3-2-1-114-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-114-11

Määruse kuupäev

Tartu, 21. november 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Osaühingu Primus PR avaldus Preseco OY vastu teisese

maksejõuetusmenetluse alustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-6471, millega jäeti läbi vaatamata osaühingu Primus PR

määruskaebus Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a määruse peale

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Primus PR määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Võlausaldaja osaühing Primus PR (registrikood 10315934),

esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

Võlgnik Preseco OY (Soome registrikood 1587721-9, asukoht

Espoo, Soome) (Eestis registreeritud ka Preseco OY Eesti filiaal,

registrikood 11626553), esindajad vandeadvokaadid Veikko

Puolakainen ja Carri Ginter

Asja läbivaatamise kuupäev

24. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-6471, millega

jäeti läbi vaatamata osaühingu Primus PR määruskaebus Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a

määruse peale. Saata asi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Kersti Põld (konto nr 10022032119005, AS SEB

Pank) osaühingu Primus PR eest 7. juunil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Primus PR (võlausaldaja) esitas 17. veebruaril 2011 Harju Maakohtule avalduse, milles

palus nimetada Preseco OY Eesti filiaalile (Preseco filiaal) ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja

Preseco OY (Preseco) pankrot teisese maksejõuetusmenetlusena Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai

2000. a määruse nr 1346/2000 (EL määrus) tähenduses.

Avalduse järgi on võlausaldajal Preseco filiaaliga sõlmitud alltöövõtulepingu järgi Preseco vastu

230 152 euro 43 sendi suurune nõue. Pankrotihoiatusele ei ole Preseco reageerinud. Võlausaldajal ei

ole andmeid Preseco Soomes asuva vara kohta, filiaalil on varana töövõtulepingust tulenev tasunõue.

24. jaanuaril 2011 saatis Preseco võlausaldajale kirja, mille järgi on Preseco esitanud Soome kohtule

saneerimisavalduse. EL määruse art 3 p 1 mõttes on võlgniku põhihuvide kese Soomes, Eestis saab

alustada teisest maksejõuetusmenetlust.

2. Preseco palus jätta avalduse läbi vaatamata ja lõpetada asja menetlus kohtu pädevuse puudumise

tõttu, kuna Soomes on algatatud Preseco esmane maksejõuetusmenetlus. Menetluse jätkamisel palus

Preseco lükata ajutise halduri määramine edasi saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni.

Alternatiivselt palus Preseco jätta haldur nimetamata pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 ja § 15 lg 3

p 4 alusel või menetluse jätkamise korral peatada asja menetlus esmase maksejõuetusmenetluse

toimumise tõttu Soomes.

Preseco ei vaidlustanud võlausaldaja nõuet. Ta leidis, et pankrotiavaldus filiaali vastu on võetud

menetlusse ebaõigesti, menetlus saab puudutada üksnes Presecot. Preseco vastu on Soomes juba

alustatud saneerimismenetlust, mis välistab EL määruse art 3 lg 4 järgi Eestis teisese

maksejõuetusmenetluse läbiviimise. Võlausaldaja võib esitada oma nõude Soomes

saneerimismenetluses. Lisaks ei ole alust ajutist haldurit määrata, kuna võlausaldaja ei ole põhistanud

Preseco püsivat maksejõuetust. Alternatiivselt on alus teisese maksejõuetusmenetluse peatamiseks

EL määruse art 33 lg 1 alusel likvideerija taotlusel.

3. Harju Maakohus lükkas 30. märtsi 2011. a määrusega Presecole ajutise pankrotihalduri nimetamise

edasi kuni Soome Espoo esimese astme kohtus (Espoon Käräjaoikeus) saneerimiskava kinnitamise

üle otsuse tegemiseni.

Määruse põhjenduste järgi on Espoo esimese astme kohus teinud 7. märtsil 2011 otsuse Preseco

saneerimismenetluse alustamise kohta Soomes ja algatanud põhimaksejõuetusmenetluse EL määruse

art 3 lg 1 tähenduses. Pooled ei vaidle, et Preseco tegutseb Eestis filiaali kaudu ja tema põhihuvide

kese on Soomes. Seega tuleb Espoo kohtu otsust saneerimismenetluse alustamise kohta Eestis

EL määruse art 16 järgi automaatselt tunnustada. Puudub alus keelduda teisese

maksejõuetusmenetluse algatamisest, kuna on tuvastatud, et Preseco vastu on alustatud

põhimaksejõuetusmenetlust, põhimaksejõuetusmenetluse algatamise otsust tuleb automaatselt

tunnustada ja Presecol on EL määruse art 2 lit-s h sätestatule vastav tegevuskoht liikmesriigis, kus

teisese maksejõuetusmenetluse algatamist taotleti. Tulenevalt EL määruse art-st 27 ei ole teisese

maksejõuetusmenetluse algatamisel vaja kontrollida võlgniku maksejõuetust. Algatatav menetlus

peab kuuluma EL määruse lisas B toodud loetelusse. Lisa B järgi loetakse art 2 lit-s c osutatud

likvideerimismenetluste hulka pankrotimenetlus. Kuna Soome kohus on algatanud

saneerimismenetluse, tuleb ajutise halduri nimetamine tulenevalt PankrS § 15 lg-st 4 edasi lükata

kuni saneerimiskava kinnitamise üle otsustamiseni.

4. Võlausaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

Määruskaebuse järgi kohaldas maakohus ekslikult eelkõige PankrS § 15 lg-t 4 ja jättis kohaldamata

EL määruse asjassepuutuvad sätted.

5. Preseco palus määruskaebust mitte menetleda või jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

6. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. mai 2011. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata.

Määruse põhjenduste järgi ei võimalda pankrotiseadus esitada määruskaebust PankrS § 15 lg-s 4

sätestatud juhul. Kuivõrd maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse, ei ole

ringkonnakohtul alust seda läbi vaadata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Võlausaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja

saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.

Võlausaldaja arvates lahendas ringkonnakohus asja valesti PankrS § 15 lg 4 alusel, jättes

kohaldamata EL määruse. EL määruse art 16 lg 2 järgi on välistatud teise saneerimismenetluse

alustamine Eesti saneerimisseaduse tähenduses. See välistab Eestis teiseses menetluses PankrS § 15

lg 4 kohaldamise. Lähim säte, mis tekkinud olukorda reguleerib, on PankrS § 15 lg 5, mis annab

pankrotiavalduse esitanud isikule kaebeõiguse. Lükates ajutise halduri määramise edasi, rikkus

maakohus EL määruse art 33 nõudeid, korraldamata asjakohaste meetmete rakendamist teisese

menetluse võlausaldaja huvide kaitseks.

9. Preseco palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule

määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

11. Asjas on olulised järgmised asjaolud:

Preseco võlgneb võlausaldajale 230 152 eurot 43 senti;

Preseco on Soomes registreeritud äriühing, kellel on Eestis äriregistrisse kantud filiaal;

Soomes on Preseco suhtes alustatud saneerimismenetlust.

12. Võlausaldajal on õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega

ringkonnakohus jättis läbi vaatamata tema määruskaebuse maakohtu määruse peale TsMS § 638 lg 9

ja § 659 alusel nende koostoimes.

13. Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib PankrS § 5 lg 1 järgi esitada määruskaebuse

pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust

PankrS § 15 lg-s 4 nimetatud määruse peale.

Kolleegiumi arvates viitas maakohus asja lahendamisel aga valesti PankrS § 15 lg-le 4, mis

EL määruse järgses teiseses maksejõuetusmenetluses ei kohaldu.

14. EL määruse järgse üldpõhimõttena viiakse võlgniku suhtes, kel on vara mitmes Euroopa Liidu

liikmesriigis, maksejõuetusmenetlust EL määruse art 3 lg 1 järgi läbi esmajärjekorras

nn põhimaksejõuetusmenetlusena riigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese (centre of main

ineterests, COMI). Põhimaksejõuetusmenetlust tuleb määruse art-te 16 ja 17 järgi täiendavate

formaalsusteta tunnustada kõigis liikmesriikides. Maksejõuetusmenetluseks EL määruse art 2 lit a ja

määruse lisa A järgi on Eestis pankrotimenetlus ning Soomes pankrotimenetlus (konkurssi/konkurs)

ja saneerimismenetlus (yrityssaneeraus/företagssanering).

Pooled ei vaidle, et Soomes on alustatud Preseco saneerimismenetlust, mis on maksejõuetusmenetlus

EL määruse lisa A mõttes, ja et Preseco põhihuvide kese on Soomes. Seetõttu tuleb Preseco

saneerimismenetlust Soomes tunnustada Eestis kui Preseco põhimaksejõuetusmenetlust.

15. Juriidilisele isikule kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 14 lg 1 ja § 15 järgi selle

riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Seega kohaldub Presecole Soome õigus.

Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta

äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 1 järgi äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole ÄS § 384 lg 2 järgi

juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest.

Selliselt on äriregistrisse kantud ka Preseco Eesti filiaal. Kuigi Eestis tegutsemisel võib äriühing

kasutada filiaali ärinime, sh kohtumenetluses osalemisel (vt ka Riigikohtu 21. oktoobri 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-10, p 13), tulenevad filiaali tegutsemisest õigused ja kohustused

välismaa äriühingule, kelle filiaaliga on tegu. Sisuliselt väljendab filiaali registrikanne välismaise

äriühingu püsivat majandustegevust Eestis ja teavitab Eestis isikuid välismaa äriühinguga seotud

olulistest asjaoludest, lihtsustades nii eelduslikult ka tsiviilkäivet.

16. EL määruse art 3 lg 2 ja art 27 järgi on aga ka võimalik, et teises liikmesriigis viiakse läbi

nn teisene maksejõuetusmenetlus võlgniku selle liikmesriigi territooriumil asuva vara suhtes, kui

võlgnikul on seal tegevuskoht (establishment). Tegevuskoht on EL määruse art 2 lit h järgi

tegutsemiskoht (place of operations), kus toimub võlgniku alaline majandustegevus, mis hõlmab

tööjõudu ja materiaalseid vahendeid. Euroopa Kohus on mõistet "tegevuskoht" EL määruse art 3 lg 2

tähenduses tõlgendanud nii, et selle puhul on vajalik struktuuri olemasolu, mis hõlmab

majandustegevusega tegelemiseks vajalikku minimaalset töökorraldust ja stabiilsust ning ainuüksi

eraldiseisva vara või pangakontode olemasolu ei vasta põhimõtteliselt sellele määratlusele

(vt Euroopa Kohtu 20. oktoobri 2011. a otsus asjas nr C-396/09, Interedil Srl (likvideerimisel)

vs Fallimento Interedil Srl ja Intesa Gestione Crediti SpA).

Maakohus on leidnud, et Presecol on Eestis tegevuskoht EL määruse art 3 lg 2 mõttes, ja

kolleegiumil ei ole alust selles kahelda.

17. Teisene maksejõuetusmenetlus peab EL määruse art 3 lg 3 teise lause järgi olema

likvideerimismenetlus (winding-up proceeding), mis tähendab EL määruse art 2 lit c järgi

maksejõuetusmenetlust, mis hõlmab võlgniku varade müüki ja on loetletud määruse lisas B. Eesti

kohta on EL määruse lisas B märgitud ainsa menetlusena pankrotimenetlus.

Teisese maksejõuetusmenetluse eesmärk on kaitsta eelkõige kohalike (väike)võlausaldajate huve, kes

võiksid muidu olla koormatud teises liikmesriigis, teise liikmesriigi õiguse järgi ja teises keeles

toimuvas maksejõuetusmenetluses nõuete esitamisega. Samas lubab EL määruse art 32 lg 1 igal

võlausaldajal esitada oma nõue nii põhimaksejõuetusmenetluses kui ka teiseses menetluses.

18. Eelneva põhjal saab Preseco suhtes Eestis läbi viia teisese maksejõuetusmenetlusena

pankrotimenetluse. Läbi ei saa viia n-ö tegevuskoha saneerimist saneerimisseaduse alusel, mida ei ole

EL määruse lisas B likvideeriva menetlusena nimetatud.

Seejuures ei saa käsitada Presecot ja tema Eesti filiaali eraldi isikutena, vaid menetluse saab läbi viia

Preseco Eestis oleva vara suhtes. Seega on ebatäpne ka võlausaldaja avaldus, milles palutakse

nimetada ajutine pankrotihaldur Preseco filiaalile, kuid kuulutada välja Preseco pankrot teisese

maksejõuetusmenetlusena.

19. Maksejõuetusmenetlust reguleerib EL määruse art 4 lg-te 1 ja 2 ja art 28 järgi selle riigi seadus,

kus menetlustoiminguid tehakse, kui määrusest ei tulene teisiti. Seega tuleb üldpõhimõttena Eestis

teisese maksejõuetusmenetluse toimingute tegemisel juhinduda pankrotiseaduse sätetest, kuivõrd

need ei ole vastuolus EL määrusega. Kolleegium märgib, et Eesti seadusandja ei ole kehtestanud

menetlust sisuliselt toetavaid erinorme teisese maksejõuetusmenetluse kohta, mis muudab

EL määruse kohaldamise raskemaks.

20. Kolleegium märkis (vt määruse p 18), et teisene maksejõuetusmenetlus ei saa Eestis toimuda

saneerimismenetlusena. Seega ei ole kohaldatav ka PankrS § 15 lg 4, mille järgi lükkab kohus

saneerimiskava esitamisel ajutise halduri määramise üle otsustamise edasi kuni saneerimiskava

kinnitamise üle otsustamiseni. See norm kohaldub üksnes juhul, kui Eestis on korraga esitatud nii

pankrotiavaldus kui ka saneerimisavaldus, kuna mõlemat menetlust paralleelselt toimuda ei saa. Sel

juhul peab kohus ajutise halduri määramise edasi lükkama ja ootama saneerimisavalduse

lahendamist. Kui selgub, et saneerimiskava ei kinnitata, võib kohus pankrotiavaldust edasi menetleda.

Praeguses asjas esitas võlausaldaja maakohtule taotluse teisese maksejõuetusmenetluse alustamiseks

EL määruse alusel. Sel juhtumil ei takista Soome saneerimismenetlus Eestis Preseco suhtes teisese

maksejõuetusmenetluse läbiviimist ning PankrS § 15 lg 4 ei ole asjakohane. EL määrus ei näe ette

võimalust peatada teisene menetlus põhjusel, et põhimaksejõuetusmenetlus on saneerimismenetlus ja

seetõttu on vaja oodata saneerimiskava kinnitamiseni.

21. Eelneva põhjal tuleb maakohtu määrust lugeda määruseks, millega maakohus tegelikult keeldus,

olgugi, et ajutiselt, alustamast teisest maksejõuetusmenetlust ja nimetamast ajutist haldurit. Sellise

määruse peale saab PankrS § 15 lg 5 järgi esitada määruskaebuse. Seetõttu jättis ringkonnakohus

määruskaebuse ekslikult läbi vaatamata.

22. Preseco on maakohtule teatanud, et Soome saneerimisnõustaja (likvideerija) on esitanud

maakohtule menetluse peatamise taotluse (I kd, tl 179). Siiski ei ole toimikus väidetava taotluse (I kd,

tl 184-188) tõlget eesti keelde ega ole väidetava taotluse ja selle esitamise kohta seisukohta võetud.

EL määruse art 33 ei näe ette, et taotluse võiks teisese menetluse toimumiskoha järgsele kohtule

esitada võlgnik või et avalduse võiks esitada teisese maksejõuetusmenetluse toimumiskohas

kasutatavast keelest erinevas keeles. Võõrkeelse dokumendi esitamisel tuleb lähtuda TsMS §-dest 32

ja 33 ning taotlused esitada eesti keeles või eestikeelse tõlkega.

23. Kolleegium märgib, et kohtud ei ole määrustes märkinud menetluskulude jaotust, kuigi tegemist

on menetlust lõpetava määrusega (vähemalt ringkonnakohtu määruse puhul) TsMS § 173 lg 1

esimese lause mõttes. Kuna hagita menetluses osaleb mitu isikut, tuleb kulude jaotamisel juhinduda

TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust. Esindajakulude hüvitamisel tuleb juhinduda ka TsMS § 172 lg-st 8

(vt ka Riigikohtu 1. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p-d 10-14; 31. mai 2011. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 20).

Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

24. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve