3-1-1-90-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-90-11

Otsuse kuupäev

15. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Eno Raukase süüdistuses KarS § 386 lg 1

(KarS § 3891 lg 2) ja Olev Pooli süüdistuses KarS § 386 lg 1-§ 22

lg 3 (KarS § 3891 lg 1-§ 22 lg 3) järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2011. a otsus kriminaalasjas

nr 1-10-946

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eno Raukase kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör

Kristiina

Laas,

kassatsioonid

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Olev Pooli kaitsja vandeadvokaat Sirje Must

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

19. oktoober 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2011. a ja Tartu Maakohtu 7. detsembri 2010. a

otsused, välja arvatud osas, millega määrati kindlaks OÜ-dele Advokaadibüroo Sirje Must ja

Advokaadibüroo Tammer & Tammer makstava riigi õigusabi tasu suurus.

2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises

kohtukoosseisus.

3. Määrata Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Eno

Raukasele

kassatsioonimenetluses

osutatud

riigi

õigusabi

eest

(nelisada

kuuskümmend) eurot 15 senti, sealhulgas käibemaks 76 eurot 69 senti. Jätta see menetluskulu

riigi kanda.

4. Eno Raukase kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt, prokuröri kassatsioon jätta läbi

vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eno Raukas anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 2) järgi selles, et tema

OÜ Uksekoda juhatuse liikmena esitas maksustamisperioodidel jaanuar kuni oktoober 2003,

detsember 2003, veebruar kuni detsember 2004 ja märts 2005 kuni aprill 2006 raamatupidaja

vahendusel OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid. Valeandmeid esitas

E. Raukas tahtlikult maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Valeandmete esitamise

tagajärjel jäi riigile maksudena laekumata 5 229 180 krooni, sh 1 632 033 krooni käibemaksu ja

3 597 147 krooni tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.

Valeandmete esitamine seisnes kokkuvõtlikult selles, et E. Raukas deklareeris OÜ Uksekoda

käibedeklaratsioonides osaühingu poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu

(sisendkäibemaksu) tegelikust suuremana. Valeandmete esitamiseks kasutas E. Raukas OÜ V, OÜ

VT, OÜ K, OÜ T, OÜ H, E OÜ, S OÜ ja OÜ A nimelt väljastatud näilikke arveid. Nendel arvetel

näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Samuti jättis E. Raukas OÜ Uksekoda tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata nende samade

näilike arvete alusel osaühingu pangakontolt tehtud väljamaksed.

2. Olev Pool anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (KarS § 3891 lg 1-§ 22 lg 3) järgi

selles, et tema aitas kaasa:

1) E. Raukase poolt OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades

ajavahemikel juuli 2004 kuni juuli 2005 ja september kuni november 2005 OÜ-le Uksekoda erinevate

äriühingute nimel näilikke arveid. Sellega võimaldas O. Pool E. Raukasel deklareerida OÜ Uksekoda

sisendkäibemaksu maksustamisperioodidel juuli 2004 kuni november 2005 tegelikust suuremana ja

teha osaühingu varast ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille tulemusel jäi riigile maksudena

laekumata 450 111 krooni 61 senti käibemaksu ja 977 858 krooni 18 senti tulumaksu;

2) H. H. poolt OÜ F maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades ajavahemikul

juuli 2004 kuni veebruar 2005 OÜ-le F teise äriühingu nimel näilikke arveid. Sellega võimaldas

O. Pool H. H.-l deklareerida OÜ F sisendkäibemaksu maksustamisperioodidel juuli, august, oktoober

ja detsember 2005 ning jaanuar ja veebruar 2005 tegelikust suuremana, mille tulemusel jäi riigile

laekumata 985 055 krooni 60 senti käibemaksu;

3) P. R.-i poolt OÜ P maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades ajavahemikul

mai 2004 kuni september 2005 OÜ-le P teise äriühingu nimel näilikke arveid. Sellega võimaldas

O. Pool P. R.-il deklareerida OÜ P sisendkäibemaksu maksustamisperioodidel mai 2004 kuni juuni

2005 tegelikust suuremana ja teha osaühingu varast ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille

tulemusel jäi riigile maksudena laekumata 537 964 krooni 25 senti käibemaksu ja 1 170 520 krooni

54 senti tulumaksu.

3. Tartu Maakohtu 7. detsembri 2010. a otsusega tunnistati E. Raukas KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891

lg 2) järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 1 aastaks ja 5 kuuks, millest arvati maha 3 päeva

eelvangistust. Mõistetud vangistuse jättis kohus KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga

täitmisele pööramata. Sama kohtuotsusega tunnistati O. Pool süüdi KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 (KarS

§ 3891 lg 1-§ 22 lg 3) järgi ja teda karistati vangistusega 7 kuuks, mis asendati KarS § 69 lg-te 1 ja 3

alusel 420 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus selle karistuse kaetuks Tartu

Maakohtu 17. märtsi 2010. a otsusega mõistetud vangistusega, mis omakorda oli asendatud 780 tunni

üldkasuliku tööga. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris kohus Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol

hoiustatud 77 600 krooni. Sama kohtuotsusega lahendati ka OÜ Advokaadibüroo Sirje Must ja OÜ

Advokaadibüroo Tammer & Tammer taotlused riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Maakohtu

põhiseisukohad olid järgmised.

3.1 Tõendina on lubatavad dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused, mis on kogutud käesoleva

kriminaalasjaga puutumuses olevates, kuid teise numbri all menetletud kriminaalasjades. Seejuures

saab tunnistajatena vaadelda ka isikuid, kes on käesolevaks ajaks mõnes teises kriminaalasjas

E. Raukasele või O. Poolile esitatud süüdistusega puutumises olevates tegudes süüdi tunnistatud või

kelle kriminaalasi on veel kohtueelses menetluses või kelle suhtes on kriminaalmenetlus otstarbekuse

kaalutlusel lõpetatud. Kuna osa sellistest nn eristaatuses tunnistajatest - A. L., K. N., T. J., V. S. ja J. I.

- tuginesid kohtus õigusele ütluste andmisest keelduda (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-119-09),

avaldas maakohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 p 2 ja § 294 p 1 alusel nende tunnistajate

kohtueelses menetluses kahtlustatavatena antud ütlused. Kohus ei pidanud aga põhjendatuks avaldada

ütlusi, mis nn eristaatuses tunnistajad olid andnud kohtueelses menetluses tunnistajatena.

3.2 Kohus jõudis OÜ Uksekoda arvelduskonto väljavõtteid uurides järeldusele, et OÜ Uksekoda

raamatupidamises on kajastatud kõikide süüdistuses nimetatud äriühingute arved. Samuti tuvastas

kohus, et OÜ Uksekoda ei ole süüdistuses nimetatud äriühingutelt nende väljastatud arvete alusel

kaupu ega teenuseid ostnud. Arvete väljastajateks olid nn varifirmad (majandusliku tegevuseta

äriühingud) või puhverfirmad (reaalselt tegutsenud äriühingud, kes väljastasid näilikke müügiarveid,

saades nn arveveskilt vastu näilikke ostuarveid). Nende arvete alusel tegelikult midagi ei müüdud ega

ostetud. E. Raukas oli sellest teadlik, kasutades näilikke arveid OÜ Uksekoda maksukohustuse

vähendamiseks. Sellise järelduse tegemisel tugines maakohus muu hulgas kohtus ütluste andmisest

keeldunud nn eristaatuses tunnistajate A. L.-i, T. J.-i, V. S.-i ja J. I. kohtueelses menetluses antud

ütlustele.

3.3 Lastes raamatupidajal kajastada OÜ Uksekoda käibemaksuarvestuses näilikke arveid, vähendas

E. Raukas arvetel kajastatud käibemaksu võrra alusetult OÜ Uksekoda käibemaksukohustust.

Samade arvete alusel OÜ Uksekoda pangakontolt tehtud väljamaksete näol on tegemist ettevõtlusega

mitteseotud kuluga, kuna arvetel näidatud poolte vahel tehinguid ei toimunud ning algdokumendid,

mille alusel väljamaksed tehti, ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Väljamaksed,

mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele

vastav algdokument, loetakse TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kuluks.

Ettevõtlusega mitteseotud kulud tuleb deklareerida maksustamisperioodil, mil väljamakse toimub, ja

maksustada tulumaksuga. Samas leidis kohus, et OÜ Uksekoda ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt deklareerimata jäetud tulumaksusummat tuleb võrreldes süüdistusega vähendada

kokku 193 573 krooni võrra. Nimelt on E. Raukas osa näilike arvete alusel OÜ Uksekoda

pangakontolt väljamakstud summadest kohe sularahas osaühingu pangakontole tagasi maksnud.

Sissemakstud summade võrra on väljamaksed OÜ Uksekoda kontolt näilised ning nende summade

võrra OÜ Uksekoda vara ei vähenenud. Seega pole tegemist maksumaksja kuluga TuMS § 51 lg 1 ja

lg 2 p 3 mõttes. Kohus leidis, et E. Raukase poolt maksuhaldurile valeandmete esitamise tõttu jäi

riigile laekumata 1 632 033 krooni käibemaksu ja 3 403 574 krooni tulumaksu.

3.4 Maakohus luges tõendatuks ka O. Poolile esitatud süüdistuse, tuginedes seejuures muu hulgas

A. L.-i ütlustele. OÜ Uksekoda deklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises vähendas

kohus O. Pooli kui osavõtja süüdistuse mahtu, kuna E. Raukas maksis osa näilike arvete alusel

ülekantud

summadest

äriühingu

pangakontole

tagasi,

mistõttu

nendelt

summadelt

tulumaksukohustust ei tekkinud. O. Pool aitas maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasa

kavatsetult, et teenida arvete väljastamise teenuselt tasu.

3.5 Põhjendatud ei ole prokuröri taotlus konfiskeerida KarS § 831 alusel E. Raukaselt süüteoga

saadud 9 666 589 krooni 30 senti ja O. Poolilt 129 267 krooni. Nii kuritegude toimepanemise ajal

kehtinud KarS § 83 lg 1 kui ka kehtiva KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeeritakse vara, kui see kuulub

otsuse tegemise ajal toimepanijale. Konfiskeerimise objektiks on seega vara, mis on toimepanijal

otsuse tegemise ajal olemas, kusjuures peab olema tõendatud, et see vara on saadud konkreetse

kuriteo toimepanemisega. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et E. Raukasel ja

O. Poolil oleks otsuse tegemise ajal kuriteoga saadud raha, mille konfiskeerimist prokurör taotleb.

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid E. Raukase kaitsja vandeadvokaat

Anne Tammer, O. Pooli kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja ringkonnaprokurör Kristiina Laas.

4.1 E. Raukase kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist enda kaitsealuse süüditunnistamist

puudutavas osas ja palus E. Raukase KarS § 386 lg 1 järgi õigeks mõista.

4.2 O. Pooli kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, milles O. Pool oli süüdi tunnistatud

kaasaaitamises valeandmete esitamisele OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides, ja palus O. Pooli

selles osas õigeks mõista.

4.3 Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis E. Raukaselt ja O. Poolilt

vara konfiskeerimata, ja palus konfiskeerida KarS § 83 lg 1 (KarS § 831 lg 1) alusel E. Raukaselt 618

068 eurot 37 senti ja O. Poolilt 8265 eurot 15 senti. Alternatiivselt taotles prokurör nende summade

väljamõistmist süüdistatavatelt KarS § 84 alusel.

5. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsuse resolutiivosa muutmata,

kuid muudeti kohtuotsuse põhistusi osas, mis puudutas E. Raukaselt ja O. Poolilt KarS § 831 alusel

raha konfiskeerimata jätmist. Samuti lahendas ringkonnakohus otsusega kaitsjate taotlused riigi

õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

5.1 E. Raukasele esitatud süüdistus on piisavalt konkretiseeritud. Süüdistuse tekstist ei pea selguma,

kellele ja millal tehti konkreetsed väljamaksed, mida süüdistuses peetakse ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseks. E. Raukasele esitatud süüdistuses on kuude lõikes välja toodud summad, mis tulnuks

maksudeklaratsioonides kajastada. Ei saa nõuda, et süüdistuse tekstist nähtuks iga summa detailne

kujunemine. Liigsete andmete sisaldumine äärmiselt mahukas süüdistuses muudaks süüdistuse teksti

ebaselgeks.

5.2 Isegi kui nõustuda sellega, et käesoleva kriminaalasja eraldamine on olnud meelevaldne, ei ole

seda puudust enam võimalik kõrvaldada. Kriminaalasjade põhjendamatu eraldamine ei ole isiku

õigeksmõistmise alus.

5.3 Maakohtul oli seaduslik alus avaldada ütlusi, mida käesolevas kriminaalasjas tunnistajana

käsitatavad isikud olid andnud teise kriminaalasja kohtueelses menetluses kahtlustatavana. Sellised

isikud on käesolevas asjas käsitatavad nn eristaatuses tunnistajatena, kellel on õigus ütluste andmisest

keelduda. Nende kohtueelses menetluses antud ütlusi on aga võimalik KrMS § 291 p 2 alusel

avaldada, kuna nn eristaatuses tunnistajate õigus ütluste andmisest keelduda ei tulene KrMS § 71 lg-

st 2, vaid nende eristaatusest ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1. Maakohus on ütluste avaldamisel viidanud

KrMS § 291 p 2 kõrval vääralt KrMS § 294 p-le 1, mis pole käesoleval juhul kohaldatav. See

eksimus ei muuda aga ütluste avaldamist ebaseaduslikuks.

5.4 KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse

tegemise ajal toimepanijale. Väär on maakohtu seisukoht, justkui tuleks konfiskeerimise

kohaldamiseks tõendada, et kuriteo toimepanemise tagajärjel saadud vara on isikul konfiskeerimise

ajal reaalselt olemas. Juhul, kui on tõendatud kuriteo läbi rikastumine, tuleb vara toimepanijalt

konfiskeerida olenemata sellest, kas isikul on see vara alles või mitte. Vaatamata sellele ei ole

võimalik E. Raukaselt ja O. Poolilt prokuröri taotletud summasid konfiskeerida, kuna ei ole

tõendatud, et E. Raukas ja O. Pool said prokuröri nimetatud rahasummad maksukuriteo tulemusena

isiklikult enda käsutusse.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid E. Raukase kaitsja A. Tammer ja

prokurör K. Laas. Vastuse E. Raukase kaitsja kassatsioonile esitas prokurör K. Laas, vastused

prokuratuuri kassatsioonile aga E. Raukase kaitsja A. Tammer ning O. Pooli kaitsja S. Must.

7. E. Raukase kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks

arutamiseks samale ringkonnakohtule. Samuti taotleb kaitsja kassatsiooni koostamise eest riigi

õigusabi tasu kindlaksmääramist. Kassaatori põhiväited on järgmised.

7.1 E. Raukasele esitatud süüdistus on ebakonkreetne ja arusaamatu ning seetõttu kaitseõigust rikkuv.

Süüdistusest ei selgu, milliseid konkreetseid väljamakseid on peetud ettevõtlusega mitteseotud

kuluks, mis E. Raukasel tulnuks deklareerida OÜ Uksekoda tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides.

Sellised väljamaksed pidanuksid olema süüdistuse tekstis fikseeritud kuupäevaliselt ja summaliselt.

7.2

Käesoleva

kriminaalasja

eraldamisel

teisest

kriminaalasjast

on

oluliselt

rikutud

kriminaalmenetlusõigust. Kriminaalasjade eraldamine on toimunud meelevaldselt ja suvaliselt

süüdistuse huvides, rikkudes KrMS § 239 lg 2 p 3 nõudeid. Kuna seda viga enam parandada ei saa,

siis tulnuks E. Raukas õigeks mõista.

7.3 Avaldades A. L.-i ja teiste tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused kohtuistungil ilma, et

süüdistatavatel olnuks võimalik neid isikuid eelnevalt küsitleda, rikkus maakohus EIÕK art 6 lg 3

punktist d tulenevaid nõudeid. E. Raukase süüdimõistmine põhineb määravas ulatuses nende isikute

ütlustel, keda süüdistatav ja tema kaitsja pole saanud küsitleda ei kohtueelsel uurimisel ega kohtulikul

arutamisel.

7.4 Välisriigis viibivate tunnistajate P. Ru. ja T. S.-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine

KrMS § 291 p 5 alusel ei olnud käesoleva kriminaalasja asjaolusid arvestades põhjendatud.

7.5 Maakohus rikkus KrMS § 15 lõikes 1 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse

printsiipi. Nimelt toimus uurimistoimingu protokollide ja kriminaaltoimiku materjalide avaldamine

maakohtus valdavalt selliselt, et loeti ette üksnes kriminaaltoimiku leheküljed, kus need tõendid

asuvad. Tõendite sisukokkuvõtet või konkreetses tõendis sisalduvaid faktilisi asjaolusid ei esitatud.

Kaitsja hinnangul tulnuks iga tõendi avaldamisel esitada suuliselt selle sisu. Kuna seda ei tehtud, siis

ei ole tõendeid vahetult ja suuliselt uuritud. Süüdistatav ja kaitsja said alles kohtuvaidluse käigus

süüdistuskõnest teada, milliseid asjaolusid prokurör ühe või teise tõendiga tõendada soovib. Samuti ei

täidetud KrMS § 296 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt pidanuks kohus iga konkreetse uurimistoimingu

protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi osas küsima kaitsja seisukoha selle avaldamise ja

tõendina kasutamise kohta. Samuti rikkus kohus tõendite suulise esitamise ja vahetu uurimise

põhimõtet sellega, et tugines mobiiltelefonide kaudu peetud kõnede salajase pealtkuulamise

protokollides kajastatud vestlustele ja jälitusprotokollidele ilma salvestusi vahetult kuulamata.

7.6 Kohtud ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, et OÜ Uksekoda süüdistuses nimetatud

käibedeklaratsioonides deklareeritud sisendkäibemaksusummas sisalduks ka OÜ V, OÜ VT, K OÜ, S

OÜ, OÜ H, E OÜ, OÜ T ja OÜ A arvetel märgitud käibemaksusumma.

7.7 Kohtute siseveendumuse kujunemine OÜ Uksekoda tehingute ja OÜ-le Uksekoda esitatud arvete

fiktiivsuse tuvastamisel ei ole jälgitav. Kohtuotsused on vastuolulised ning otsustes toodud

seisukohtade ja järelduste põhjendused ei ole veenvad. Kohtud on jätnud olulised tõendid ja asjaolud

põhjendamatult tähelepanuta.

8. Vastuses E. Raukase kaitsja kassatsioonile palub prokurör K. Laas jätta kassatsioon rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus kaitsja kassatsioonis vaidlustatud osas muutmata. Prokuröri vastuväited

kassatsioonile on järgmised.

8.1 Süüdistus on piisavalt konkreetne ja arusaadav ning süüdistataval oli võimalus esitada

süüdistusele vastuväiteid nii subjektiivse kui ka objektiivse koosseisu osas. Süüdistuses on

kirjeldatud, millisel perioodil ja millistele äriühingutele tehtud maksed on loetud ettevõtlusega

mitteseotud kuluks.

8.2 Tunnistajate P. Ru. ja T. S.-i ütlused avaldas maakohus KrMS § 291 p 5 alusel, kuna nendel

tunnistajatel ei olnud võimalik kohtusse ilmuda. Mõlemad tunnistajad asusid sellises välisriigis, kus

ei olnud võimalik neid KrMS § 69 korras üle kuulata. Kumbki tunnistaja ei avaldanud kohtule kindlat

tagasipöördumise aega.

8.3 Kriminaalasja eraldamine oli põhjendatud. Käesolev kriminaalasi on osa aastatel 2003-2006

tegutsenud nn Tartu arvevabriku kriminaalasjast. OÜ Uksekoda oli üks arvevabriku klient, kes tellis

maksude maksmisest kõrvalehoidumiseks fiktiivseid arveid ja kasutas neid oma raamatupidamises ja

maksuarvestuses. Kui kõigi arvevabriku teenust pakkunud ja kasutanud isikute süüküsimust oleks

lahendatud ühe kriminaalasja raames, oleks selles asjas olnud kokku umbes 90 kahtlustatavat või

süüdistatavat. Selliste kahtlustatavate arvuga kriminaalasja ei oleks olnud võimalik menetleda.

8.4 Kohus ei rikkunud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse printsiipi. Dokumentaalsete tõendite

avaldamine toimus toimikute kaupa. Esmalt esitas prokurör KrMS § 296 lg 1 alusel taotluse

konkreetsete dokumentaalsete tõendite avaldamiseks ning seejärel anti kaitsjatele võimalus prokuröri

taotletud tõendite avaldamise ja tõendina kasutamise võimalikkuse kohta arvamust avaldada. Pärast

kaitsjate arvamuse ärakuulamist ja kohtu poolt tõendite avaldamise ja tõendina kasutamise

võimalikkuse kohta seisukoha võtmist, avaldas prokurör taotletud tõendid, nimetades kriminaalasja

köite ja lehekülje, kus tõend asub, ja kokkuvõtlikult ka tõendi sisu. Tõendite avaldamine ei tähenda

nende sõna-sõnalist ettelugemist, samuti ei tulene seadusest kohustust nimetada tõendite avaldamise

käigus, millist asjaolu prokurör ühe või teise avaldatava tõendiga tõendada soovib. Kumbki

kohtumenetluse pool ei taotlenud kohtuistungil telefonikõnede salajasel pealtkuulamisel tehtud

salvestiste kuulamist. Kaitsja ei ole seadnud kahtluse alla protokollides kajastatu õigsust. KrMS § 63

lg 1 kohaselt on tõendiks jälitustoimingu protokoll.

8.5 Kohtud ei rikkunud kohtuotsuse põhistamise nõuet ega jätnud tähelepanuta asjas olulisi tõendeid.

Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav.

9. Prokuröri

kassatsioonis

taotletakse

ringkonnakohtu

otsuse

tühistamist

osas,

millega

ringkonnakohus jättis E. Raukaselt ja O. Poolilt konfiskeerimata kuriteoga saadud vara, ja palutakse

saata kriminaalasi selles osas samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator põhistab oma

taotlust järgmiselt.

9.1 Ringkonnakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7 nõudeid, kuna ei põhistanud kuriteoga saadud vara

konfiskeerimata jätmist. Selles küsimuses ei ole ringkonnakohtu otsuses tõendite analüüsi esitatud.

Maakohus tuvastas, et E. Raukas andis korraldusi teha OÜ Uksekoda pangakontolt süüdistuses

nimetatud äriühingutele alusetuid väljamakseid kokku 10 875 095 krooni. Sellest summast tuleb

maha arvata OÜ Uksekoda pangakontodele tagasi makstud 556 000 krooni ja arvevabrikule makstud

teenustasu. Ülejäänud summa on E. Raukase poolt kuriteoga saadud vara, mis tuleb KarS § 83 lg 1 ja

§ 84 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 831 lg 1 ja § 84) alusel E. Raukaselt konfiskeerida.

9.2 Samuti tuvastas maakohus, et O. Pool väljastas OÜ-dele F, P ja Uksekoda OÜ-de K ja S nimelt

näilikke arveid kogusummas 12 926 734 krooni 70 senti. O. Pooli tasu fiktiivsete arvete väljastamise

eest oli 1% arvel näidatud käibest. Seega moodustas O. Pooli tasu tema väljastatud fiktiivsetelt

arvetelt 129 267 krooni. See summa on saadud kuriteoga ja tuleb O. Poolilt KarS § 83 lg 1 ja § 84

alusel (alates 15. märtsist 2007 KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel) konfiskeerida.

10. Vastustes prokuratuuri kassatsioonile paluvad E. Raukase ja O. Pooli kaitsjad jätta see

rahuldamata. Kaitsjate kassatsioonivastuste põhjendustes, mis valdavalt kattuvad, leitakse järgmist.

10.1 Kuriteoga, milles E. Raukast süüdistatakse, - OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamine - ei ole võimalik vara omandada, mistõttu on KarS § 83 lg 1 kohaldamine

välistatud.

10.2 Lisaks on suur osa tõenditest, millele prokurör on konfiskeerimistaotluse esitamisel tuginenud, -

nimelt E. Raukase ja O. Pooli endistest kaaskahtlustatavatest tunnistajate kohtueelses menetluses

antud ütlused - tulenevalt Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-58-11 väljendatud seisukohtadest

lubamatud. Nendele lubamatutele tõenditele on tuginetud ka süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel, mis

on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb esmalt E. Raukase kaitsja väidet süüdistuse

konkretiseerimatuse kohta ja taotlust mõista E. Raukas õigeks tema kriminaalasja väidetavalt

ebaseadusliku eraldamise tõttu (I), põhjendab seejärel ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse tühistamist

ja prokuröri kassatsiooni läbi vaatamata jätmist (II). Otsuse III osas peatub Riigikohus õiguspraktika

suunamiseks mõningatel küsimustel, mis puudutavad kriminaaltoimiku dokumentide avaldamist

kohtuistungil (A) ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimist (B). Lõpuks lahendab kolleegium

E. Raukase kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks (IV).

I

12. Kolleegium ei nõustu E. Raukase kaitsjaga selles, nagu ei selguks süüdistusest, millised OÜ

Uksekoda pangakontolt tehtud väljamakseid on loetud ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mille

kajastamata jätmist OÜ Uksekoda tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides E. Raukasele ette

heidetakse. Ehkki süüdistuse tekstis ei ole ühekaupa ära toodud väljamaksete kuupäevi ja summasid,

on nimetatud konkreetselt 8 äriühingut, kelle nimel väljastatud arvete alusel tehtud väljamakseid on

käsitatud ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Seega on ettevõtlusega mitteseotuks loetud väljamaksed

makse saaja isiku kaudu määratletavad. Samuti on süüdistuse tekstis maksustamisperioodide kaupa

ära näidatud OÜ Uksekoda ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata jäetud summade suurus.

Seega

ei

anna

kassatsioonis

märgitu

alust

lugeda

E. Raukasele

esitatud

süüdistust

mittekonkretiseerituks.

13. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kriminaalasjade ebaseaduslik eraldamine või ühendamata

jätmine ei saa olla asjaolu, mis iseenesest annaks aluse süüdistatava õigeksmõistmiseks. KrMS § 309

lg 2 kohaselt tehakse õigeksmõistev kohtuotsus, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud

kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui

prokurör on süüdistusest loobunud. Kriminaalasjade eraldamisel menetlusnormide rikkumine

eraldivõetuna ei vasta ühelegi nimetatud alusele. Küll aga ei tohi kriminaalasjade eraldamine tuua

kaasa seda, et süüdistatava süüditunnistamisel tuginetakse ebaseaduslikele tõenditele, ega

süüdistatava menetluslike õiguste rikkumist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a

otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p-d 10-22). Kriminaalasjade eraldamine ei tohi olla tõendite loomise

abinõu.

II

14. Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu süüdimõistvad otsused tuleb tühistada, sest kohtud on oma

järelduste tegemisel olulises osas tuginenud lubamatutele tõenditele - süüdistatavate endistest

kaaskahtlustatavatest tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlustele -, rikkudes sellega oluliselt

kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 339 lg 2). Seejuures tühistab kolleegium KrMS § 3602 lg-st 3

juhindudes kohtuotsused ka O. Pooli süüditunnistamist ja karistamist puudutavas osas, ehkki tema

kaitsja pole kassatsiooni esitanud.

14.1 Maakohus ja ringkonnakohus arutasid käesolevat kriminaalasja enne 1. septembrit 2011. Seega

käsitledes küsimust, kas kohtud järgisid tõendeid kogudes ja hinnates kriminaalmenetlusõigust, tuleb

KrMS § 3 lg-st 2 lähtudes aluseks võtta kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon, mis

kehtis 31. augustini 2011.

14.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 12. septembri 2011. a otsuses asjas nr 3-1-1-58-11

seisukohale, et enne 1. septembrit 2011 kehtinud KrMS § 291 p 2 ei võimaldanud avaldada tunnistaja

poolt (teise kriminaalasja) kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis puudutasid neid süüdistatavale

süüksarvatavaid kuritegusid, mille toimepanemisega oli võimalik seostada ka ütluste allikaks olevat

tunnistajat ennast. Seda sõltumata asjaolust, kas tunnistaja ise oli ütluste esemeks olevas teos juba

jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud või mitte. Enne 1. septembrit 2011 kehtinud KrMS § 291

p 2 kontekstis puudus alus eristada süüdistatava endistest kaaskahtlustatavatest või -süüdistatavatest

tunnistajaid n-ö tavalistest tunnistajatest, kes keeldusid kohtus ütluste andmisest KrMS § 71 lg 2

alusel. Kõnealuste ütluste avaldamise luges kolleegium kriminaalmenetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks (vt viidatud otsuse punkt 10.7).

14.3 E. Raukase süüditunnistamisel on kohtud tuginenud olulises osas A. L.-i, T. J.-i, V. S.-i ja J. I.

kohtueelses menetluses antud ütlustele, mis avaldati KrMS § 291 p 2 alusel (maakohus viitas ütluste

avaldamise alusena täiendavalt ka KrMS § 294 p-le 1, kuid ringkonnakohus on selles osas

kohtuotsust korrigeerinud - vt käeoleva otsuse punkt 5.3). Kõik need tunnistajad keeldusid käesoleva

kriminaalasja kohtulikul arutamisel ütlusi andmast, tuginedes enda kui nn eristaatuses tunnistaja

õigusele ütlusi mitte anda. A. L. ja T. J. on Tartu Maakohtu 4. septembri 2009. a otsusega tunnistatud

süüdi muu hulgas selles, et nad aitasid kaasa OÜ Uksekoda juhatuse liikme E. Raukase poolt

ajavahemikul juuli 2004 kuni märts 2006 maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele (XI kd, tl

111-165). J. I. on tunnistatud Tartu Maakohtu 29. juuni 2009. a otsusega süüdi selles, et ta aitas kaasa

OÜ Uksekoda juhatuse liikme E. Raukase poolt ajavahemikul jaanuar 2005 kuni märts 2006

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele (XI kd, tl 91-103). V. S.-i väidetav käitumine, mis

on puutumuses E. Raukasele süüksarvatava teoga, on veel poolelioleva kriminaalmenetluse esemeks

(XIX kd, tl 21).

14.4 Ka O. Pooli maksude väärarvutusele kaasaaitamises süüdi tunnistades on kohtud tuginenud muu

hulgas A. L.-i kohtueelses menetluses antud ja KrMS § 291 p 2 alusel avaldatud ütlustele. A. L. on

Tartu Maakohtu 4. septembri 2009. a otsusega tunnistatud süüdi ka kaasaaitamises OÜ F juhatuse

liikme H. H. poolt ajavahemikul juuli 2004 kuni veebruar 2005 maksudeklaratsioonides valeandmete

esitamisele ja OÜ P juhatuse liikme P. R.-i poolt ajavahemikul jaanuar 2004 kuni märts 2006

maksuhaldurile valeandmete esitamisele, s.o samadele põhitegudele, millele kaasaaitamises

süüdistatakse käesolevas asjas O. Pooli. Lisaks sellele, nagu punktis 14.3 märgitud, on A. L.

tunnistatud süüdi OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises,

milles praegu ka O. Pooli süüdistatakse.

14.5 Maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste põhistused ei võimalda tõsikindlalt väita, et A. L.-i, T. J.-i,

V. S.-i ja J. I. ebaseaduslikult avaldatud ütlused ei mõjutanud määravalt kohtute siseveendumust,

millest lähtudes E. Raukas ja O. Pool süüdi tunnistati (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai

2010. a otsus asjas nr 3-1-1-22-10, p 14.6). Seetõttu tuleb mõlema astme kohtu otsused E. Raukase ja

O. Pooli süüditunnistamises ja karistamises tühistada ja kriminaalasi maakohtule teises

kohtukoosseisus uueks arutamiseks saata.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3 ja § 362 p-st 2,

tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2011. a ja Tartu

Maakohtu 7. detsembri 2010. a otsused, välja arvatud osas, millega lahendati süüdistatavate määratud

kaitsjate riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlused, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas

uueks arutamiseks kohtule, kus menetlusnormide rikkumine alguse sai, s.o Tartu Maakohtule.

Maakohus peab kriminaalasja uuesti arutama teises kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsiooni rahuldab

kolleegium osaliselt.

16. Prokuröri kassatsioonile kolleegium sisulist hinnangut ei anna, jättes selle läbi vaatamata.

Olukorras, kus on ilmnenud, et kohtuotsused tuleb tühistada E. Raukase ja O. Pooli süüditunnistamist

puudutavas osas, puudub vajadus käsitleda seda, kas ringkonnakohus on piisavalt põhistanud oma

järeldust, et prokuröri konfiskeerimistaotluses nimetatud rahasummade jõudmine süüdistatavate

käsutusse on tõendamata.

III

17. Kuna käesoleva otsuse II osas toodud põhjustel tühistab kolleegium mõlema astme kohtute

otsused ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, puudub vajadus hinnata konkreetse

kohtuasja asjaoludest lähtuvalt E. Raukase kaitsja kassatsiooni ülejäänud väiteid, samuti prokuröri

kassatsiooni. Küll aga peab kolleegium kohtupraktika suunamiseks vajalikuks selgitada mõningaid

kriminaaltoimiku dokumentide avaldamise, samuti kuriteoga saadud vara konfiskeerimisega seotud

küsimusi.

(A)

18. KrMS § 296 alusel kriminaaltoimiku dokumendi kohtus avaldamiseks ei ole üldjuhul vaja seda

tervikuna sõna-sõnalt ette lugeda. Samas peab dokumendi avaldamisel selle sisu kohta esitatav teave

olema piisav avaldamise eesmärkide saavutamiseks. Eeskätt peab dokumendi avaldamise tulemusena

ilmnema, millisele dokumendis kajastuvale teabele kohtumenetluse pool tugineb ja milliste

tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumist ta selle teabega kinnitada või ümber lükata

soovib.

19. 1. septembril 2011 jõustunud KrMS § 296 lg 3 näeb ette, et kui kohus võtab sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud tõendi vastu, siis loeb tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle tervikuna või

osaliselt ette või avaldab muul viisil, arvestades konkreetse tõendi olemust ning selle kasutamise

eesmärki. Tõendi võib poolte kokkuleppel jätta avaldamata, kui kohus leiab, et see ei ole vastuolus

kohtuistungi avalikkuse põhimõttega.

20. Seega tuleb tõend avaldada, kui kohtumenetluse pooled ei lepi kokku teisiti või kui kohus leiab, et

tõendi avaldamata jätmine oleks vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega.

21. Tõendi avaldamine võib KrMS § 296 lg 3 esimese lause kohaselt seisneda selle 1) tervikuna

ettelugemises; 2) osalises ettelugemises või 3) avaldamises muul viisil. Avaldamise muu viisina saab

dokumendi puhul kõne alla tulla näiteks selle sisu refereerimine (osalise või täieliku ettelugemise

asemel või kõrval), aga ka näiteks dokumendi visuaalne esitlemine (nt grafoprojektori abil).

Avaldamise viisi valikul tuleb lähtuda konkreetse tõendi olemusest ning selle kasutamise eesmärgist.

Avaldamise viisi ja ulatuse valib kohtumenetluse pool, kes tõendi esitab. Seejuures tuleb silmas

pidada järgmist.

21.1 KrMS § 224 lg 1 kohaselt esitab prokuratuur kaitsjale juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel

kriminaaltoimiku koopia, mida kaitsja tutvustab KrMS §-s 2241 sätestatud juhtudel ja korras ka

kahtlustatavale või süüdistatavale. Tulenevalt KrMS § 224 lg-test 2 ja 5, § 401 lg-st 3 ning § 41 lg-

st 5 on kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kriminaaltoimikuga tutvumise ja sellest koopiate saamise

võimalus ka kannatanul, tsiviilkostjal, kolmandal isikul ja nende esindajal. Sellise regulatsiooni mõte

saab olla vaid see, et kohtumenetluse pooled ei tutvu kriminaaltoimikus olevate tõenditega

esmakordselt alles kohtuistungil, vaid juba kohtuistungiks ette valmistudes. See tähendab muu hulgas

seda, et tagamaks kohtumenetluse poolele tõhusat võimalust mingile kriminaaltoimikus olevale

tõendile vastuväiteid esitada, ei ole üldjuhul vaja selle tõendi sisu kohtuistungil täies mahus ette

kanda. Seda, et kohtumenetluse pool peab oma seisukoha ühe või teise tõendi kohta kujundama juba

kohtuistungiks ette valmistudes, kinnitab muu hulgas seegi, et KrMS § 296 lg 1 kohaselt avaldatakse

tõend alles pärast seda kui kohus on tõendi vastu võtnud, sh lugenud selle tõendi KrMS § 2861 lg 1

järgi asjakohaseks. Seega peab kohtumenetluse pool olema valmis avaldama kriminaaltoimikus oleva

tõendi vastuvõetavuse (sh lubatavuse ja asjakohasuse) küsimuses arvamust juba enne selle sisu

ettekandmist kohtuistungil. Seda ei saa aga teha tõendi sisu tundmata. Järelikult ei saa ka dokumendi

täiemahulise ettelugemise vajalikkust põhjendada asjaoluga, et selleta puuduks kohtumenetluse

poolel sellest dokumendist terviklik ülevaade.

21.2 Nagu märgitud, peab dokumendi avaldamisel esitatav teave olema sedavõrd üksikasjalik, et

avaldamine teeniks oma eesmärki, mitte ei kujuneks sisutühjaks menetluslikuks formaalsuseks.

Dokumendi avaldamine peab võimaldama kohtul - kelle käsutuses ei ole üldmenetluses

kriminaaltoimiku materjale - selle põhisisu mõista, samuti aitama teistel kohtumenetluse pooltel

täpselt aru saada, millisele dokumendis sisalduvale teabele millise asjaolu kinnitamiseks või

kummutamiseks tõendi esitaja tugineda soovib, samuti tagama kohtuistungi avalikkuse. Paljudel

juhtudel võib dokumendi täiemahuline ettelugemine pigem raskendada kui lihtsustada selle

mõistmist, millisele dokumendis sisalduvale teabele kohtumenetluse pool tugineb. Seetõttu on sageli

põhjendatud, kui dokumendi või selle osa põhisisu (vajadusel ka dokumendi vormistuslikku külge

puudutavad asjaolud) avaldatakse refereeringuna. Sellise refereeringu põhjalikkuse aste sõltub väga

suurel määral nii konkreetse dokumendi kui ka kriminaalmenetluse esemeks oleva teo isepärast.

Kindlasti on ka juhtumeid, kus dokumendi korrektseks avaldamiseks tuleb see osaliselt või täielikult

ette lugeda. Peaaegu mitte kunagi ei piisa dokumendi avaldamiseks aga pelgalt selle nimetuse või

pealkirja ja kriminaaltoimiku lehekülgede äramärkimisest.

21.3 Kui välja arvata KrMS § 296 lg 3 teises lauses sätestatud erand, saab kohus otsust tehes tugineda

KrMS § 296 lg-s 1 nimetatud tõendis sisalduvale teabele vaid ulatuses, milles see on avaldatud.

Kohus ei või tugineda dokumendis sisalduvale teabele, mille põhisisu pole dokumendi avaldamisel

käsitletud. Märgitu ei tähenda, nagu ei tohiks kohus ühelgi juhul tugineda dokumendis sisalduvale

tekstile, mida kohtuistungil ette ei kantud. Juhul, kui konkreetne dokumendiosa on avaldamisel tehtud

dokumendi sisukokkuvõttest hõlmatud (s.t see on käsitatav avaldamisel ette kantud informatsiooni

otsese lähtealuse või detailiseeringuna), saab selle dokumendiosa lugeda avaldatuks. Sisu poolest

iseseisvat dokumendiosa ei saa aga lugeda avaldatuks pelgalt seetõttu, et kohtuistungil refereeriti või

tsiteeriti sama dokumendi mõnda teist osa. Näiteks kui ekspertiisiaktis on antud eksperdiarvamus

mitmes erinevas küsimuses ja kohtumenetluse pool avaldab eksperdi arvamuse vaid ühes küsimuses,

on kohtul võimalik tugineda küll selles küsimuses antud arvamuse aluseks olevatele uuringute

kirjeldusele ekspertiisiakti põhiosas, kuid mitte ekspertiisiakti nendele osadele, mis puudutavad

eksperdi poolt mõnes teises küsimustes antud arvamust. Sarnase olukorraga võib olla tegemist ka

näiteks juhul, kui ühes lepingudokumendis sisaldub mitu erinevat lepingut ja kohtumenetluse pool

avaldab neist vaid ühe.

21.4 Võib juhtuda, et kohtumenetluse pool jätab dokumenti avaldades esitamata mõne selle osa, mis

on teise poole arvates tõenduslikult oluline, või avaldab dokumendi osa kontekstiväliselt või

moonutatult. Sellises olukorras on teisel kohtumenetluse poolel võimalik avaldada sama dokumendi

need osad, mis on tema hinnangul asjas olulised või mida tuleb dokumendi tegeliku sisu mõistmiseks

arvesse võtta või mis näitavad, et vastaspoole ülevaade dokumendi sisust polnud adekvaatne. Seega

ei ole ka dokumendi refereeringu tendentslikkuse oht selline asjaolu, mis muudaks dokumendi

avaldamisel vajalikuks selle täiemahulise sõna-sõnalise ettelugemise.

(B)

22. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liiget süüdistatakse üksnes maksukuriteos, mis seisneb selles,

et ta on jätnud äriühingu varast näilike arvete alusel tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud

kuluna deklareerimata, ei ole kõnealuste väljamaksete summat võimalik juhatuse liikmelt KarS § 831

lg 1 alusel konfiskeerida.

22.1 KarS § 831 lg 1 sätestab, et kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Osutatud sätte kohaselt peab konfiskeeritav vara

olema saadud selle sama süüteoga, milles isik konfiskeerimisotsustust sisaldava kohtuotsusega süüdi

tunnistatakse või juhul, kui konfiskeerimise küsimus lahendatakse kriminaalmenetluse seadustiku

peatükis 161 sätestatud korras, siis süüteoga, milles isik on varem kohtuotsusega süüdi tunnistatud.

22.2

Äriühingu

maksudeklaratsioonides

ühingu

maksukohustuse

tegelikust

väiksemana

deklareerimise kui KarS § 386 või § 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteo tulemusel võib suureneda

üksnes äriühingu vara, sest maksuhaldurile valeandmete esitamise tõttu jääb tema maksukohustus

riigi eest varjatuks, mistõttu võib tal õnnestuda selle tasumisest hoiduda. Äriühingu

maksudeklaratsioonis valeandmeid esitanud juhatuse liikme vara suurus vahetult sellise kuriteo

tagajärjel aga muutuda ei saa. Valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamisega ei muutu äriühingu

poolt deklareerimata ja tasumata jäetud maksusumma juhatuse liikme varaks ega lähe tema isiklikku

käsutusse.

22.3 Võib ette tulla juhtumeid, kus juhatuse liige pöörab äriühingu varast tehtud väljamaksed, mis ta

on jätnud ühingu maksudeklaratsioonides alusetult ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata,

enda vara hulka. Sellisel juhul juhatuse liikme vara küll suureneb, kuid seda ei saa pidada

maksuhaldurile valeandmete esitamise tulemuseks. Küll võib juhatuse liikme poolt äriühingu varast

endale alusetute väljamaksete tegemine olla käsitatav äriühingu või viimase võlausaldajate vastu

suunatud kuriteona - sõltuvalt asjaoludest näiteks omastamisena (KarS § 201) ja/või maksejõuetuse

põhjustamisena (KarS § 384). Sellisel juhul võivad juhatuse liikme poolt äriühingu varast tehtud

väljamaksed olla käsitatavad just sellise kuriteoga saadud varana KarS § 831 lg 1 mõttes.

23. Kui aga isik tunnistatakse süüdi selles, et ta valmistas või hankis maksukuriteo täideviijale

sisendkäibemaksu

alusetuks

enamdeklareerimiseks

või

ettevõtlusega

mitteseotud

kulude

vähemdeklareerimiseks näilikke arveid kui kuriteo toimepanemise vahendeid (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 13 jj), aidates sellega kaasa

maksukuriteo toimepanemisele, on tema poolt näilike arvete valmistamise või hankimisega teenitud

tulu põhimõtteliselt võimalik käsitada kuriteoga saadud varana KarS § 83 lg 1 mõttes.

IV

24. E. Raukase kaitsja A. Tammer esitas Riigikohtule taotluse määrata tema poolt E. Raukasele

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi - ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni koostamise

- eest Advokaadibüroole Tammer & Tammer OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 383 eurot 46

senti, millele lisandub käibemaks 76 eurot 69 senti. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja

tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri

juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (1. juulist 2010 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2, 3, 5 ja 16

juhindudes rahuldada. KrMS § 186 lg 1 alusel tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg