3-2-1-103-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-103-11

Määruse kuupäev

Tartu, 16. november 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu VASAALIA (pankrotis) hagi kohtutäitur Oksana

Kutšmei, Ektornet Commercial Estonia OÜ ja Swedbank AS-

i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-

10-46534

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu VASAALIA (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing VASAALIA (pankrotis) (registrikood

10005493), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi

Kostja kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja vandeadvokaat

Rando Antsmäe

Kostja Ektornet Commercial Estonia OÜ (registrikood 11638935)

Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701)

Asja läbivaatamise kuupäev

17. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

3. Tagastada Kalev Koortile 4. mail 2011 Osaühingu VASAALIA (pankrotis) määruskaebuselt

tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing VASAALIA (pankrotis) (hageja) esitas 23. septembril 2010 Tartu Maakohtusse hagi

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu hageja suhtes toimunud enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks. Maakohus jättis 29. septembri 2010. a määrusega hagi käiguta ja andis tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 15. oktoobril 2010 kooskõlas viidatud maakohtu määrusega

hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei, Ektornet Commercial Estonia OÜ ja Swedbank AS-i (kostjad)

vastu 23. augustil 2010 hageja suhtes algatatud täiteasjas nr 084/2010/531 toimunud enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis 25. oktoobri 2010. a määrusega hagi uuesti käiguta ja

andis tähtaja 175 000 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks.

Maakohus liitis 2. novembri 2010. a määrusega ühtsesse menetlusse OÜ Inkasso Center avalduse

hageja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-10-46662) ja Swedbank AS-i avalduse hageja

pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-10-48389), ning andis ühendatud tsiviilasjale numbriks 2-

10-46662. Sama määrusega nimetas maakohus hageja (võlgniku) ajutiseks pankrotihalduriks Indrek

Lepsoo, kohaldas käsutuskeeldu võlgniku vara suhtes ja peatas võlgniku suhtes toimuva sundtäitmise.

2. Hageja esitas 15. novembril 2010 maakohtule menetlusabi taotluse, milles palus riigilõivust

vabastamist hagi esitamisel, ja 19. novembril 2010 selle täiendused koos taotlusega tunnistada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 182 ja 183 põhiseaduse vastaseks osas, millega

nimetatud sätetes on piiratud menetlusabi andmine juriidilistele isikutele, mistõttu on välistatud

hageja õigus saada menetlusabi kohtusse pöördumisel.

3. Maakohus kuulutas 30. detsembri 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-46662 välja hageja

pankroti, ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

4. Maakohus tegi 5. jaanuaril 2011 pankrotihaldurile järelepärimise, paludes halduril teatada, kas ta

asub hageja kui pankrotivõlgniku asemel praeguses tsiviilasjas menetlusosaliseks. Maakohus selgitas,

et hagiavaldus on jäetud 25. oktoobri 2010. a määrusega käiguta, hagejale on antud tähtaeg riigilõivu

tasumiseks ja hageja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Pankrotihaldur teatas 31. jaanuaril 2011, et tulenevalt pankrotitoimkonna 25. jaanuari 2011. a otsusest

ei astu haldur praeguse asja menetlusse ning võlgnikul on õigus jätkata soovi korral hagejana.

5. Hageja teatas 2. veebruaril 2011 maakohtule oma soovist praeguses tsiviilasjas menetlusosalisena

jätkata. Ta esitas täiendavad selgitused ja tõendid ning palus menetlusabi taotluse rahuldada. Hageja

esitas 10. veebruaril 2011 täiendavad põhjendused talle menetlusabi andmiseks ning taotluse

kontrollida riigilõivu määra suuruse põhiseaduspärasust.

6. Tartu Maakohus keeldus 10. veebruari 2011. a määrusega hageja hagiavaldust kostjate vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmast.

Maakohus tugines pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-le 2 ja § 43 lg-le 1 ning leidis, et võlgnik

saab halduri teadmisel jätkata iseseisvalt kohtumenetluses, mis on alanud enne pankroti

väljakuulutamist. Haldur on kohtule teatanud, et ta ei astu võlgniku asemel tsiviilasja menetlusse ning

et võlgnikul on õigus jätkata soovi korral hagejana. Praeguses asjas ei ole kohtumenetlus alanud enne

pankroti väljakuulutamist ning seetõttu ei ole PankrS § 43 lg 1 kohaldamine hageja suhtes võimalik.

Hagi esitamist ja hagi menetlusse võtmise otsustamist võib piiritleda kui asja algatamise etappi. Kui

kohus jätab hagi käiguta, siis asja ei ole algatatud ja hagi jääb ootele. Praeguses asjas on hagi jäetud

käiguta, hagi ei ole võetud kohtumenetlusse ega toimetatud kätte kostjatele. Kuivõrd haldur ei ole

kasutanud õigust olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks ja praeguse ajani ei ole

kohtumenetlus tsiviilasjas alanud, ei saa hageja iseseisvalt menetlust jätkata ning hagi tuleb jätta

menetlusse võtmata.

7. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetlusse

võtmise staadiumis.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 13. aprilli 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et kuigi vaidlustatud määrusest ei nähtu, millisel alusel keeldus maakohus

hagi menetlusse võtmast, nähtub määruse põhjendustest, et maakohus keeldus hagi menetlusse

võtmast TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse

kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

TsMS § 3401 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hageja hagiavaldus ei olnud veel menetlusse võetud, kuna

tasumata oli riigilõiv ja maakohus oli andnud 29. septembri ja 25. oktoobri 2010. a määrustega

hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks). PankrS § 43 lg 1 käsitleb olukorda,

kus kohtumenetlus on alanud enne pankroti väljakuulutamist. Märgitud sättest järeldub, et kui haldur

menetlusse ei astu, siis võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. PankrS § 35

lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus

ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab

pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kuivõrd hagi ei olnud veel menetlusse

võetud, st hagi ei olnud veel kohtumenetluses PankrS § 43 lg 1 tähenduses, siis ei olnud hagejal

sellest sättest tulenevalt õigust hagi esitada ning maakohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse

võtmast. Tähtsust ei ole siinjuures sellel, et hagiavaldus oli kohtule esitatud enne, kui kuulutati välja

hageja pankrot. Maakohus oleks saanud hagi menetlusse võtta üksnes siis, kui haldur oleks

menetlusse astunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuses palub hageja maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja teha uus määrus,

millega saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetlusse võtmise staadiumis.

Hageja palub kontrollida TsMS-de § 182 ja 183 põhiseaduspärasust osas, millega nimetatud sätetes

on piiratud menetlusabi andmine juriidilistele isikutele, mis välistab hageja õiguse saada oma õiguste

kaitseks kohtusse pöördumisel menetlusabi. Samuti palub hageja kontrollida TsMS § 126, § 133 lg 1

ja § 137 ning riigilõivuseaduse § 57 lg-te 1 ja 19 ning lisa 1 nende koostoimes põhiseaduspärasust

ning TsMS § 190 lg 4 põhiseaduspärasust.

Hageja leiab, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui leidis, et hagi tuleb jätta

TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse võtmata. Praeguses asjas ei esine TsMS §-s 371 sätestatud

aluseid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal ei

olnud hagi esitamise õigust ning hagi võis esitada üksnes pankrotihaldur.

Ringkonnakohus kohaldas valesti PankrS § 43 lg-t 1. See säte ei andnud õigust hagi menetlusse

võtmisest keelduda olukorras, kus enne pankroti väljakuulutamist oli esitatud hagi ning menetlusabi

taotlus ja hageja oli vaidlustanud talle menetlusabi andmist välistavad sätted. Praeguses asjas oli

kohtumenetlus alanud hagi esitamisega.

10. Vastuses määruskaebusele leiab kohtutäitur Oksana Kutšmei et hagejal ei ole kaebeõigust, samuti

ei pea kohtutäitur kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Ektornet Commercial Estonia OÜ hageja

määruskaebusele ei vastanud. Swedbank AS ei vastanud hageja määruskaebusele nõuetekohaselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi

vaatamata.

12. Kohtud leidsid õigesti, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 371 lg 1 p 12 järgi. PankrS § 35

lg 1 p 2 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning

õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara

või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Tartu Maakohus kuulutas 30. detsembri 2010. a

määrusega välja hageja pankroti. Alates selle määruse jõustumisest ei olnud hageja juhatuse liikmetel

hageja esindamise õigust. Kuna hageja esindamise õigus on alates maakohtu eelnimetatud määruse

jõustumist pankrotihalduril ning pankrotihaldur ei ole soovinud osaühingut VASAALIA hagi

esitamisel esindada, siis oli hagi menetlusse võtmine TsMS § 371 lg 1 p 12 järgi võimatu.

13. Hageja leiab ebaõigesti, et hagi menetlemine on võimalik tulenevalt PankrS § 43 lg-st 1 (enne

24. märtsi 2011 kehtinud sõnastuses).

PankrS § 43 lg 1 esimese lause järgi võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana

juhul, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt

teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis on seotud pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb

mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna. PankrS § 43 lg 1 teise lause järgi võib võlgnik jätkata

hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna, kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei

astu. Praegusel juhul ei olnud hagi kohtumenetluses läbivaatamisel ajal, mil kuulutati välja hageja

pankrot. Hagi läbivaatamise staadium PankrS § 43 lg 1 mõttes algab hagi menetlusse võtmisest kohtu

määrusega TsMS § 372 lg 1 järgi. Praegusel juhul ei ole hagi siiamaani võetud selle sätte järgi kohtu

menetlusse. Seega ei tulnud PankrS § 43 lg-t 1 praegusel juhul kohaldada.

14. TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud

nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Tulenevalt

TsMS §-st 695 kehtib nimetatud säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Riigikohtul

on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust

kaebus esitada (vt Riigikohtu 10. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12).

TsMS § 696 lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline

esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui

maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 372 lg-s 5 sätestatakse, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib

hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p-des 9, 11 ja 12

nimetatud alustel.

Määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 12

alusel, s.o põhjusel, et õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma

esindusõiguse olemasolu. Nimetatud sätetest tulenevalt ei olnud hagejal õigust esitada

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust ning Riigikohus on määruskaebuse

ekslikult menetlusse võtnud. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, tuleb määruskaebus

jätta läbi vaatamata.

15. Kuna hageja määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause

alusel tagastada. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Kalev Koort. Hageja on

TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Kalev Koortile.

Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu