3-2-1-121-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-121-11

Määruse kuupäev

Tartu, 14. november 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Valdo Künnapase avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-

10-57329

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valdo Künnapase määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Võlgnik Valdo Künnapas (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

31. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. aprilli 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2011. a

määrus tsiviilasjas nr 2-10-57329 osas, millega jäeti võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus algatamata, ning saata asi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamiseks. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu määrused

muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Valdo Künnapasele määruskaebuselt 10. juunil 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valdo Künnapas (võlgnik Künnapas) esitas 17. novembril 2010 Harju Maakohtule avalduse enda

kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Harju

Maakohus võttis 21. veebruari 2011 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Rein Vaiksaare.

Ajutine haldur esitas 14. märtsil 2011 maakohtule aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust. Aruande kohaselt ei ole võlgnik

andnud haldurile adekvaatseid selgitusi oma vara kohta. Halduri tehtud päringutest on selgunud, et

võlgnikule kuulub muu hulgas osaühing LOYAL PARTNER, mis tegeleb majandus- ja

ettevõtlusalaste konsultatsioonidega. Talle kuuluva osaühingu kohta võlgnik haldurile infot ei

andnud.

2. Harju Maakohus lõpetas 6. aprilli 2011 määrusega pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata ja jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Maakohus tuvastas ajutise halduri aruande järgi, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud täitmata

kohustusi kokku vähemalt 37 136 eurot 37 senti. Võlgniku vara moodustavad rõivad väärtusega

230 eurot; töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus 240 eurot 60 senti kuus ning osaühingu LOYAL

PARTNER osa 2556 eurot 50 senti, mille tegeliku ehk realiseerimisväärtuse kohta ei ole aruandes

andmeid. Arvestades ajutise halduri seisukohta ja aruandes esitatud andmeid, on võlgnik

pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu. Kuna võlgnikul ei ole vara ka

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, lõpetas

maakohus menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja § 157 p 2 alusel. Võlgniku

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei laekunud kohtu deposiitkontole raha.

PankrS § 165 lg 3 alusel vabastas maakohus Rein Vaiksaare ajutise pankrotihalduri ülesannetest,

halduri vajalike kulutuste katteks määratud hüvitis 397 eurot tuli maakohtu otsuse kohaselt välja

mõista riigi vahenditest.

Ajutise halduri aruande kohaselt ei andnud võlgnik haldurile adekvaatseid selgitusi oma vara kohta.

Harju Maakohtu registriosakonna Äriregistri teabesüsteemi andmetel kuulub võlgnikule osaühing

LOYAL PARTNER (kehtetu ärinimi OÜ Artis Mööbel, registrikood 10872770, registrisse kantud

10. juunil 2002, osakapital 40 000 krooni). Võlgnik on osaühingu asutaja ja ainuomanik. Äriühingu

olemasolust võlgnik haldurit ega kohut ei informeerinud. Äriühingu tegevusega teenitud lisatulude

kohta ei ole võlgnik haldurile infot andnud. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on tahtlikult või

raske hooletusega esitanud kohtule ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara koha, jättes

avaldamata, et temale kuulub osaühing LOYAL PARTNER, mistõttu esineb PankrS § 172 lg 2 p-s 5

sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruskaebuse tühistada ja

teha asjas uus määrus, millega kuulutatakse välja tema pankrot ja algatatakse tema võlgadest

vabastamise menetlus. Alternatiivina soovis võlgnik asja uut arutamist maakohtus.

Ajutine haldur jäi oma aruandes väljendatud seisukohtade juurde ja leidis, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

4. Harju Maakohus jättis 9. mail 2011 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks

ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. mai 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on ekslik võlgniku seisukoht, nagu ei peaks ta esitama

täielikke andmeid oma vara kohta, sest vara väljaselgitamine on ajutise halduri kohustus. Tulenevalt

PankrS § 13 lg-s 2 sätestatust peab võlgnik esitama võlanimekirjas andmed oma varade kohta.

Võlgnik ei täitnud seda nõuet korrektselt ja maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse õigesti PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel algatamata. Ajutise halduri aruandes märgitu kohaselt

ei andnud võlgnik haldurile adekvaatseid selgitusi oma vara kohta. Ebaõige on määruskaebuse väide,

nagu ei oleks võlgnikule antud kohtuistungil selgituste esitamiseks võimalust. Kohtuistungi

protokollist nähtub, et võlgnik osales kohtuistungil, andis seal selgitusi ja avaldas, et nõustub ajutise

halduri aruande sisuga (lk 93).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses palub võlgnik tühistada ringkonnakohtu määrus ja maakohtu määrus, ning saata

asi tagasi määruse teinud kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Määruskaebuse kohaselt esitas võlgnik koos pankrotiavaldusega kohtule võlanimekirja ja seletuse

maksejõuetuse põhjuste kohta koos lisadega. Võlgniku vara koosseisu ja maksevõime lõplik

väljaselgitamine on PankrS § 22 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 alusel ajutise halduri kohustus. Koos

pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule väljavõtte kinnistusraamatust, millest on näha võlgnikule

kuuluva osaühingu LOYAL PARTNER maatulundusmaa võõrandamine. Äriühing on maksejõuetu,

osakapital on läinud võlgade katteks, võlgade katteks on müüdud kinnisvara, muud vara ei ole.

Äriühingu kontol ei ole pikemat aega liikumisi toimunud, ta võlgneb Danske Bank AS filiaalile

58 470 eurot 59 senti. Maksuametile ei ole aruandeid esitatud juba paar aastat (viimane 2008), kuna

ei olnud raha raamatupidajale maksmiseks. Maakohus on valesti PankrS § 171 lg 2 p-le 5 tuginedes

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldunud.

Võlgnik on raske puudega invaliid ning kangete rohtude mõjul on ta arusaamisvõime ja mõttetegevus

aeglustunud. Ta ei tulnud selle peale, et firmat varanimekirjas eraldi ära märkida, kuna oli juba

esitanud kohtule kinnistusraamatu väljavõtte äriühingu olemasolu kohta. Võlgnik ei näinud selles

vara, mida saaks võlgade katteks müüa, vaid lisakohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 5 ei ole kohaldatav

automaatselt ja ühetaoliselt. Kohus peab kaaluma, kas ebatäielike andmete esitamisega kaasnesid

võlgniku eksimust vabandavad mõjuvad põhjused. Võlgnik käitus heas usus, eeldades, et on kohtule

ja haldurile soovitud ja vajalikud andmed edastanud. Võlgniku käitumist ei saa pidada raskeks

hooletuseks PankrS § 171 lg 2 p 5 mõttes. Pankrotihaldur, teades äriühingu olemasolust, oleks

pidanud esitama kahtluse korral selle maksevõime- ja varanimekirjast välja jätmise kohta

järelepärimisi. Pankrotihaldur ei tegutsenud oma ametiülesannete täitmisel heas usus.

7. Ajutine pankrotihaldur Rein Vaiksaar leidis, et määruskaebus on ebaõige ja põhjendamatu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada osas, millega jäeti võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus algatamata. Avaldus tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Võlgnik Künnapas taotles maakohtule esitatud avalduses enda kui füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamist ja võlast vabastamise menetluse algatamist. Maakohus jättis võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata ja pankroti välja kuulutamata pankrotimenetluse

raugemise tõttu. Kuigi maakohtu määruses on viidatud menetluse alustamata jätmise alusena

PankrS § 172 lg 2 p-le 5, on kolleegiumi arvates tegemist eksliku viitega, kuna PankrS § 172

reguleerib usaldusisikuga seotut. Määruse põhjenduste kohaselt on ilmselt silmas peetud

PankrS § 171 lg 2 p 5. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

10. PankrS § 170 lg 1 teise lause järgi võib võlgnik enda kohustustest vabastamise avalduse esitada

oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 järgi

peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest

vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Avaldaja on

avalduse esitanud koos pankrotiavaldusega ning selles ka PankrS § 170 lg-s 2 esitatud nõude täitnud.

11. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmisel

PankrS § 171 lg 2 p 5 eeldusi õigesti hinnanud. 5. aprillist 2011 kehtiva PankrS § 171 lg 2 p 5

redaktsiooni järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui

võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult

või raske hooletusega muid pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel saab

kohus menetluse algatamisest keelduda vaid juhul, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab võlgnik

olema esitanud oma varalise seisukorra kohta ebaõigeid või puudulikke andmeid või rikkunud teisi

pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas

tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase

tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 171 lg 2 p 5 annab kohtule juhul, kui on täidetud sättes nimetatud mõlemad eeldused,

õiguse otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlust algatada või mitte. Kuigi enne 5. aprilli

2011 kehtinud PankrS § 171 lg 2 sõnastuse kohaselt ei olnud kohtul kaalutlusõigust, kas võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte (kohus pidi jätma menetluse algatamata), tuli

kohtul ka siis enne kontrollida, kas on täidetud menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas

võlgniku käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-s 5 toodud asjaoludele.

12. Maakohtu otsuse kohaselt rikkus võlgnik Künnapas oma kohustusi tahtlikult või raske

hooletusega, ringkonnakohus jättis maakohtu seisukoha muutmata. Nimetatud kohtute väide on

põhjendamata. Kohtul tuleb PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi tuvastada, kas võlgnik rikkus sättes loetletud

kohustusi raske hooletusega või tahtlikult. Mõlemal juhul tuleb kohtul oma seisukohta põhjendada,

st tuua välja asjaolud, millest raske hooletus või tahtlus järeldub.

PankrS § 171 lg 2 p-s 5 toodud eeldused on võlgniku pahatahtlikkust iseloomustavad asjaolud.

Menetluse algatamata jätmiseks peab esinema selge ja konkreetne põhjus. Võlgadest vabastamise

menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti

raske, ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue

võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust algatamata jätta. Süülise käitumisega ei saa olla näiteks tegemist juhul, kui puudused

esitatud andmetes on tingitud sellest, et võlgnik on kaotanud ülevaate oma majandusliku olukorra üle

ning osaleb menetluses ilma asjatundjate abi kasutamata. Samuti ei ole põhjendatud menetluse

alustamata jätmine üksnes põhjusel, et võlgnik on jätnud esitamata andmed oma tegevuse kohta,

mille eest ta lisasissetulekut ei saa, või seetõttu, et võlgnik ei ole esitanud andmeid oma õiguste ja

kohustuste kohta, mis moodustavad tema varast vaid tähtsusetu osa.

13. Võlgnik Künnapas on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et ta ei ole endale kuuluvat osalust

äriühingus varjanud. Ajutise pankrotihalduri aruandest (lk 55) tuleneb, et võlgnikule kuulub

osaühingu LOYAL PARTNER osa. Pole arusaadav, millest lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et

kohtule ei olnud teada, et võlgniku varade hulgas on ka äriühingu osa. Ei kohtuistungi protokollist

(lk 93) ega asja materjalidest ei selgu, et kohus oleks äriühingu tegevuse kohta täiendavalt

informatsiooni küsinud. Süülist käitumist saaks võlgnikule ette heita siis, kui võlgnik oleks vastanud

järelepärimistele raske hooletuse tõttu valesti või keeldunud informatsiooni andmisest. Maakohus

peab eeltoodut arvestades uuesti leidma, kas esineb võlgnik Künnapase kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alus.

14. Kassatsiooniastme menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt kaebuse esitaja.

15. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu

tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu