3-1-1-103-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-103-11

Otsuse kuupäev

21. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi OÜ Peipsi Pluss karistamises kalapüügiseaduse

§ 234 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. juuni 2011. a otsus väärteoasjas

nr 4-10-1374

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Peipsi Pluss kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Keskkonnainspektsioon

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. november 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. juuni 2011. a otsus osaliselt OÜ Peipsi Pluss

süüditunnistamises ja karistamises kalapüügiseaduse § 234 lg 2 järgi 5. augustil 2009

toimepandud väärteo eest, samuti osas, millega otsustati menetlusalusele isikule hüvitada

valitud kaitsjale makstud tasu osaliselt.

2. Lõpetada 5. augustil 2009 toimepandud teo suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel

seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada.

5. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Peipsi Pluss kasuks välja 470 (nelisada seitsekümmend) eurot ja

8 (kaheksa) senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

6. Taotlus valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamiseks jätta läbi

vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni 14. aprilli 2010. a otsusega karistati OÜ-d Peipsi Pluss kalapüügiseaduse

(KPS) § 234 lg 2 alusel 3000 krooni suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et

ta jättis tähtaegselt, s.t hiljemalt 5. veebruariks ja 5. augustiks 2009, Põllumajandusministeeriumile

esitamata 2009. a jaanuari ja juuli rannapüügipäeviku originaallehed, rikkudes Vabariigi Valitsuse 31.

märtsi 2003. a määruse nr 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 12 lg 3 nõudeid.

2. Viru Maakohtule esitatud kaebuses taotles menetlusaluse isiku kaitsja Keskkonnainspektsiooni

otsuse tühistamist, paludes jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebaja märkis, et ta

esitas rannapüügipäeviku originaallehed Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna kalapüügi

korralduse ja andmete analüüsi büroole tähtaegselt. Teadmata põhjustel on aga mõlemal korral

dokumentide esitamise kuupäevaks märgitud hilisem aeg (vastavalt 10. veebruar ja 13. august 2009).

Seda, milline kuupäev aruandele märgitakse, ei saa menetlusalune isik mõjutada. Ametiasutuse sisene

kord aruannete vastuvõtmiseks puudub. Seega pole rannapüügipäeviku originaallehtede hilinenud

esitamine usaldusväärselt tõendatud.

3. Viru Maakohtu 14. juuni 2011. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o OÜ-le

Peipsi Pluss määratud karistuse ja 5. veebruari 2009. a väärteo eest karistamise osas. Menetlusalune

isik tunnistati süüdi KPS § 234 lg 2 järgi 5. augustil 2009 toimepandud väärteos ja teda karistati 96

euro suuruse rahatrahviga. 5. veebruaril 2009 toimepandud väärteo suhtes lõpetati väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Kaebus rahuldati osaliselt ja Eesti Vabariigilt mõisteti menetlusaluse isiku

kasuks välja 235 eurot ning 4 senti valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

3.1 Maakohus leidis, et väärtegu, mille menetlusalune isik pani vastavalt väärteoprotokollile toime

2009. a veebruaris, on tulenevalt KarS § 81 lg-st 3 otsuse tegemise ajaks aegunud, mille tõttu tuleb

kohtuvälise menetleja otsus osaliselt tühistada.

3.2 Põhjendatud on OÜ Peipsi Pluss karistamine selle eest, et ta jättis esitamata 2009. a juulikuu

rannapüügipäeviku

originaallehed.

Menetlusalune

isik

pole

tõendanud,

et

ta

edastas

rannapüügipäeviku originaallehed kalapüügiloa andjale määratud tähtajaks. Samas tuleb

kalapüügiluba omaval isikul tagada, et originaallehed oleksid esitatud tähtaegselt ja vastavalt

kehtestatud korrale.

3.3 Võttes arvesse, et ühe teo osas kuulub väärteomenetlus lõpetamisele, tuleb menetlusalust isikut

karistada 96 euro suuruse rahatrahviga. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb OÜ-le Peipsi Pluss

hüvitada pool valitud kaitsjale makstud tasust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ Peipsi Pluss kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Allan Valk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist 5. augustil 2009 toimepandud väärteo osas ja

palub väärteomenetluse lõpetada aegumise tõttu. Kassaatori hinnangul pidi juba kohtuotsuse

tegemisel olema selge, et 5. augustil 2009 toimepandud tegu aegub enne otsuse jõustumist. Seetõttu

pidi maakohus ka selle teo osas väärteomenetluse lõpetama. OÜ Peipsi Pluss ei tunnista oma süüd,

sest esitas rannapüügipäeviku originaallehed Põllumajandusministeeriumile tähtaegselt.

5. Kassatsioonivastuses peab kohtuväline menetleja vaidlustatud otsust põhjendatuks ja leiab, et

maakohus järgis asja lahendamisel väärteomenetlusõiguse norme. Samas ilmnevad väärteomenetluse

jätkamist takistavad asjaolud, sest OÜ-le Peipsi Pluss süüksarvatava teo toimepanemisest on

möödunud enam kui kaks aastat.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteoprotokolli kohaselt jättis menetlusalune isik Põllumajandusministeeriumile hiljemalt

5. augustiks 2009 esitamata sama aasta juulikuu kohta kutselisel kalapüügil täidetud

rannapüügipäeviku originaallehed, rikkudes sellega Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr

104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 12 lg 3 nõudeid. Osutatud normi kohaselt

edastatakse rannapüügipäeviku täidetud originaalleht kaluri kalapüügiloa andjale iga kuu kohta

hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonimenetluse poolte seisukohaga, et tulenevalt

väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest on 5. augustil 2009 toimepandud väärteo

aegumistähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Vastavalt KarS § 81 lg 3 esimesele lausele on väärtegu

aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks

aastat. Menetlusalusele isikule süüksarvatava väärteo toimepanemisest möödus kaks aastat 5. augustil

2011 ja kuigi maakohus oli selleks ajaks otsuse teinud, ei olnud see kassatsiooni esitamise tõttu

jõustunud. Väärteoasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis oleksid tinginud väärteo aegumise

peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses

absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-101-10, p 5). Nendel

põhjustel tuleb väärteomenetlus 5. augustil 2009 toimepandud teo osas VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel

lõpetada ja kolleegiumil ei ole edasiselt alust vaagida neid kassatsiooni väiteid, milles seatakse

kahtluse alla väärteo tõendatus. Küll on aga põhjendamatu kaitsja seisukoht, nagu oleks maakohus

pidanud mõlema teo osas väärteomenetluse lõpetama aegumise tõttu. Kuivõrd kohtuotsuse tegemise

ajaks ei olnud 5. augustil 2009 toimepandud väärteo aegumistähtaeg veel möödunud, puudus kohtul

selle teo osas VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaldamiseks seadusest tulenev alus.

8. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja

5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Väärteoasja

materjali kohaselt on menetlusalune isik seoses asja menetlemisega maakohtus maksnud valitud

kaitsjale 470 eurot ja 8 senti. Maakohus leidis, et kuna ühe väärteo osas kuulub väärteomenetlus

lõpetamisele, tuleb OÜ-le Peipsi Pluss õigusabikulud hüvitada pooles ulatuses, s.o 235 euro ja 4 sendi

suuruses summas. Arvestades, et käesoleva otsusega lõpetab kriminaalkolleegium väärteomenetluse

ka teise menetlusalusele isikule süüksarvatava teo suhtes, tuleb maakohtu otsus valitud kaitsjale

makstud tasu hüvitamise osas tühistada. Võttes arvesse väärteoasja keerukust ja menetlusalusele

isikule osutatud õigusabi mahtu võib 470 euro ja 8 sendi suurust summat pidada mõistliku suurusega

tasuks, mis tuleb OÜ-le Peipsi Pluss VTMS § 23 alusel täies ulatuses hüvitada.

9. Kassaator on esitanud taotluse ka kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu

hüvitamiseks. Varasemas kohtupraktikas väljendatud seisukoha järgi tuleb VTMS §-s 23 nimetatud

taotlus esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa või kui taotlus esitatakse posti teel, peab see

kohtusse jõudma hiljemalt väärteoasja läbivaatamiseks ette nähtud ajaks (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2006. a määrus väärteoasjas nr 3-1-1-32-06, p 4 ja 31. augusti 2010. a

otsus väärteoasjas nr 3-1-1-62-10, p 8). Kuivõrd käesolev kohtuasi vaadati läbi kirjalikus menetluses,

tähendab eelöeldu, et taotlus kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks tuli esitada hiljemalt kl

11.00-ks 16. novembril 2011. Digitaalselt allkirjastatud taotlus on aga Riigikohtule laekunud

hilinenult, s.o 16. novembril 2011 pärast tööpäeva lõppu.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Viru Maakohtu 14. juuni 2011. a otsuse osaliselt menetlusaluse isiku süüditunnistamises ja

karistamises kalapüügiseaduse § 234 lg 2 järgi 5. augustil 2009 toimepandud väärteo eest ning osas,

millega otsustati menetlusalusele isikule hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 235 euro ja 4 sendi

suuruses summas. Uue otsusega tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada seoses

väärteo aegumistähtaja möödumisega ja kaitsja kassatsioon rahuldada. Muus osas jätab kolleegium

maakohtu otsuse muutmata. Vastavalt VTMS §-le 23 tuleb Eesti Vabariigilt OÜ Peipsi Pluss kasuks

välja mõista 470 (nelisada seitsekümmend) eurot ja 8 (kaheksa) senti valitud kaitsjale makstud tasu

katteks. Taotluse kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätab

kriminaalkolleegium läbi vaatamata.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris