3-3-1-65-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-65-11

Otsuse kuupäev

16. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Kitman vaidlustus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

riigihanke "Eriprojektmööbel" hankedokumentide peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-09-1838

Menetluse alus Riigikohtus

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2011. a otsus

haldusasjas nr 3-09-1838 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse. Kassatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) avaldas 2. juulil 2009 eriprojektmööbli avatud

hankemenetluses hanketeate. Selles hankes avaldatud hankedokumentide p 3.3 sätestas: "Kõik

pakutavad tooted peavad olema toodetud ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 alusel. Kehtivate

sertifikaatide koopiad peavad olema lisatud esitatud pakkumusele."

2. AS Kitman esitas 16. juulil 2009 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile

vaidlustuse hankedokumentide p-de 3.2. ja 3.3 peale. Vaidlustuse kohaselt tuleneb

hankedokumentide p-st 3.3 kohustus lisada pakkumisele kõikide toodete kehtivate sertifikaatide

koopiad. See nõue on ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav, sest toodete vastavussertifikaadid

antakse materjalidele kaasa alles nende ostmisel.

3. Vaidlustuskomisjoni 13. augusti 2009. a otsusega nr 173-09/113520 rahuldati vaidlustus ja

kohustati PERH viima hankedokumentide p-d 3.2 ja 3.3 vastavusse õigusaktidega. PERH-lt mõisteti

vaidlustaja kasuks välja riigilõiv 10 000 kr. Otsuse põhjendused hankedokumentide p 3.3 osas:

a) hankedokumentide p 3.3 kohaselt peavad ISO 9001:2000 ja 14001:2004 (kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimise) sertifikaadid olema mööbli tootjal. Nimetatud punkt ei nõua materjalide

kvaliteedi vastavuse sertifikaatide esitamist. Punkt 3.3 on oma sisult mööbli tootjale esitatud

kvalifitseerimise tingimus (riigihangete seaduse - RHS - § 41 lg 9). Kvalifitseerimise tingimusi saab

esitada pakkujale, mitte asja tootjale, kelle toodangut vahendatakse;

b) keskkonnajuhtimise meetmete kasutamist saab nõuda vaid ehitustööde või teenuste hankelepingu

puhul (RHS § 41 lg 1 p 6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. a direktiivi 2004/18/EÜ

ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise

korra kooskõlastamise kohta art 48 lg 2 p f, art-d 49 ja 50).

4. PERH esitas 21. augustil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

vaidlustuskomisjoni otsuse hankedokumentide p 3.3 puudutavast osas.

5. Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2010. a otsusega haldusasjas 3-09-1838 jäeti kaebus

rahuldamata ja PERH-lt mõisteti AS Kitman kasuks välja menetluskulud 10 226 kr.

6. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2011. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsuse

põhjendused:

a) ehkki PERH on vaadeldava riigihanke (nr 113520) esemeks olevate asjade hankimiseks esimese

astme kohtumenetluse ajal viinud läbi uue riigihanke (nr 114639), ei ole hankedokumentide

vaidlusalust sätet ega ka vaadeldavat hankemenetlust kehtetuks tunnistatud. Seega ei ole

kohtumenetluse lõpetamiseks alust;

b) HMS § 40 lg 1 analoogia korras rakendamiseks puudub vajadus, sest riigihangete seaduses on

menetlusosaliste, sh hankija ärakuulamine reguleeritud (§ 123 lg 1, § 124 lg-d 1 ja 3). Apellandilt on

küsitud seletust vaidlustatud hankedokumentide sisu kohta ja apellant andis oma selgituse.

Vaidlustuskomisjoni seisukoht, et tehnilises kirjelduses ei saa esitada nõudeid pakkujale, ei saanud

tulla apellandile üllatusena. Samas ei saaks menetlusviga tuua iseenesest kaasa vaidlustuskomisjoni

otsuse tühistamist;

c) PERH ei saanud esitada sertifikaatide nõuet hankedokumentides lepingu eseme tehnilise kirjelduse

osana (RHS § 4, direktiivi 2004/18/EÜ art 48 lg 2 p f, art-d 49 ja 50). PERH osutatud RHS § 32 ja

direktiivi art 23 ja VI lisa p 1 alapunkt b ei ole jäetud ebaõigesti kohaldamata. ISO 9001:2000 ja

14001:2004 sertifikaatide esitamise nõue on oma olemuselt kvalifitseerimise tingimus. Seda näitab ka

RHS § 41 ja selle lg-te 9 ja 10 ja direktiivi art-te 49 ja 50 paiknemine. RHS §-d 32 ja 33 võimaldavad

tehnilises kirjelduses kehtestada nõuded hangitavatele asjadele, sh nõudeid asjade tootmisprotsessile

ja -tehnoloogiale. PERH ei kehtestanud nõudeid toodetele ega tootmisprotsessile, vaid tootjatele. ISO

9001:2000 ja 14001:2004 standardid kehtestavad üldnõuded organisatsioonis rakendatavatele

juhtimissüsteemidele. Kõnealuste standardite järgi sertifitseerimine näitab, et asjaomane asutus on

organisatsiooni juhtimissüsteemi auditeerinud ja veendunud, et see vastab standardis kehtestatud

nõuetele. ISO 9001:2000 või 14001:2004 järgi sertifitseerimine ei ole toote sertifitseerimine ega toote

garantii. Õige on ka vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu seisukoht, et keskkonnajuhtimismeetmete

rakendamist saab nõuda üksnes ehitustööde või teenuste hankelepingu puhul (RHS § 41 lg 1 p 6 ja

lg 10, direktiivi 2004/18/EÜ art 48 lg 2 p f ja art 50).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. PERH kassatsioonkaebuses palutakse halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning

kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused:

a) kohtud ei ole oma otsustes nõutava põhjalikkusega käsitlenud asjaolu, et vaidlustuskomisjon väljus

lubamatult AS Kitman vaidlustuse piiridest ehk rahuldas vaidlustuse üllatavatel põhjendustel.

Vaidlustuskomisjon tugines asjaoludele ja põhjendustele, mida vaidlustuse esitaja esile ei toonud ja

mida menetlusosalistega eelnevalt läbi ei arutatud. Vaidlustuskomisjon peab analoogia korras

juhinduma HMS § 40 lg-st 1, HKMS § 25 lg-st 4 ja TsMS § 436 lg-st 4. Seletuse küsimine RHS

§ 124 lg 3 alusel ei ole käsitatav võimalusena konkreetse asjaolu kohta selgituse andmiseks.

Vaidlustuskomisjon ei küsinud PERH-lt selgitust küsimuses, kas hankedokumentides on õige ja

põhjendatud nõuda asja tootjale väljastatud sertifikaate;

b) PERH ei seadnud tingimuseks sertifikaatide olemasolu pakkujal, vaid nõudis, et sertifikaadid oleks

olemas asjade tootjal. AS Kitman kui pakkuja pidi esitama oma sertifikaadid üksnes põhjusel, et ta

ise oli enda poolt pakutavate asjade tootja. Selline kokkusattumus ei tekitanud hankijale kohustust

kirjutada sertifikaatide omamise nõue kvalifitseerimisnõudena hanketeatesse. Kui sertifikaate saaks

nõuda üksnes hanketeates, kehtiks nõue vaid pakkujate suhtes. See piiraks konkurentsi. AS-l Kitman

olid sertifikaadid olemas (www.kitman.ee) ning seetõttu ei pidanud AS Kitman sertifikaatide

esitamise nõuet enda õigusi rikkuvaks;

c) hankedokumentide p-s 3.3 nimetatu näol on tegemist nõudega hangitava toote tootmisprotsessile

RHS § 32 lg 3 mõistes. See ei kuulu RHS § 41 lg 9 alusel sätestamisele hanketeates. ISO 9001:2000

ja 14001:2004 sertifikaadid tõendavad, et organisatsiooni tootmisprotsess on läbi selle juhtimise

organiseeritud kvaliteetset tootmist võimaldaval viisil. Teatava juhtimissüsteemi järgimine on

tootmisprotsessi lahutamatu osa. Kohtute viited RHS § 41 lg 1 p-le 6 ja lg-le 10 ning

direktiivi 2004/18/EÜ art 48 lg 2 p-le f ja art-le 50 on asjakohatud. Kohtud on põhjendamatult jätnud

kohaldamata RHS § 32 lg 3 ja direktiivi 2004/18/EÜ art 23. Direktiivi art-d 49 ja 50 ning RHS § 41

käsitlevad võimalikke pakkujatele esitatavaid tingimusi, ostetavate asjade omadusi käsitlevad hoopis

direktiivi art 23 ning RHS § 32 lg 3. Hankedokumentides esitatud nõuete eesmärgiks ei olnud seada

tingimusi pakkuja tehnilisele pädevusele;

d) ringkonnakohtu seisukoha kohaselt oleks hankijatel kaks halba valikut: kas jätta sertifikaatide nõue

üldse kehtestamata või kehtestada vastav nõue kvalifitseerimistingimusena hanketeates. Esimesel

juhul tuleb aktsepteerida ka kontrollimatuid ja juhitamatuid ning ükskõik millise keskkonnamõjuga

tootmisprotsesse. Teisel juhul saaksid hankes osaleda vaid tootjad. See oleks vastuolus nii hankija

huvidega kui ka piiraks konkurentsi. Meedia kujundab hankijates arvamust, et neil puudub võimalus

vaadelda muid kriteeriume peale hinna. Vaidlustuskomisjoni otsus ei aita kaasa selle kuvandi

kadumisele.

9. AS Kitmani vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt puuduvad

PERH-l konkreetsed rikutud õigused, mida kohtumenetluses oleks võimalik taastada. PERH

kassatsioonkaebuse näol on tegemist populaarkaebusega. Hankedokumentide nõue esitada ISO

9001:2000 ja 14001:2004 sertifikaadid ei ole konkurentsi soodustavad. Tegelikult ei ole vahendajatel,

kes ise vahetult tootmisprotsessis ei osale, selliseid sertifikaate olemas. Tegemist on pakkujale, mitte

tootele suunatud nõudega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium käsitleb esmalt uue paralleelse hanke läbiviimise mõju käesolevale haldusasjale (I).

Seejärel vaatleb kolleegium menetlusnormide järgimist vaidlustuskomisjoni poolt AS Kitman

vaidlustusõiguse kontrollimise (II) ning vaidlustuse piiride ja PERH ärakuulamisõiguse aspektist

(III), samuti hanketeate õiguspärasust (IV). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku oma hinnangud

kassatsioonkaebuse suhtes ja teeb kindlaks menetluskulud (V).

I

11. Vaidlustaja AS Kitman leidis halduskohtule esitatud täiendavas vastuses, et sama hankeeseme

suhtes uue hankemenetluse läbiviimise ja hankelepingu sõlmimise tõttu on vaidlus tegelikult

kohtuväliselt lahendatud ja vaidlustuskomisjoni otsus ei riku PERH õigusi.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole õiguspärane korraldada uut hankemenetlust sama eseme suhtes,

mille üle toimub vaidlus vaidlustuskomisjonis või kohtus. Seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega

ei ole kooskõlas hankemenetluse läbiviimine tegeliku kavatsuseta hankelepingut sõlmida. Säärase teo

luges kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RHS § 111 lg 3 p 7 väärteona karistatavaks. Sama eseme

suhtes mitme paralleelse hankemenetluse läbiviimisel puudub vähemalt ühes hankemenetluses

hankeeseme tegeliku soetamise kavatsus. Pelgalt uue hankemenetluse alustamine ja selle

registreerimine uue viitenumbriga riigihangete registris ei tähenda, et tegemist oleks uue riigihankega

RHS § 2 lg 2 mõttes.

13. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 13. augusti 2009. a otsusest nähtuvalt peatas

vaidlustuskomisjon 27. juuli 2009. a otsusega vaidlusaluse riigihanke. RHS § 128 lg 1 sätestab:

"Hankija ei või jätkata peatatud riigihanget enne 14 päeva möödumist käesoleva seaduse § 126 lg 1

p-s 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavakstegemisest." Kuna vaidlustuskomisjon

rahuldas 13. augusti 2009. a otsusega vaidlustuse (RHS § 126 lg 1 p 5) ja kohus ei kohaldanud

haldusasjas esialgset õiguskaitset, võis PERH tulenevalt RHS § 128 lg-st 1 jätkata riigihanget

eriprojektmööbli soetamiseks pärast 27. augustit 2009.

Riigihanke jätkamisel pärast vaidlustusmenetlust on hankija seotud hankemenetluse varasemates

staadiumides antud alusdokumentidega (hanketeade, hankedokumendid), sh valitud hankemenetluse

liigiga ja hankemenetluse läbiviimise tingimustega osas, milles need ei ole vastuolus

vaidlustuskomisjoni otsusega. Uue hankemenetluse korraldamine sama eseme suhtes teistsugustel

tingimustel, sh teistsuguse hankemenetluse liigi valik on vastuolus pooleliolevas hankemenetluses

antud eelhaldusaktidega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-3-1-99-09, p 16). Õiguspärased võimalused sama eseme suhtes uue hankemenetluse

läbiviimiseks varasematest erinevatel tingimustel on sama hankeeseme kohta antud varasemate

eelhaldusaktide muutmine (RHS § 36) või kogu varasema hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

(RHS § 29 lg 3 p 6).

Enne 1. juulit 2010 puudus RHS kehtiva redaktsiooni § 127 lg-le 41 vastav vaidlustuskomisjoni

otsuse jõustumist edasilükkav regulatsioon. Teistsuguse regulatsiooni puudumisel jõustub haldusakt

teatavakstegemise hetkel. Seega jõustus vaidlustuskomisjoni otsus 13. augustil 2009 ning kuna

haldusasjas ei kohaldatud esialgset õiguskaitset, pidi PERH tulenevalt RHS § 127 lg 5 teisest lausest

viima hankedokumendid kooskõlla vaidlustuskomisjoni otsusega, mitte asuma korraldama sama

eseme suhtes teist liiki (väljakuulutamiseta läbirääkimistega) hankemenetlust. Arvestades, et AS-i

Kitman uuest hankemenetlusest ei teavitatud ja uus hankemenetlus oli oluliselt madamala

läbipaistvusastmega, ei ole välistatud, et eeltooduga kaasnes AS Kitman ebavõrdne kohtlemine ja

läbipaistvuskohustuse rikkumine.

14. Eeltoodule vaatamata ei anna uue hankemenetluse läbiviimine alust käesolevas haldusasjas

kohtumenetluse lõpetamiseks, sest vaidlustatud haldusakti (hankedokumente) ei ole selle andja poolt

kehtetuks tunnistatud (HKMS § 24 lg 1 p 4). Olukord, kus kohtuväline vaidluste lahendamise organ

rahuldab haldusaktiga seonduva vaidlustuse, ei ole sarnane haldusakti kehtetuks tunnistamisega

haldusakti andnud organi poolt. Sellisel juhul ei saa eeldada, et haldusorgan on nõustunud kaebusega.

Liiatigi vaidlustas hankija antud juhul kohtuvälise lahendi kohtus. Seega ei ole HKMS § 24 lg 1 p 4

selles asjas kohaldatav ka analoogia korras.

15. Uue hankemenetluse korraldamine ja lõpuleviimine kohtumenetluse ajal ei kõrvalda ka PERH

kaebeõigust halduskohtusse pöördumisel. RHS § 129 lg 2 p 3 sätestab, et vaidlustuskomisjoni otsuse

peale võib pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse hankija, kui vaidlustuskomisjon on

teinud RHS § 126 lg 1 p-s 5 või 6 nimetatud otsuse. Kuna vaidlustuskomisjon rahuldas 13. augusti

2009. a otsusega vaidlustuse, tekkis PERH-l hankijana halduskohtusse pöördumise õigus. Hankija

kaebeõigust ei mõjuta kirjeldatud regulatsiooni kohaselt see, et hankija on vaidlusaluse hankeeseme

suhtes viinud lõpule uue hankemenetluse. Lisaks sellele on põhjendatud halduskohtu märkus, et

kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

14. mai 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24). Seega ei saanud hilisemad sündmused

välistada PERH kaebeõigust.

Seoses AS Kitmani vastusega kassatsioonkaebusele tuleb märkida ka seda, et HKMS § 52 lg 1 ei sea

poole õigust kaevata edasi Riigikohtusse sõltuvusse sellest, kas asjaolude muutumise tõttu on

kassatsioonkaebuse rahuldamisel kassaatori jaoks reaalsed majanduslikud tagajärjed.

II

16. PERH kassatsioonkaebuses märgitakse, et AS-l Kitman olid hankedokumentide p-s 3.3 märgitud

sertifikaadid olemas ning seetõttu ei pidanud AS Kitman sertifikaatide esitamise nõuet enda õigusi

rikkuvaks.

Kolleegium peab selle märkusega seoses esmalt vajalikuks rõhutada, et vaidlustuskomisjonil tuleb

omaalgatuslikult kontrollida, kas vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus. Alates 1. juulist 2010

tuleneb RHS § 122 lg 3 p-st 6, et vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle

oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Käesoleva

vaidlustuse läbivaatamise ajal, s.o 2009. aastal, säärane säte puudus. See ei tähendanud aga, et

vaidlustuskomisjon oleks tollal tohtinud rahuldada vaidlustusi, mille esitamiseks vaidlustajal puudus

õigus. Enne 1. juulit 2010 tuli vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustusõiguseta isiku poolt esitatud

vaidlustus rahuldamata. Seetõttu tuleb ka kohtul vaidlustuskomisjoni otsuse kontrollimisel selgitada,

kas vaidlustuskomisjon on õigesti teinud kindlaks vaidlustuse esitamise õiguse.

17. RHS § 117 lg 1 sätestas kuni 1. jaanuarini 2011 kehtinud redaktsioonis, et pakkuja, taotleja või

hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel võimalus selles

hankemenetluses osaleda, võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et sama seaduse rikkumine

hankija poolt rikub tema õigusi, esitades Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile

sellekohase vaidlustuse. Seega sõltus vaidlustuse esitamise õigus käesoleval juhul sarnaselt HKMS

§ 7 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusele sellest, kas vaidlustatav hankija tegevus sai rikkuda vaidlustaja

subjektiivseid õigusi. RHS § 121 lg 2 p 3 kohaselt peavad vaidlustuses sisalduma põhjused, miks

vaidlustaja peab vaidlustuse eset oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks.

18. Käesolevas asjas nõuti hankedokumentide p-s 3.3 sisuliselt, et tootja järgiks mööbli tootmisel

ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardeid ning et pakkumusele lisataks seda tõendavad kehtivad

sertifikaadid.

19. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei saa vaidlustaja õiguste rikkumist hankedokumentide p-

ga 3.3 välistada, sõltumata sellest, kas vaidlustajal olid hankemenetluse ja hankelepingu täitmise

perioodil vaidlusalused sertifikaadid olemas. Hankedokumentide selle punktiga muudeti standardite

nõuete järgimine vaidlustaja jaoks hankes osalemise ajaks kohustuslikuks. Sellega piirati vaidlustaja

valikuvõimalusi oma majandustegevuse korraldamisel.

III

20. PERH leiab, et vaidlustuskomisjon väljus vaidlustuse piiridest ja rikkus tema õigust

ärakuulamisele, tehes üllatusliku otsuse põhjendustel, mida ei olnud vaidlustuses esitatud ega

vaidlustusmenetluse osalistega läbi arutatud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

vaidlustuskomisjon ei väljunud vaidluse raamidest ning et PERH-l oli piisav võimalus selgitusi anda.

21. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vaidlustuskomisjon jäi antud juhul vaidlustuse

piiridesse. Hankeasja läbivaatamise piirid määrab ära vaidlustuses esitatud nõue ja selle alus, mitte

vaidlustuse õiguslik põhjendus. Neist piiridest vaidlustuskomisjon ei väljunud, sest AS Kitman oli

muu hulgas vaidlustanud hankedokumentide p 3.3.

22. Vaidlustuse nõude piire ei mõjuta see, millisele normile või põhimõttele ei pidanud vaidlustaja

hankedokumente vastavaks. Riigihangete seaduses puudub eriregulatsioon, mille kohaselt

vaidlustuskomisjon võiks oma otsuse tegemisel tugineda vaid vaidlustusmenetluse osaliste poolt

esitatud õiguslikele väidetele. Küll aga tuleneb üldisest riigivõimu teostamise seaduslikkuse

põhimõttest (PS § 3 lg 1 lause 1), et avalikku võimu teostav organ peab tagama seaduse õige

kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste õiguslikest seisukohtadest. See põhimõte kehtib

haldusmenetluses, samuti kohtumenetluses, sh tsiviilkohtumenetluses vaatamata viimase võistlevale

iseloomule (TsMS § 436 lg 7). Seaduse õige kohaldamise nõuet on rõhutatud ka RHS § 119 lg-s 2,

mille kohaselt peab vaidlustuskomisjoni liige lähtuma seadustest ja muudest õigusaktidest ning

Eestile kohustuslikest välislepingutest.

23. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et isegi kui vaidlustuskomisjon tegi ärakuulamisvea, ei ole

see viga selles asjas oluline.

Vaidlustuskomisjoni viga menetlusosalise ärakuulamisel ei saa olla komisjoni otsuse tühistamise

aluseks, kui viga ei olnud oluline, st ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sarnane põhimõte on

samuti omane nii haldus- kui ka kohtumenetlusele (HMS § 58, HKMS § 31 lg 1). Ükski PERH poolt

kohtumenetluses esitatud väide ei ole selline, mille tõttu vaidlustuskomisjon oleks pidanud

hankedokumentide p 3.3 õiguspärasuse suhtes asuma teistsugusele seisukohale (vt käesoleva otsuse

p-d 25-37).

24. Eeltoodust tulenevalt ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida, kas vaidlustuskomisjon oleks enne

oma otsuse tegemist pidanud juhtima vaidlustusmenetluse osaliste tähelepanu RHS § 41 võimalikule

rikkumisele hankija poolt.

IV

25. Kohtumenetluses ei ole enam vaidlust selle üle, et vaidlustatud hankedokumentide p-s 3.3 ei

nõutud vastavussertifikaatide esitamist mööbli valmistamisel kasutatava materjali kohta. Vaidlus käib

selle üle, kas sertifikaatide nõude võis esitada hankedokumentides toote tehniliste tingimustena või

on tegemist pakkujale või tootjale esitatud kvalifitseerimistingimusega. Samuti on vaieldav, kas

hankija tohib üldse seada tingimusi tootja kvalifikatsioonile, kui tootja ei osale hankemenetluses

pakkujana.

26. Hankija poolt hankemenetluses kehtestatavate nõuete seas eristuvad muu hulgas hankelepingu

esemele ja hankes osalevatele ettevõtjatele esitatavad nõuded. Seda, millist liiki ja millistele

tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal

äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning kooskõlas

läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 32 lg 1). Seevastu pakkuja majandusliku ja

finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse (RHS § 39 lg 1) hindamisega seoses on

seadusandja RHS §-des 39-42 piiritlenud, milliste andmete ja dokumentide esitamist võib hankija

nõuda. Seega võib hankija seada hankes osalevate ettevõtjate ringile piiranguid vaid seaduses

sätestatud juhtudel (vrd ka Euroopa Kohtu 16. detsembri 2008. a otsus asjas nr C-213/07:

"Michaniki", p 43-44). Seetõttu on hankedokumentides esitatavate tehniliste tingimuste ning

hanketeates esitatavate kvalifitseerimise tingimuste eristamisel oluline õiguslik tähendus.

27. Ringkonnakohus nõustus vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud

hankedokumentide p-s 3.3 kehtestati tingimused hankes osalevate mööblitootjate tehnilisele ja

kutsealasele pädevusele ning seega on tegemist kvalifitseerimise tingimustega RHS § 39 lg 1 mõttes.

PERH on seisukohal, et kõnealuses punktis kehtestati nõuded hangitava mööbli tootmise protsessile

ja tehnoloogiale ning seega on tegemist hankelepingu eseme tehnilise kirjeldusega RHS § 32 lg 1

mõttes.

28. RHS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on tehniline kirjeldus selle seaduse tähenduses asjade hankimisel

hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks kehtestatud asjade omaduste ja oluliste tunnuste

loetelu. RHS § 32 lg 3 kohaselt võib asjade oluliste tunnuste loetelu hõlmata muu hulgas

keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, samuti nõudeid tootmisprotsessile ja

-tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid.

RHS § 39 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab hankija kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele. RHS § 41 lg 1 loetleb andmed ja dokumendid, mille esitamist võib hankija pakkuja

tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hanketeates

nõuda. See hõlmab ka andmeid pakkuja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatavate tehniliste seadmete

ning töö kvaliteedi jälgimise ja analüüsimise vahendite ning meetmete kirjeldust (p 4), samuti

ehitustööde või teenuste hankelepingu puhul andmeid hankelepingu täitmisel rakendatavate

keskkonnajuhtimismeetmete kohta nende meetmete asjakohasuse korral (p 6).

RHS § 41 lg 9 sätestab: "Kui hankija nõuab hanketeates sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle

kohta, et pakkuja või taotleja järgib kindlaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitab ta asjakohastele

Euroopa standardite seeriatel põhinevatele kvaliteedi tagamise süsteemidele, mis on kinnitatud

sertifitseerimist käsitlevate Euroopa standardite seeriatele vastavate asutuste poolt. Hankija tunnustab

teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid ja aktsepteerib muud pakkuja või

taotleja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta."

RHS § 41 lg 10 sätestab: "Kui hankija nõuab hanketeates käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel

rakendatavate keskkonnajuhtimismeetmete nimekirja esitamist, viitab ta Euroopa Liidu

keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (The Eco-Management and Audit Scheme - EMAS) või

asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele

Euroopa Liidu õigusaktidele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate

asutuste kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Hankija tunnustab teiste Euroopa Liidu

liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid ja aktsepteerib muud pakkuja või taotleja esitatud

tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimismeetmete kohta."

29. Kolleegium nõustub vaidlustuskomisjoni ja kohtutega, et vaidlusaluste hankedokumentide p 3.3

seadis osalemistingimuse mööbli tootja isikule, mitte nõudeid mööbli tootmisprotsessile RHS § 32

lg 3 mõttes. Esiteks tuleb rõhutada, et kui seadus ei sätesta teisiti, on kvalifitseerimistingimustes

võimalik ettevõtja hankes osalemisele esitada vaid asjakohaseid, st hanke esemega seotud tingimusi

(RHS § 39 lg 1 teine lause). Seega on loomulik, et mööbli kvaliteedi tagamisele suunatud pakkuja või

tootja kvalifitseerimise tingimused võivad seonduda mingil määral mööbli tootmisprotsessiga.

30. Poolte vahel ei ole vaidlust ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardite põhimõttelise olemuse üle.

Ka siis, kui lähtuda kassatsioonkaebuses toodud määratlusest, et vastavad sertifikaadid tõendavad, et

"organisatsiooni tootmisprotsess on läbi selle juhtimise organiseeritud kvaliteetset tootmist

võimaldaval viisil" (lk 6), tuleb tõdeda, et standardi vahetuks esemeks on ettevõtte tegevuse korraldus

laiemalt, ennekõike ettevõttes rakendatavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise meetodid,

kommunikatsioon ettevõtte siseselt ja suhetes klientidega, samuti keskkonna säästmise alane tegevus

tervikuna, mitte tootmisprotsessi tehnilised üksikasjad (vrd II kd, tl 18;

http://www.iso.org/iso/iso_9000_essentials;

http://www.iso.org/iso/iso_catalogue/management_and_leadership_standards/

environmental_management/iso_14000_essentials.htm). Asjaolu, et ettevõtte juhtimine ja selle

erinevad valdkonnad avaldavad muu hulgas mõju ka tootmisprotsessile, ei anna alust pidada

juhtimisstandardeid kitsalt tootmisprotsessi reguleerivaks tehniliseks standardiks.

Ulatuslikud nõuded pakkuja tegevusele, mis väljuvad hankelepingu täitmise raamidest, ei ole

käsitatavad hangitava asja või teenuse omaduste ega tunnustena (vrd Euroopa Kohtu 4. detsembri

2003. a otsus asjas nr C-448/01: "Wienstrom", p 66-68). Kuna ISO 9001:2000 ja 14001:2004

standardite reguleerimisese on laiem kui tootmisprotsess, ei anna RHS § 32 lg 3 alust seada nende

standardite järgimist hankedokumentides tehnilise kirjelduse tingimuseks.

31. Ringkonnakohus on õigusega osutanud asjaolule, et RHS § 41 lg-d 9 ja 10 paiknevad RHS

2. peatüki 3. jaos "Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine" ning et nendega üle võetud

direktiivi 2004/18/EÜ art-d 49 ja 50 paiknevad direktiivi VII peatüki 2. jaos "Kvalitatiivse valiku

kriteeriumid". See näitab, et nii Eesti kui Euroopa Liidu seadusandja on seostanud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimise standardite järgimise ettevõtja kvalifikatsiooni, mitte hanke eseme tehnilise

kirjeldusega. Puudub igasugune alus arvata, et Eesti ja EL seadusandjad ei pidanud viidatud normides

silmas ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardeid kui laialt levinud rahvusvahelisi kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimise standardeid.

32. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda vaidlustuskomisjoni ja kohtutega selles, et ISO 9001:2000 ja

14001:2004 standardite järgimise ja vastavate sertifikaatide esitamise nõude õiguslik alus ei olnud

RHS § 32 lg 1 p 2 ja et neid nõudeid ei tohtinud kehtestada hankedokumentides.

33. Lisaks eelnevale on keskkonnajuhtimise standardi järgmise nõue antud juhul vastuolus RHS § 41

lg 1 p-ga 6. Sellest sättest tuleneb, et pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda asjakohaste keskkonnajuhtimismeetmete

järgmist vaid ehitistööde või teenuste hankelepingu puhul.

Kuna eeltoodust nähtuvalt on RHS § 41 lg 1 p 6 ja lg 10 käesolevas vaidluses asjakohased sätted ning

hanke esemeks oli asjade ostmine, mitte ehitustööd ega teenused, on vaidlustuskomisjon ja kohtud

õigesti leidnud, et hankes keskkonnajuhtimismeetmete rakendamise nõudmise seaduses sätestatud

eeldused ei olnud täidetud. Tegemist ei olnud kitsalt hangitavale mööblile esitatud

keskkonnakaitsenõuetega RHS § 32 lg 3 mõttes, vaid laiemalt ettevõtja keskkonnaalasele tegevusele

tingimuste seadmisega (vt käesoleva otsuse p 30).

Eeltoodu ei tähenda, et hankija ei võiks asjade hankes kehtestada konkreetseid keskkonnakaitse

eesmärgist lähtuvaid nõudeid hangitava asja omadustele või tunnustele (nt kohustus valmistada asi

taaskasutatavatest materjalidest) või selle tootmisprotsessile (nt piirmäärad tootmisprotsessiga

kaasnevate saasteainete eraldumisele).

34. PERH leiab kassatsioonkaebuses, et kvaliteedijuhtimise standardite järgimise nõude käsitamine

kvalifikatsioonitingimustena välistab selle nõude kehtestamise hangitavate asjade tootja suhtes.

PERH on sisuliselt seisukohal, et säärane tagajärg ei vasta seaduse mõttele. Kolleegium PERH

käsitlusega ei nõustu.

35. RHS § 41 lg-t 9 tuleb tõlgendada nõnda, et see võimaldab nõuda tõendeid ka selle kohta, et

hangitava asja tootja järgib kvaliteedijuhtimise standardeid. RHS § 41 lg-d 9 ja 10 võtavad Eesti

õigusesse üle direktiivi 2004/18/EÜ art-d 49 ja 50. Vaidlusaluse hanke puhul ei ole ületatud

riigihangete rahvusvahelist piirmäära. Hange ei kuulu seetõttu direktiivi 2004/18/EÜ

reguleerimisalasse. Sellele vaatamata tuleb RHS § 41 lg-te 9 ja 10 tõlgendamisel arvestada direktiivi

regulatsiooniga, sest RHS § 41 lg-d 9 ja 10 näevad antud juhul ette sama lahenduse, mida

kohaldatakse direktiiviga reguleeritud olukordades (vrd Euroopa Kohtu 16. märtsi 2006. a otsus asjas

nr C-3/04: "Poseidon Chartering", p 16; 17. juuli 1997. a otsus asjas nr C-28/95: "Leur-Bloem", p-

d 32-33 koos täiendavate viidetega).

Direktiivi art-tes 49 ja 50 kasutatakse mõistete "pakkuja või taotleja" asemel samas kontekstis mõistet

"ettevõtja". Direktiivi art 1 lg 8 teise lõigu kohaselt hõlmab ettevõtja mõiste muu hulgas tarnija. Sama

lõike esimese lõigu kohaselt on tarnijaks füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või

selliste isikute või organite rühm, kes pakub turul tooteid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt

nimetatakse ettevõtjat, kes on esitanud pakkumise, pakkujaks. Seega ei hõlma ettevõtja mõiste

direktiivi 2004/18/EÜ art-tes 49 ja 50 tähenduses üksnes pakkujaid. Sellisele ettevõtja mõistele

vastab ka allhanke korras hankes osalev mööbli tootja, sest ta pakub turul hanke esemeks olevat

kaupa.

36. Lisaks eeltoodule sätestavad nii RHS § 41 lg 6 kui ka direktiivi art 48 lg 3, et pakkujad võivad

oma kvalifikatsiooni tõendada ka teise isiku näitajate alusel, kui pakkujal on võimalik neid kasutada.

Need sätted võimaldavad pakkujal tugineda ka allhankijate näitajatele.

Seoses teise ettevõtja andmetele tuginemisega on Euroopa Kohus rõhutanud, et pakkuja poolt teiste

ettevõtjate kohta esitatud tõendusmaterjal peab vastama direktiivi 71/305 art-tes 23 ja 28 nimetatud

kvalitatiivsetele valikukriteeriumitele (18. detsembri 1997. a otsus asjas nr C-5/97: "Ballast Nedam

Groep II", p 13). Selle direktiivi art-te 23-28 kontekst oli sama, mis direktiivi 2004/18/EÜ art-te 45-

52 puhul. Täiendavalt on Euroopa Kohus selgitanud, et hankija peab saama välistada hankelepingu

oluliste osade täitmise allhanke korras, kui hankijal puudus pakkumuste vastavuse kontrollimisel ja

hindamisel võimalus veenduda allhankija tehnilises ja majanduslikus suutlikkuses (18. märtsi 2004. a

otsus asjas nr C-314/01: "Siemens", p 45).

Eeltoodust järeldub selgelt, et hankija peab saama kehtestada hanketeates tehnilise ja kutsealase

pädevuse nõudeid ka allhankijate suhtes juhuks, kui pakkuja kavatseb neid hankelepingu täitmisel

rakendada. Seaduse ega direktiivi mõttega ei saa olla kooskõlas pakkuja võimalus minna tehnilisele

ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetest mööda allhankijate rakendamise teel. See tooks kaasa

ebavõrdse kohtlemise ja hanke läbipaistmatuse.

37. Järelikult puudub õiguspoliitiline vajadus hangitavate asjade tootja poolt kvaliteedijuhtimise

standardite järgmise nõude kehtestamiseks hankeeseme tehnilises kirjelduses.

V

38. Eeltoodust tulenevalt puudub kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ja ringkonnakohtu otsuse

muutmiseks alus.

39. Kautsjon arvatakse riigituludesse (HKMS § 90 lg 3). Kassatsiooniastmes kantud menetluskulud

tuleb jätta kassaatori kanda (HKMS § 92 lg 1). PERH menetluskuluks Riigikohtus oli õigusabikulu

summas 1086 eurot (ilma käibemaksuta). AS Kitman ei ole kassatsiooniastmes kuludokumente

esitanud.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann