3-3-1-48-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-48-11

Määruse kuupäev

21. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

MTÜ Pirita Selts kaebus Tallinna Linnavalitsuse 2. veebruari

2011. a korralduse nr 126-k "Pirita tee 28 kinnistu ja

Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine" tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 2011. a määrus haldusasjas

nr 3-11-570

Menetluse alus Riigikohtus

MTÜ Pirita Selts määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta MTÜ Pirita Selts määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli

2011. a määrus haldusasjas nr 3-11-570 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus algatas 2. veebruari 2011. a korraldusega nr 126-k Pirita tee 28 kinnistu

ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu

eesmärk on moodustada 9,2 ha suurusel maa-alal ümberkruntimise teel 12 krunti ja määrata kruntide

kasutamise tingimused ning ehitusõigus promenaadi ning järgmiste hoonete ehitamiseks: viis elamut,

millel on kuni neli maapealset korrust; kolm elamut, millel on kuni kuus maapealset ja üks maa-alune

korrus ning äriruumid; 10 elamut, millel on kuni neli maapealset korrust ja äriruumid (neist üheksal

ka üks maa-alune korrus), ja lasteaiahoone, millel on kaks maapealset korrust. Detailplaneeringuga

tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringus ette nähtud ühiskondlike ja puhkeehitiste ala

maakasutuse juhtotstarve Pirita tee 28 kinnistu piires kesklinna segahoonestusalaks.

Korralduse p-dega 5-5.11 otsustati mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), kuna

selle läbiviimine pole eelhinnangust nähtuvalt vajalik. Korralduse p-de 5-5.11 põhjenduste kohaselt ei

põhjusta detailplaneeringuga kavandatavate hoonete rajamine ja kasutamine eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

2. MTÜ Pirita Selts esitas 7. märtsil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

ülalnimetatud korralduse tühistamist või alternatiivina korralduse tühistamist KSH algatamata jätmist

puudutavas osas (punkt 5) ning Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist KSH algatamise

küsimuse uueks läbivaatamiseks.

Kaebaja väitis, et ta on asjast huvitatud üldsuse esindaja, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on Pirita

aedlinnaku elukeskkonna säilitamine ja arendamine, ning tema kaebeõigus tuleneb HKMS § 7 lg-st 3

ja Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus

kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) art 9 lg-st 2. Kaebeõigust sarnastel

juhtudel on tunnustanud ka Riigikohus (halduskolleegiumi 28. novembri 2006. a otsus kohtuasjas

nr 3-3-1-43-06 ja 29. jaanuari 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-81-03).

Kaebuse väidete kohaselt on kohtupraktikas peetud võimalikuks erandina vaidlustada ka

menetlustoiminguid. Praegusel juhul võib detailplaneeringu algatamine ilma KSH läbi viimata

mõjutada planeerimismenetluse lõpptulemust. KSH läbiviimine oli keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p-dest 2 ja 3 ning § 33 lg 2 p-st 1 ja Vabariigi

Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 § 13 p-st 2 tulenevalt kohustuslik.

Kaebaja hinnangul pole enne planeeringu algatamist välja selgitatud avalikku huvi. Avalik huvi

seisneb ühiskondlike ja puhkeehitiste ala säilitamises. Piirkonna muutmine korruselamute alaks pole

kooskõlas väljakujunenud miljööga, suurendaks liikluskoormust ja hakkaks kahjustama

elukeskkonda, kuna planeeringu elluviimine toob muu hulgas kaasa kõrghaljastuse osalise

likvideerimise. Planeeringu teostamisel võib olla kumulatiivne mõju, mille ulatust ja iseloomu tuleks

KSH kaudu välja selgitada. Planeeringulahenduste otsustamisel tuleb kaebaja arvates lähtuda ka

ettevaatuspõhimõttest.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 10. märtsi 2011. a määrusega haldusasjas nr 3-11-570 (punkt 1)

kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse punktiga 2 jättis kohus rahuldamata esialgse

õiguskaitse taotluse. Halduskohus leidis järgmist:

1) vaidlustatud on menetlustoiming, mitte haldusakt, ning seetõttu ei saa taotleda korralduse

tühistamist;

2) erandlikult on võimalik menetlustoimingu vaidlustamine (näiteks kui sellise menetluse tulemusena

antav lõplik akt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub iseseisvalt õigusi,

sõltumata menetluse lõpptulemusest), kuid praegusel juhul vastavaid aluseid ei esine. Pole välistatud,

et algatatud planeeringut ei kehtestatagi või muudetakse oluliselt lähteülesannet või viiakse läbi

täiendavaid uuringuid;

3) seadusest ei tulene kohustust koos detailplaneeringu algatamisega algatada ka KSH. Praeguses

asjas puuduvad alused, mis kohustaksid kohalikku omavalitsust KSH läbi viima;

4) tuvastamisnõuet on halduskohtule võimalik esitada põhjendatud huvi olemasolul. Kaebaja

menetluslikke õigusi ei ole käesoleval juhul rikutud ja tal puudub põhjendatud huvi, mistõttu tuleb

kaebus § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada.

4. MTÜ Pirita Selts esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus kaebuse tagastamise

osas tühistada. Kaebaja möönis, et vaidlustatud korraldus on käsitatav menetlustoiminguna, kuid

leidis seejuures, et halduskohus on HKMS § 11 lg 1 p 3 rikkudes jätnud talle andmata võimaluse oma

taotlust muuta. Määruskaebusega muutis MTÜ Pirita Selts oma kaebust ning palus tuvastada

vaidlustatud korralduse p 5, millega jäeti algatamata KSH, õigusvastasus. Määruskaebuse kohaselt on

MTÜ Pirita Selts liikmed planeeringuala lähiümbruse elanikud ja neid mõjutab otseselt

planeeringualal kavandatav ehitustegevus. KSH algatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamine aitaks

neil paremini kaitsta oma õigusi detailplaneeringu menetluses, et ära hoida nende elukeskkonna

õigusvastane kahjustamine ja esitada nõue tekitatud kahju hüvitamiseks. KSH läbiviimise kohustus

tuleneb praegusel juhul KeHJS § 33 lg 1 p-st 3 ja § 6 lg 2 p-st 22 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti

2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkust" loetelu § 13 p-st 2. Vaidlusalusel juhul planeeritakse uue

elamurajooni rajamist. Vastustaja menetleb samaaegselt ka teisi lähiümbruse detailplaneeringuid, mis

näevad ette piirkonnas elamute ehitamist ning erinevate detailplaneeringutega kavandatav toob kaasa

kumulatiivse mõju elu- ja looduskeskkonnale. Seega oli KSH algatamine detailplaneeringu

algatamisel kohustuslik ning KSH algatamata jätmine toob kaasa ebaõige otsustuse keskkonda

mõjutava planeeringulahenduse näol.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. aprilli 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et arvestades keskkonnakaitselist tegevust

kui MTÜ Pirita Selts üht eesmärki ja seltsi liikmete arvu (138 liiget), on põhjendatud teda pidada

piirkonna üldsuse esindajaks ning Århusi konventsiooni art 2 lg-le 5 vastavaks valitsusväliseks

organisatsiooniks. Kohus analüüsis MTÜ Pirita Selts kaebeõiguse olemasolu HKMS § 7 lg 3 ning

Århusi konventsiooni art 9 lg 2 alusel ning jõudis järeldusele, et kummastki nimetatud sättest ei

tulene kaebaja jaoks õigust halduskohtusse pöörduda. Seetõttu on halduskohtu seisukoht tagastada

kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel lõppjärelduste osas õige.

Kohus leidis, et konventsiooni art 9 lg-st 2 ning art-st 6 ja Riigikohtu sellekohasest praktikast

(halduskolleegiumi 29. jaanuari 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-81-03) tulenevalt on valitsusvälisel

keskkonnaorganisatsioonil kaebeõigus konventsioonis loetletud otsuse, tegevuse või tegevusetuse

vaidlustamiseks, kusjuures vaidluse objekt peab olema ka siseriiklikult vaidlustatav. Konventsiooni

art 6 lg 1 punkti b kohaselt kohaldab konventsiooniosaline riik siseriikliku õiguse järgi artikli 6

sätteid ka selle tegevuse kohta tehtud otsuse suhtes, mida ei ole lisas I nimetatud ja millel võib olla

oluline mõju keskkonnale. Ringkonnakohtu hinnangul pole vaidlusalune otsustus (linnavalitsuse

korraldus, millega otsustati algatada detailplaneering ning jätta detailplaneeringu koostamisel läbi

viimata KSH) käsitatav konventsiooni art 6 lg 1 punktis b nimetatud otsusena. KSH eesmärk on

arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel

ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut (KeHJS § 2 lg 2), kuid

KSH läbi viimata jätmisel iseenesest pole mõju keskkonnale ja see otsustus ei põhjusta mingeid

tagajärgi keskkonnas. Otsustuseks konventsiooni art 6 lg 1 punkti b tähenduses võib olla näiteks

detailplaneeringu kehtestamise otsus, ehitusluba vms.

Vaidluse esemeks olev Tallinna Linnavalitsuse korraldus ei ole ka siseriiklikult vaidlustatav. Tegemist

on menetlustoiminguga ning isegi kui KSH algatamata jätmine oli menetluslik rikkumine, ei saa seda

kõnealuses menetlusetapis pidada selliseks oluliseks veaks, mis võimaldab järeldada, et menetluse

tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Algatatud planeeringulahendust

võidakse menetluse käigus muuta või planeeringut üldse mitte kehtestada, samuti võib kohalik

omavalitsus otsustada menetluse jooksul KSH edaspidi läbi viia. Seejuures on kaebajal üldsuse

esindajana võimalik osaleda planeeringu menetlemisel ja esitada oma ettepanekuid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses Riigikohtule palub MTÜ Pirita Selts tühistada ringkonnakohtu määrus ja

halduskohtu määruse punkt 1 ning saata haldusasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Määruskaebuse esitaja märgib järgmist:

1) ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta MTÜ Pirita Selts määruskaebuse väite, et halduskohus,

asudes seisukohale, et vaidlustatav korraldus ei kujuta endast haldusakti, vaid menetlustoimingut, ei

andnud kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks ja kohase taotluse esitamiseks;

2) ringkonnakohus on kaebaja õigesti määratlenud valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina Århusi

konventsiooni tähenduses, kuid on asunud väärale seisukohale, et vaidlustatud korraldust ei saa

mõista konventsiooni art 6 lg 1 punktis b nimetatud otsustusena, kuna puudub oluline mõju

keskkonnale;

3) nähtuvalt Riigikohtu praktikast (halduskolleegiumi 18. juuni 2010. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-

101-09) on keskkonnamõju hindamata jätmine planeerimismenetluses vaidlustatav, kui

keskkonnamõju hindamine on kohustuslik ja hindamata jätmine toob kaasa ebaõige otsustuse

keskkonda mõjutava objekti rajamise suhtes. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et keskkonnamõju

hindamata jätmine ei avalda mõju keskkonnale;

4) kuna keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise vaidlustamine on seatud sõltuvusse asjaolust,

kas hindamise läbiviimine on kohustuslik või mitte ning hindamise kohustuslikkuse üle on asjas

vaidlus, tuleb kõnealuse toimingu vaidlustatavus välja selgitada sisulisel lahendamisel ning

põhjendamatu on kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

7. Tallinna Linnavalitsus ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. MTÜ Pirita Selts taotles esitatud kaebuses Tallinna Linnavalitsuse 2. veebruari 2011. a korralduse

nr 126-k "Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" tühistamist

täies ulatuses või alternatiivina p 5 osas (KSH algatamata jätmine). Halduskohtu määruse peale

esitatud määruskaebuses märkis kaebaja, et soovib korralduse punkti 5 õigusvastasuse tuvastamist.

9. Kaebaja on ennast määratlenud sellise keskkonnaorganisatsioonina, kelle kaebeõigus tuleneb tema

hinnangul HKMS § 7 lg-st 3 ja Århusi konventsiooni art 9 lg-st 2.

Halduskohus lähtus kaebeõiguse kontrollimisel HKMS § 7 lg-st 1 ega pööranud tähelepanu

keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse võimalikele erisustele. Ringkonnakohus tugines kaebeõiguse

analüüsimisel HKMS § 7 lg-le 3 ning Århusi konventsiooni art 9 lg-le 2. Ringkonnakohus on

kaebajat tunnustanud kui keskkonnaorganisatsiooni Århusi konventsiooni tähenduses, kelle

põhjendatud huvi või õiguste rikkumist kohtusse pöördumisel eeldatakse. Kohus leidis, et kaebaja

põhikirja kohaselt on seltsi eesmärgiks Pirita säilitamine ajaloolist ja looduslik-territoriaalset

identiteeti omava linnaosana, Pirita aedlinna elukeskkonna säilitamine ja edendamine, Pirita kui

Tallinna puhkepiirkonna säilitamine ja arendamine, Pirita kui turismipiirkonna edendamine ja

tutvustamine. Viidatust järelduvalt on seltsi eesmärgiks muu hulgas ka keskkonnakaitseline tegevus.

Kuigi liikmete arvu arvestades ei esinda kaebaja suuremat osa Pirita elanikest, on liikmeskond

ringkonnakohtu arvates siiski piisav, et pidada kaebajat selle piirkonna üldsuse esindajaks ning

Århusi konventsiooni art 2 lg-s 5 nimetatud valitsusvälise organisatsiooni tunnustele vastavaks.

10. MTÜ Pirita Selts esitas kaebuse halduskohtule 7. märtsil 2011. Sellele eelnevalt, 5. märtsil 2011,

jõustus 27. jaanuaril 2011 Riigikogus vastu võetud halduskohtumenetluse seadustiku § 292, mis

reguleerib halduskohtusse pöördumise õigust keskkonnaasjades. Kohtud on MTÜ Pirita Selts

kaebeõiguse hindamisel nimetatud sätte tähelepanuta jätnud ega ole andnud selle sätte alusel

hinnangut, kas kaebajat on alust käsitada valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina, kelle

põhjendatud huvi olemasolu või õiguste rikkumist kohtusse pöördumisel eeldatakse.

11. HKMS § 292 kiire jõustamise vajadus siseriiklikus õiguskorras tulenes eelnõu seletuskirja

kohaselt keskkonnamõju hindamise direktiivist (nr 85/337/EMÜ, mida on muudetud direktiividega

97/11/EÜ ja 2003/35/EÜ) ning direktiivist saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta

2008/1/EÜ. Kolleegium leiab, et HKMS §-st 292, eelnimetatud direktiividest ega Århusi

konventsioonist ei tulene, et keskkonnaorganisatsioonidena kvalifitseeruvad ühendused saaksid

piiranguteta vaidlustada kõiki keskkonnakaitselise valdkonnaga seotud akte ja toiminguid, sh

menetlustoiminguid.

12. Riigikohtu halduskolleegium käsitles Tallinna Linnavalitsuse 2. veebruari 2011. a korralduse

nr 126-k p 5, millega otsustati Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist mitte algatada, iseseisva vaidlustamise

võimalikkuse küsimust põhjalikumalt 17. novembri 2011. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-64-11 (OÜ

Sulevimägi määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2011. a määruse peale haldusasjas nr 3-

11-560).

Kokkuvõtteks asus kolleegium viidatud määruse p-s 19 seisukohale, et KSH algatamata jätmise otsus

kõnealusel juhul ei ole menetlustoiming, mida saaks halduskohtus vaidlustada eraldi lõplikust

haldusaktist ning kaebuse eseme lubamatuse tõttu puudus kaebuse esitajal ilmselgelt kohtusse

pöördumise õigus ning kohtud on kaebuse õigesti HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastanud.

13. Nimetatud järelduseni jõudmiseks selgitati viidatud määruses esmalt (p 7) kolleegiumi senist

praktikat HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisel, mille järgi saab kaebuse nimetatud alusel tagastada

juhul, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema

vabadusi ning juhul, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab Riigikohtu praktika

kohaselt pidada ilmselgelt perspektiivituks eelkõige siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud

kaebuse abil ei ole võimalik (halduskolleegiumi 22. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-20-10, p-d 9

ja 10).

Seejärel rõhutas kolleegium p-s 8, et KSH algatamata jätmise otsus on menetlustoiming

detailplaneeringu menetluses, ning käsitles p-s 9 kolleegiumi varasemaid seisukohti, mille kohaselt

on menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming

rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd

oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei

saa olla sisuliselt õiguspärane. Määruse p-s 11 rõhutas kolleegium, et KSH algatamata jätmise kui

menetlustoimingu vaidlustamise võimalikkus sõltub kolleegiumi senise praktika kohaselt sellest, kas

nimetatud menetlustoiming on kohustuslik ning kas selle sooritamata jätmine toob kaasa ebaõige

otsustuse keskkonda mõjutava objekti rajamise suhtes (vt ka halduskolleegiumi 18. juuni 2010. a

määrus kohtuasjas nr 3-3-1-101-09, p 14).

14. Juhul kui kaebuse esitaja on käsitatav HKMS § 292 kohase keskkonnaorganisatsioonina, kelle

puhul keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või sooritatud toimingu vaidlustamisel

eeldatakse, et tal on põhjendatud huvi või et tema õigusi on rikutud, tuleb tema põhjendatud huvi

eeldada ka keskkonnakaitseliste eesmärkidega seotud haldusakti andmise menetluses tehtud toimingu

vaidlustamisel, kuid tal on õigus sellise menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks kohtusse pöörduda

ikkagi vaid juhul, kui see tuleneb kehtivast õigusest.

Seega ei ole HKMS § 11 lg 31 lg 5 alusel kaebuse tagastamise õiguspärasuse otsustamiseks praegusel

juhul esmatähtis välja selgitada, kas MTÜ Pirita Selts oli selline keskkonnaorganisatsioon, kelle

põhjendatud huvi menetlustoimingu vaidlustamiseks HKMS § 292 lg 1 kohaselt eeldatakse, vaid

võtta seisukoht, kas kaevatud menetlustoiming (KSH algatamata jätmine) on kohtumenetluses üldse

eraldi vaidlustatav.

15. MTÜ Pirita Selts leidis kaebuses halduskohtule, et KSH läbiviimine oli esmalt kohustuslik

seetõttu, et detailplaneeringuga kavandati Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224

(edaspidi määrus nr 224) § 13 p-s 2 nimetatud tegevust ("infrastruktuuri ehitamine - linna

arendustööd (näiteks elamurajooni, vangla rajamine, välja arvatud üksikute elamute ehitamine").

Teisalt leidis kaebaja, et KSH läbiviimise kohustus tulenes KeHJS § 33 lg 1 p-dest 2 ja 3 ning § 33

lg 2 p-st 1, kuna detailplaneeringuga soovitakse muuta linna üldplaneeringut.

16. Kolleegium rõhutas haldusasjas nr 3-3-1-64-11 (p-d 14-16), et määruse nr 224 loetellu kuuluvate

tegevuste puhul on haldusorganil hindamisruum selle osas, kas loetellu kuuluval tegevusel on

konkreetsel juhul eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. Hinnangu andmisel tuleb lähtuda

KeHJS § 6 lg-s 3 nimetatud kriteeriumeist. Kolleegium leidis, et juhtudel, kus haldusorganil on

detailplaneeringu menetlemisel hindamisruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju

olulisuse osas, ei ole põhjendatud KSH algatamata jätmise kui menetlustoimingu eraldi vaidlustamise

võimaldamine. Kuna sellisel juhul ei tulene KSH läbiviimise kohustus otse seadusest, vaid eeldab

haldusorgani hindamisotsust, ei ole KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga.

Haldusorgani hinnangut keskkonnamõju olulisusele ning sellest tulenevat otsust KSH algatamata

jätmiseks saab sellisel juhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga.

Seega ei tulene asjaolust, et kavandatav tegevus võib kuuluda määruse nr 224 loetellu, MTÜ Pirita

Selts õigust pöörduda kohtusse KSH algatamata jätmise kui menetlustoimingu vaidlustamiseks.

Halduskolleegiumil puudub siinkohal vajadus selgitada, kas detailplaneeringuga tõepoolest kavandati

määruse nr 224 § 13 p-s 2 nimetatud tegevust.

17. Üldplaneeringu muutmisega seonduvalt selgitas kolleegium 17. novembri 2011. a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-64-11 (p 17), et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat

üldplaneeringut, on haldusorganil kaalutlusruum selle osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte

(KeHJS § 33 lg 2). KSH vajalikkus otsustatakse KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg-

s 6 nimetatud asutuste arvamuse põhjal ning KSH algatamise otsusele tuleb lisada asjakohane

põhjendus (KeHJS § 35 lg 3). Seejuures ei ole tegemist otse seadusel põhineva ning haldusorganile

kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia ning järelikult ei ole KSH algatamata jätmine

sellisel juhul ilmne menetlusviga ja kaebus selle menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole lubatav.

Haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise

otsusega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH hindamata jätmise õiguspärasust.

Järelikult ei tulene MTÜ Pirita Selts kohtusse pöördumise õigust KSH algatamata jätmise eraldi

vaidlustamiseks ka asjaolust, et algatatud detailplaneeringuga kavandatakse Tallinna üldplaneeringu

muutmist.

18. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus, asudes seisukohale, et vaidlustatud korraldus ei

kujuta endast haldusakti, vaid toimingut, ei andnud kaebajale võimalust esitatud tühistamiskaebuse

muutmiseks ega tuvastamisnõude põhjenduste esitamiseks. Seetõttu on määruskaebuse esitaja

hinnangul tegemist HKMS § 11 lg 1 p 3 rikkumisega.

Vastuseks määruskaebuse sellele väitele leiab kolleegium, et halduskohus ei pea kaebuse muutmiseks

võimalust andma ega sellekohaseid selgitusi jagama, kui kaebus oleks ka muudetud kujul ilmselgelt

perspektiivitu. Halduskohtu arvates ei saanud praegusel juhul olla kaebajal ka põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebeõiguse puudumise tõttu pidas ta võimalikku

tuvastamiskaebust samuti ilmselgelt perspektiivituks.

19. Eeltoodust lähtuvalt tuleb MTÜ Pirita Selts määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 18. aprilli 2011. a määrus muutmata. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon

tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld