusel väljamaksete tegemine vahetult Preseco

arvelduskontodele ning kohustada aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk ja Sihtasutust

Keskkonnainvesteeringute Keskus tegema lepingust tulenevaid väljamakseid ainult Preseco filiaali

arvelduskontole.

2. Harju Maakohus rahuldas 7. märtsi 2011. a määrusega avalduse osaliselt ning arestis Preseco

filiaali arvelduskonto Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (kohtumääruses ekslikult märgitud "AS-

is Nordea Pank") ja teistes Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja välismaa

krediidiasutuste filiaalides.

3. Preseco esitas maakohtule taotluse tühistada avalduse tagamine.

4. Harju Maakohus tühistas 27. aprilli 2011. a määrusega avalduse tagamise abinõu.

Määruse tühistamisel viitas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-le 2. Alus

avalduse tagamiseks on ära langenud Preseco saneerimismenetluse alustamise tõttu Soomes.

Saneerimisnõustaja on kinnitanud konto avamise vajalikkust, kuna Eestis asuval pangakontol asuva

raha kasutamise võimatus takistab saneerimistoimingute tegemist Soomes.

5. Võlausaldaja palus määruskaebuses maakohtu 27. aprilli 2011. a määrus tühistada ja jätta

rahuldamata Preseco taotlus tühistada avalduse tagamine ning peatada maakohtu määruse täitmine.

Preseco palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Maakohus määrust ei tühistanud ja saatis määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. mai 2011. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi jäetakse määruskaebus läbi vaatamata TsMS § 664 lg 2

alusel, kuna see oli ebaõigesti menetlusse võetud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 18 lg 4 ei võimalda

esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus tühistas pankrotiavalduse tagamise abinõu.

Seega on esitatud määruskaebus määruse peale, mille peale ei saa PankrS § 5 lg 1 järgi

määruskaebust esitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Võlausaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja

saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.

Võlausaldaja arvates ei ole PankrS § 18 lg 4 asjassepuutuv. Võlausaldaja vaidlustas määruse, millega

maakohus rikkus tema ärakuulamise põhimõtet, kui tühistas oma varasema määrusega seatud

tagamise abinõu. Puuduvad normid, mis reguleeriks pankrotiavalduse tagamise abinõude tühistamise

määruse peale määruskaebuse esitamist. Kohaldada tuleks TsMS § 4771. Kuigi PankrS § 5 lg 1 järgi

ei oleks võimalik määruskaebust esitada, on tegemist seaduse lüngaga, mida saab täita TsMS § 8 lg 2

alusel TsMS § 390 lg-s 1 toodud regulatsiooniga. Tühistades pankrotimenetluse tagamise abinõu, on

maakohus loonud olukorra, kus võlgnikule on loodud võimalus vara Eestist välja viia ning Euroopa

Liidu maksejõuetusmenetluses sätestatud kohalike huvide kaitse eesmärk jääb täitmata. Võlgniku

vastu põhimaksejõuetusmenetlust alustades tuleb võlgniku maksejõuetust eeldada ning maakohus on

määrusega, millega kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha,

eeldanud, et võlgnikul ei ole vara isegi teisese maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks.

8. Preseco palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. Pankrotiseaduse § 18 lg 1 võimaldab kohtul pankrotiavalduse tagamiseks rakendada hagi

tagamise abinõusid. Pankrotiseaduse § 18 lg 4 järgi võib määruse peale, millega pankrotiavaldus

tagati, esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Ei PankrS § 18 ega muud

pankrotiseaduse sätted ei näe ette õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega

pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõu tühistati. Pankrotiseaduse § 5 lg 1 järgi võib

pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud

juhtudel. Seega on seadusandja soovinud määruskaebuse esitamise õigust pankrotiavalduse tagamise

küsimustes reguleerida ammendavalt pankrotiseaduses.

Kuigi PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest, TsMS § 475 lg 1 p-st 122 ja § 4771 lg 2 teisest lausest

lähtudes tuleb pankrotiavalduse tagamisele kui esialgse õiguskaitse abinõule kohaldada erireeglitega

reguleerimata ulatuses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagi tagamise kohta sätestatut, ei ole

praegusel juhul tegemist pankrotiseaduses reguleerimata küsimusega. Seetõttu ei saa

pankrotimenetluses kohaldada ka TsMS § 390 lg 1 esimest lauset, milles on poolele ette nähtud õigus

esitada määruskaebus mh maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus tühistas hagi

tagamise. Tõlgendust ei muuda see, et võlausaldaja taotles EL määruse alusel esitatud teisese

maksejõuetusmenetluse avalduse tagamist (vt EL määruse ja teisese maksejõuetuse menetluse kohta

ka Riigikohtu 21. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-11, p-d 14-22).

Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ei ole seega alust. Küll on võlausaldajal õigus esitada uus

pankrotiavalduse tagamise taotlus

11. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium siiski vajalikuks märkida järgmist.

Pankrotiavalduse tagamise abinõu tühistamine välisriigi saneerimisnõustaja kinnituse tõttu konto

avamise vajalikkusest välisriigis saneerimismenetluse toimingute tegemiseks võib olla õigustamatu ja

Eesti võlausaldajate suhtes ebaõiglane. EL määrus ei näe ette tagamisabinõude tühistamist põhjusel,

et nn külmutatud vara on vajalik teises riigis toimuvas põhimaksejõuetusmenetluses, mistõttu on

määratud tagamise abinõu võimalik tühistada vaid riigisisese õiguse järgi. Sellele ei ole maakohus

aga tuginenud, viidates üksnes Soome saneerimisnõustaja seisukohale. Seejuures on maakohus jätnud

märkimata, millisele kohtule esitatud dokumendile ta tugineb.

EL määruse art 18 lg 1 esimese lause järgi võib põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija kasutada

teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algatanud riigi seadusega antud õigusi tingimusel, et selles

liikmesriigis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetud maksejõuetusmenetluse

algatamiseks esitatud taotluse alusel takistavaid kaitsemeetmeid. Sellest järeldub, et

põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija ei saa vaidlustada teiseses menetluses määratud avalduse

tagamise abinõusid. Alles teisese menetluse hilisemates etappides tekivad likvideerijal EL määruse

art-tes 33 ja 34 sätestatud õigused, mh õigus taotleda menetluse peatamist.

12. Lisaks märgib kolleegium, et PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest, TsMS § 475 lg 1 p-st 122

ja § 4771 lg 2 teisest lausest ning § 386 lg-st 3 nende koostoimes lähtudes tuleb enne

pankrotiavalduse tagamise tühistamist anda võimalikele puudutatud isikutele seisukoha esitamise

võimalus.

13. Kuna pankrotiavalduse tagamise taotluse kohta tehtud määrus ei lõpeta menetlust, ei määra

kolleegium kindlaks menetluskulude jaotust. Kulujaotus lahendatakse teisese maksejõuetuse avalduse

lahendamise menetluses (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p-d 8-

11).

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve