3-1-1-91-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-91-11

Otsuse kuupäev

18. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Kristjan Rahnu süüdistuses KarS § 2681 lg 2 p 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

21. juuni

2011.

a

kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-08-14185

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristjan Rahnu kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

19. oktoober 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2011. a kohtuotsus muutmata ja kassatsioon

rahuldamata.

2. Jätta valitud kaitsjale makstud tasu summas 600 (kuussada) eurot Kristjan Rahnu kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. juuni 2010. a otsusega tunnistati Kristjan Rahnu süüdi ja teda karistati KarS §

2681 lg 2 p 1 järgi vangistusega neljaks aastaks ja kuueks kuuks, mis jäeti KarS § 73 alusel

viieaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Sama otsusega tunnistati süüdi ka Taavi Rim ja

Heli Kõrge, kuid nende suhtes kassatsioonimenetlust ei toimu.

2. K. Rahnu tunnistati süüdi grupis koos T. Rimiga ja H. Kõrgega prostitutsioonile kaasaaitamises

ajavahemikus 14. septembrist 2007 kuni 18. veebruarini 2008 alljärgnevalt.

2.1. Ajavahemikus 14. septembrist kuni 12. oktoobrini 2007 aadressil XXXXXXXXXX XX-X,

Tallinn sõlmisid K. Rahnu, T. Rim ja H. Kõrge omavahelise kokkuleppe alusel H. Kõrge nimele sellel

aadressil asuva eluruumi üürilepingu eesmärgiga värvata oma alluvusse tasulist seksteenust osutavaid

isikuid ning võimaldada neil selles eluruumis tasulise seksteenuse osutamist.

2.2. Ajavahemikus septembrist kuni 29. oktoobrini 2007 aadressil XXXXXXXXX X/XXXXXX XX-

XX, Tallinn sõlmisid K. Rahnu ja T. Rim J. G. nimele sellel aadressil asuva eluruumi üürilepingu

eesmärgiga võimaldada J. G.-l selles eluruumis tasulise seksteenuse osutamist, värvata sinna teisi

tasulist seksteenust osutavaid isikuid ning võimaldada neil seal tasulise seksteenuse osutamist.

2.3. Ajavahemikus 22. oktoobrist kuni 22. detsembrini 2007 aadressil XXXXXXXXX X/XXXXXX

XX-XXX, Tallinn sõlmisid K. Rahnu ja T. Rim T. Rimi nimele sellel aadressil asuva eluruumi

üürilepingu eesmärgiga värvata sellele aadressile tasulist seksteenust osutavaid isikuid ning

võimaldada neil selles eluruumis tasulise seksteenuse osutamist.

2.4. Ajavahemikus 10. detsembrist 2007 kuni 18. veebruarini 2008 aadressil XXXXXXXXX

X/XXXXXX XX-XXX, Tallinn sõlmisid K. Rahnu, T. Rim ja H. Kõrge omavahelise kokkuleppe

alusel H. Kõrge nimele sellel aadressil asuva eluruumi üürilepingu eesmärgiga värvata sellele

aadressile tasulist seksteenust osutavaid isikuid ning võimaldada neil selles eluruumis tasulise

seksteenuse osutamist.

2.5. Ajavahemikus 2. veebruarist 2008 kuni 18. veebruarini 2008 aadressil XXX-XXXXXX XX-X,

Tallinn sõlmisid K. Rahnu, T. Rim ja H. Kõrge omavahelise kokkuleppe alusel H. Kõrge nimele sellel

aadressil asuva eluruumi üürilepingu eesmärgiga värvata sellele aadressile tasulist seksteenust

osutavaid isikuid ning võimaldada neil selles eluruumis tasulise seksteenuse osutamist.

2.6. Lisaks värbas K. Rahnu koos T. Rimiga nende poolt üüritud korteritesse tööle prostituute ja pani

Internetti üles kuulutusi tasulise seksteenuse osutamise kohta, andes kontaktnumbriteks vastavat

teenust osutavate isikute telefoninumbrid.

3. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on süüdistatavate süü KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi tõendatud

tunnistajate ütluste, jälitustoimingu protokollide ja muude kirjalike tõenditega. Kohus leidis, et

prostituutidele korterite üürimine seksuaalteenuste osutamise eesmärgil, samuti J. G.-le seksteenuste

osutamise jaoks korteri üürimiseks raha andmine on käsitatav prostitutsioonile kaasaaitamisena K.

Rahnu ja T. Rimi poolt. Kuigi K. Rahnu ja T. Rim oma süüd eitavad, on tõendatud, et nad otsisid

ühiselt ja kooskõlastatult seksuaalteenuste osutamiseks ruumid, tasusid nende ruumide üüri eest,

otsisid naisterahvad, kes nendes ruumides seksuaalteenust osutasid ning said endale poole

seksuaalteenuste tasust. Ruumi prostitutsiooniks kasutada andmine tähendab ruumi kasutada andmist

süstemaatiliselt või üksikjuhul prostitutsiooniga tegelemiseks. Spetsiaalselt seksteenuste jaoks

korterite üürimine, võimaldamaks prostituutidel seal kliente vastu võtta, on ruumi andmise läbi

prostitutsioonile kaasaaitamine. Uute prostituutide otsimist ja värbamist loetakse muul viisil

prostitutsioonile kaasaaitamiseks.

4. Harju Maakohtu 16. juuni 2010. a otsuse peale esitasid apellatsioonid K. Rahnu kaitsja

vandeadvokaat Anti Aasmaa ja T. Rimi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kes taotlesid

süüdistatavate õigeksmõistmist kogu neile esitatud süüdistuses.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2011. a määrusega tühistati Harju Maakohtu 16. juuni 2010.

a otsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2011. a määruse peale esitasid kaebused Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling, T. Rimi kaitsja O. Ladva ja K. Rahnu

kaitsja A. Aasmaa.

7. Riigikohtu 6. mai 2011. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2011. a

määrus täielikult ning K. Rahnu ja T. Rimi kaitsjate apellatsioonid saadeti uueks arutamiseks samale

kohtule.

8. Kriminaalasja uue arutamise tulemusena tühistas Tallinna Ringkonnakohus 21. juuni 2011. a

otsusega Harju Maakohtu 16. juuni 2010. a otsuse osaliselt T. Rimi süüditunnistamises

KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi prostituutide värbamises ja tasulise seksteenuse kuulutuste ülespanekus

Internetti. Tühistatud osas mõisteti T. Rim õigeks ja maakohtu otsuse põhiosasse tehti täpsustus, mille

kohaselt K. Rahnu värbas prostituute ja pani tasulise seksteenuse kuulutusi Internetti üles üksinda.

Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata, kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt.

Ringkonnakohus märkis järgmist:

8.1. Arvestades, et T. Rimile esitatud süüdistuses ei heideta ette prostituutide värbamist ega tasulist

seksteenust reklaamivate kuulutuste ülespanekut Internetti, väljus maakohus ringkonnakohtu

hinnangul süüdistusakti piiridest. Järelikult tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ja T. Rim

õigeks mõista. Seoses eelnevaga peab maakohtu otsuse põhiosasse tegema täpsustuse, mille kohaselt

värbas K. Rahnu prostituute ja pani tasulisi seksteenuste kuulutusi Internetti üles üksinda.

8.2. Maakohtu otsuse põhjendused jälitustoimingu seaduslikkuse osas on kooskõlas jälitustoimiku

materjalidega. Ajaks, mil anti luba jälitustoimingut teostada, oli kogutud piisavalt teavet selle kohta,

et Tallinnas XXXXXXXXX X/XXXXXX XX-XXX korteris vahendatakse seksuaalteenuseid isikute

grupi poolt ja antakse ruume prostitutsiooniks kasutada. Arvestades, et tõenäoliselt ei tule

seksuaalteenuseid vahendav isik, prostituut ega viimase teenuseid kasutanud isikud vabatahtlikult

politseisse toimuva kohta ütlusi andma, oli saadud teabe tõelevastavust võimalik kontrollida üksnes

jälitustoiminguga.

8.3. KarS § 2681 objektiivse koosseisu moodustab prostitutsiooni vahendamine, ruumi andmine või

muul viisil prostitutsioonile kaasa aitamine. K. Rahnu tegutses süüdistuses märgitud viit korterit koos

T. Rimiga üürides eesmärgiga värvata neisse tööle prostituute ja andis J. G.-le seksteenuste osutamise

jaoks korteri üürimiseks raha. Samuti värbas K. Rahnu üüritud korteritesse tööle prostituute ja

avaldas Internetis tasulise seksteenuse kuulutusi. Eeltoodust nähtuvalt täitis K. Rahnu KarS § 2681

koosseisu, mistõttu on tema süüditunnistamine seaduslik.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2011. a otsuse peale esitasid kassatsioonid K. Rahnu kaitsja A.

Aasmaa ja T. Rimi kaitsja O. Ladva.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. augusti 2011. a määrusega jäeti T. Rimi huvides esitatud

kassatsioon menetlusse võtmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

11. K. Rahnu kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist.

Kassaatori põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

11.1. Kohtud väljusid K. Rahnu süüditunnistamisel esitatud süüdistuse piiridest. Nimelt ei nähtu

süüdistusest, et K. Rahnu värbas korteritesse tööle prostituute või võimaldas neil üüritud ruumides

tasulist seksteenust osutada. Samuti pole prokurör märkinud, et üüritud ruumides osutati tasulist

seksteenust, ega heitnud K. Rahnule ette tasu saamist ruumide kasutada andmise eest. Arvestades, et

kuriteo ettevalmistamine pole karistatav ja K. Rahnut süüdistatakse korterite üürimisel pelgalt soovis

tulevikus teatud viisil käituda, tuleb K. Rahnu õigeks mõista.

11.2. Ringkonnakohtu viide Riigikohtu 5. aprilli 2004. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-20-04 on

asjakohatu, sest selles ei käsitletud KarS § 2681 järgi kvalifitseeritavas teos esitatud süüdistuse

formuleerimist. Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2010. a

otsuses kriminaalasjas nr 1-06-11681 käsitletud süüdistuses olid välja toodud nii prostitutsiooni aset

leidmine, vahendustegevuse olemasolu kui ka kliendilt raha saamine, ei puutu ka see lahend asjasse.

11.3. Isegi juhul, kui prokurör oleks heitnud K. Rahnule ette tegevust, milles kohtud ta süüdi

tunnistasid, poleks see täitnud KarS § 2681 objektiivset koosseisu. KarS § 2681 järgi tuleb

karistatavaks lugeda eelkõige teod, millega aidatakse kaasa prostitutsiooni vahendamisele.

Arvestades, et K. Rahnu ei vahendanud prostitutsiooni ning seksi müümine ega ostmine pole

kriminaliseeritud, pole põhiseadusega kooskõlas karistamine ka ruumi prostitutsiooniks kasutada

andmise eest. Nimelt ei kahjustata sellega prostituudi seksuaalset enesemääramisõigust ega teisi

õigushüvesid.

11.4. K. Rahnul puudus valdus korteri üle, milles J. G. prostitutsiooniteenust osutas. Seega ei saanud

ta korterit J. G.-le kasutada anda. Kohtud arvasid K. Rahnule prostituutide värbamisena süüks selle,

et süüdistatav andis prostituutidele teada võimalusest ruumi prostitutsiooniks kasutada. Eelkirjeldatu

kujutab endast aga prostitutsiooniks ruumi kasutada andmise eeltegu ega ole seega käsitatav

prostitutsioonile kaasaaitamisena muul viisil.

11.5. K. Rahnule esitatud süüdistus prostituutide värbamises on konkretiseerimata ja rikub

süüdistatava kaitseõigust. Nii ei nähtu süüdistusest, kes, millal, millistesse korteritesse ja milliseks

ajaks tööle värvati, samuti, millist K. Rahnu tegevust tuleb värbamiseks pidada. Süüdistataval polnud

süüdistuse teksti pinnalt võimalik eristada erinevaid värbamise episoode ega nende toimumisele

järelikult ka vastu vaielda. Jättes nimetamata väidetavalt värvatud prostituudid, võttis prokurör

süüdistatavalt võimaluse taotleda nende isikute ülekuulamist tunnistajatena.

11.6. Tasulise seksteenuse reklaamimine on karistatav väärteona reklaamiseaduse § 34 lg 1 järgi,

mitte aga kuriteona KarS § 2681 järgi, vaid Ringkonnakohtu seisukoht, et käesoleval juhul kuulub

kohaldamisele KarS § 3 lg 5 on väär, sest Riigikohtu senise praktika kohaselt saab KarS § 3 lg 5

kohaldamist kaaluda vaid ideaalkogumi korral.

11.7. Ringkonnakohus rikkus reformatio in peius keeldu. Maakohus küll tuvastas, et K. Rahnu

avaldas Internetis kuulutusi tasulise seksteenuse kohta, kuid ei kvalifitseerinud süüdistatava seda

tegevust KarS § 2681 järgi. Asudes seisukohale, et tasulist seksteenust reklaamivate kuulutuste

avaldamisega Internetis aitas K. Rahnu prostitutsioonile muul viisil kaasa, raskendas ringkonnakohus

süüdistatava olukorda.

11.8. Kohtute põhjendused jälitustoimingute seaduslikkuse osas pole veenvad, sest neis pole välja

toodud kaalutlusi, millistel jälitustegevust alustati. Eelneva tõttu tuleb jälitustegevusega saadud

tõendite seaduslikkust kontrollida ka Riigikohtul, pöörates seejuures erilist tähelepanu motiividele,

millistel jälitusload väljastati.

11.9. Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2011. a määrusega hüvitati K. Rahnule riigieelarvest

valitud kaitsjale makstud tasu summas 18 000 krooni (1150,41 eurot). Riigikohtu 6. mai 2011. a

määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2011. a määrus täielikult ja saadeti

kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule. 21. juuni 2011. a otsuses märkis Tallinna

Ringkonnakohus, et K. Rahnu kaitsja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse hüvitada süüdistatavale

apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud summas 1020 eurot. Eeltoodust nähtuvalt jättis

ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel tähelepanuta ringkonnakohtu 1. detsembri 2010

istungil esitatud taotluse hüvitada kaitsjatasu summas 18 000 krooni. Kuivõrd ringkonnakohus leidis

asja esmakordsel arutamisel, et 1150,41 euro suurune kaitsjatasu on vajalik ja põhjendatud, pidanuks

kohus selle K. Rahnule kriminaalasja uuel arutamisel obligatoorselt hüvitama. Jättes K. Rahnu kasuks

1150,41 suuruse summa välja mõistmata, rikuti reformatio in peius keeldu.

11.10. Kui Riigikohus tühistab ringkonnakohtu lahendi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks

samale kohtule, ei saa apellatsioonimenetluse kulusid, olenemata kriminaalasja lõpptulemusest,

süüdistatava kanda jätta. KrMS § 185 lg 2 kohaselt võib apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulud jätta süüdistatava kanda vaid juhul, kui tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud

lahend. Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 2

alusel muutmata, tehes sellesse täpsustuse, oleks ta pidanud jätma süüdistataval tekkinud kulud

KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et 1020 euro suurune

kaitsjatasu oli ebamõistlik või mittevajalik. Otsustades hüvitada üksnes 200 eurot, rikkus

ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

12. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör E.-M. Velling esitas kassatsioonile vastuse,

milles peab kassatsiooni alusetuks ja märgib kokkuvõtvalt järgmist.

12.1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 2011. a määruse kohaselt oleks ringkonnakohus

pidanud esitatud süüdistuse põhjal otsustama materiaalõiguse kohaldamise üle ja enne õigeksmõistva

kohtuotsuse tegemist kaaluma, kas süüdistuses esinev puudus toob endaga kaasa kuriteosündmuse

või kuriteo väljaselgitamise võimatuse või kas sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude

tuvastamatus. Kuna Tallinna Ringkonnakohus asus 21. juuni 2011. a otsuses seisukohale, et K. Rahnu

on toime pannud temale esitatud süüdistuses kirjeldatud teod, ja jättis Harju Maakohtu 16. juuni

2010. a otsuse K. Rahnu osas muutmata, leiti järelikult, et süüdistuse koostamisel aset leidnud

minetused ei tinginud vältimatut vajadust süüdistatav õigeks mõista.

12.2. Täpsustades, et K. Rahnu värbas üüritud korteritesse prostituute tööle ja pani tasulist

seksteenust reklaamivad kuulutused Internetti üles üksinda, pole ringkonnakohus süüdistatava

olukorda raskendanud. Samuti on vaidlustatud kohtuotsuses selgitatud, miks on J. G. nimele korteri

üürimine ja talle selleks raha andmine käsitatavad prostitutsioonile kaasaaitamisena. Ringkonnakohus

on põhjalikult analüüsinud, millised teod moodustavad prostitutsioonile kaasaaitamise, järginud

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 2011. a määruses väljendatud seisukohta, et nii inimeste

otsimine prostituutideks kui ka prostitutsiooniteenuste kohta andmete levitamine Internetis võib

abstraktselt olla käsitatav KarS § 2681 kohase koosseisupärase teona, ja vastanud kõikidele

Riigikohtu määruses tõstatatud teoreetilistele küsimustele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2011. a otsuses väljendatud seisukohtade

ja põhjendustega ning peab K. Rahnu süüditunnistamist KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi seaduslikuks.

Praeguses kriminaalasjas järgisid kohtud faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Kuna on

välja toodud K. Rahnu süüd kinnitavad tõendid, põhjendatud, miks otsuste tegemisel just need

aluseks võeti, ja selgitatud, millised järeldused tõenditest tehti, on K. Rahnu süüditunnistamiseni

viinud mõttekäik kohtuotsuste lugejale jälgitav. Samuti on süüdistatava käitumisele antud õige

karistusõiguslik hinnang.

14. Puutuvalt otsustusse hüvitada K. Rahnule valitud kaitsjale makstud tasu osaliselt summas 200

eurot toob kolleegium välja järgmise.

14.1. Kriminaalmenetlusega seoses tekkinud kulude hüvitamise otsustab menetleja vastava taotluse

alusel. Kuna kriminaalasja uuel arutamisel taotleti ringkonnakohtult K. Rahnu kasuks valitud

kaitsjale makstud tasu hüvitisena 1020 euro väljamõistmist, polnud kohtuotsuses võimalik võtta

seisukohta kriminaalasja esialgsel arutamisel teisele kohtukoosseisule esitatud taotluse kohta hüvitada

K. Rahnule 18 000 krooni. Seega asus ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul õigustatult lahendama

vaid 13. juuni 2011 istungil esitatud taotlust.

14.2. Seoses eelmainitud taotluse sisulise lahendamisega juhib kolleegium aga tähelepanu asjaolule,

et kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt sõltub isiku kohustus hüvitada menetluskulud eeskätt

kriminaalmenetluse tulemist - maakohtus reeglina otsustusest süüdistatava süüküsimuses ning

ringkonna- ja Riigikohtus ka hinnangust eelnenud menetluse seaduslikkusele. Kuigi käesolevas

kriminaalasjas märkis ringkonnakohus, et osaliselt rahuldati nii T. Rimi kui ka K. Rahnu kaitsjate

apellatsioonid, muudeti maakohtu otsust siiski üksnes T. Rimi osas ja T. Rimi kaitsja apellatsiooni

alusel. Nimelt tühistas ringkonnakohus Harju Maakohtu 16. juuni 2010. a otsuse T. Rimi

süüditunnistamises KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi prostituutide värbamises ja tasulise seksteenuse

kuulutuste Internetti ülespanemises ning mõistis T. Rimi selles osas õigeks. K. Rahnu süü suurust ega

tema teole antavat karistusõiguslikku hinnangut ei mõjutanud kolleegiumi hinnangul ka maakohtu

otsuse põhiosasse tehtud täpsustus, et K. Rahnu värbas prostituute ja pani Internetti tasulise

seksteenuse kuulutusi üles üksinda. Võttes arvesse maakohtu otsusesse tehtud muudatusi, nähtub

ringkonnakohtu otsusest, et K. Rahnu osas peeti maakohtu otsust seaduslikuks. Järelikult jäeti K.

Rahnu apellatsioon sisuliselt rahuldamata ja KrMS § 185 lg 2 kohaselt tulnuks rahuldamata jätta ka

taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks. Kuivõrd aga prokuratuur ei ole ringkonnakohtu otsuse peale selles

osas kassatsiooni esitanud, ei saa kolleegium nimetatud eksimust kõrvaldada, kuna see oleks

vastuolus reformatio in peius keeluga.

15. Toetudes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2011. a otsuse muutmata ja K. Rahnu kaitsja kassatsiooni

rahuldamata.

16. K. Rahnu kaitsja A. Aasmaa esitas taotluse hüvitada K. Rahnule seoses kassatsioonimenetlusega

kaitsjatasu summas 600 eurot. Kuna Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja

süüdistatava kaitsja kassatsiooni rahuldamata, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 186 lg 2 alusel K.

Rahnu kanda.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi