3-1-1-70-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEFIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-70-11

Otsuse kuupäev

10. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Priit

Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi

Arne

Randmaa

karistamise

tühistamises

väärtpaberituru seaduse § 23743 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a otsus väärteoasjas

nr 4-10-2337

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Finantsinspektsioon, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Arne Randmaa kaitsjad vandeadvokaadid Reimo Hammerberg

ja Veiko Puolakainen

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

14. september 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindajad Kilvar Kessler, Kristjan-Eerik

Suurväli

ja

Janar

Stamm;

Arne

Randmaa

kaitsjad

vandeadvokaadid

Reimo Hammerberg ja Veiko Puolakainen

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a otsus Arne Randmaa väärteoasjas

väärtpaberituru seaduse § 23743 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale

kohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 5. juuli 2010. a otsusega karistati Arne Randmaad väärtpaberituru seaduse

(VPTS) § 23743 lg 1 järgi rahatrahviga 270 trahviühikut.

2.1. A. Randmaad karistati VPTS § 18815 lg 1 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumises seisneva

turumanipulatsiooni eest. Väärteoprotokolli kohaselt tegi ta 2. novembrist kuni 28. detsembrini 2009

XXXXXX XXX XXXXXXX AS-i korraldataval reguleeritud turul kauplemiseks võetud AS-i E

aktsiatega 21 juhul selle finantsinstrumendi hinda kunstlikule tasemele viivaid tehinguid ja

tõenäoliselt eksitusse viivaid tehinguid, mille osas puudusid tal õigustatud põhjendused ning mis ei

vastanud turu tunnustatud tavale. A. Randmaa tegi turumanipulatsiooni tunnustele vastavaid

tehinguid nii enda kui ka äriühingu OÜ P nimel ja arvel, edastades tehingukorraldused börsisüsteemi

ilma maakleripoolse sekkumiseta.

2.2. Turumanipulatsioon seisnes kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt A. Randmaa poolt koostöös

tema esindatava äriühinguga OÜ P AS-i E aktsiate pakkumise ja nõudluse suhtes tõenäoliselt

eksitusse viivate tehingute tegemises 2., 9., 10., 13. novembril ja 23. ning 28. detsembril 2009, samuti

tehingutes, mis olid tõenäoliselt eksitavad selle aktsia pakkumise ja nõudluse suhtes ja viisid ühtlasi

finantsinstrumendi hinna kunstlikule tasemele. A. Randmaa ja OÜ P vaheliste tehingute puhul olid

tehingukorraldused teadlikult automaatselt sobitatud, mis tähendab, et erinevad, kuid koostöös

tegutsevad isikud sisestasid ostu- ja müügi korral tehingukorraldusi samal või peaaegu samal ajal,

sama hinnaga ja samas koguses. A. Randmaal puudusid õigustatud põhjendused tehtud tehingutele

ning need ei vastanud turu tunnustatud tavale. A. Randmaa pani turumanipulatsiooni toime ka 05.,

9.-11., 16., 19., 20., 23. ja 24. novembril ning 3. ja 22. detsembril 2009, tehes AS-i E aktsiate hinda

kunstlikule tasemele viivaid tehinguid.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A. Randmaa maakohtule kaebuse, taotledes otsuse

tühistamist, väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist ja menetluskulude

hüvitamist.

3.1. Kaebuse kohaselt ei ole A. Randmaa väärtegu toime pannud. Kohtuvälise menetleja kogutud

tõendid ei kinnita, et A. Randmaa on pannud toime turumanipulatsiooni. Reguleeritud turul

kauplemiseks võetud aktsiatega tehingute tegemine ning nende ostmine ei ole süütegu. A. Randmaa

kauplemise eesmärk ei olnud turu manipuleerimine.

3.2. Tehingukorralduste eksitav iseloom ei ole tõendatud. Leides, et iga kunstliku hinnaga tehing on

ühtlasi ka VPTS § 18815 lg 1 p 1 mõttes eksitav tehing, on kohtuväline menetleja kohaldanud

ebaõigesti ka materiaalõigust. Tähelepanuta on jäetud, et A. Randmaa laenas OÜ-le P aktsiaid, mis on

aktsiate ülekandmise õigustatud põhjendus ja välistab turumanipulatsiooni. Puuduvad tõendeid selle

kohta, et A. Randmaa oleks kunagi viinud AS-i E aktsia hinna kunstlikule tasemele.

3.3. Kohtuväline menetleja on väärteoasja arutamisel väljunud väärteoprotokolli piiridest, kuna

otsuses tuuakse välja A. Randmaa laenu- ja võimendusega tehingute omavahendite osakaalu

muutused tehingute kaupa ja tehakse sellest järeldus, et menetlusalusel isikul oli motiiv suurendada

omavahendite osakaalu, samas A. Randmaa laenu- ja võimendusega tehingute omavahendite

osakaalu arvestust protokollist ei nähtu.

4. Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4.1. Maakohus märkis, et väärteoprotokolli kohaselt pani A. Randmaa 2. novembrist kuni

28. detsembrini 2009 toime turumanipulatsiooni, tehes börsil finantsinstrumendiga 21 tehingut, mis

vastavad 9 juhul VPTS § 18815 lg 1 p-s 1 sätestatud turumanipulatsiooni tunnustele, 12 juhul

VPTS § 18815 lg 1 p-s 2 sätestatud turumanipulatsiooni tunnustele ja 2 juhul mõlema viidatud sätte

tunnustele. Seejuures on kohtuväline menetleja väärteoprotokollist lähtuvalt tuvastanud kaubeldud

väärtpaberi pakkumise ja nõudluse suhtes tõenäoliselt eksitusse viivad tehingud tehingukorralduste

automaatsest sobitamisest ja osade kauplemispäevade puhul sellest, et A. Randmaa ja OÜ P vahel

tehtud tehingute esemeteks olnud aktsiakogus moodustas märkimisväärse osa Tallinna börsil nende

aktsiatega vastavatel päevadel tehtud tehingute mahust. Kaubeldud aktsia hinda kunstlikule tasemele

viinud tehingud on kohtuväline menetleja tuvastanud aga menetlusaluse isiku poolt korduvalt

väikesemahuliste kogustega tehtud tehingute põhjal, kus tema tehingukorralduste esemeks olnud

aktsiakogused olid oluliselt väiksemad vastava kauplemispäeva keskmisest aktsiate arvust ühe

börsitehingu kohta. Selle tulemusena tõusis iga kord kaubeldud aktsia hind. Kaheksal juhul mõjus

tegevus aktsia sulgemishinnale, mistõttu see ei kajastanud kaubeldud aktsia tegelikku turuhinda,

eksitades tõenäoliselt sulgemishinna alusel tegutsevaid investoreid.

4.2. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses VTMS § 87 nõudeid rikkudes väärteoprotokolli piirest

väljunud, märkides väärteootsuses pakkumise ja nõudluse suhtes tõenäoliselt eksitusse viivate

tehingute kohta, et kuna tehingutest tegelikult tulu saanud isik oli sama, puudus kaubeldud aktsia osas

tegelik nõudlus ja pakkumine. AS-i E aktsia pakkumise ja nõudluse olemasolu suhtes loodud mulje

oli tõenäoliselt eksitusse viiv.

4.3. Kohtu hinnangul ei vasta menetlusaluse isiku käitumine VPTS § 18815 lg 1 p-des 1 ja 2

sätestatud väärteokoosseisudele. Viidatud sätetes loetletakse teod, mida käsitletakse väärtpaberituru

seaduse tähenduses turumanipulatsioonina, kuid VPTS §-s 23743 ega § 18815 lg-s 1 ei nimetata

ühtegi asjaolu, millest nähtuksid turumanipulatsiooni tunnused. VPTS § 18815 lg 3 kohaselt

kehtestatakse turumanipulatsiooni tunnuste ja manipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude

näidisloetelu rahandusministri määrusega. Seega on seadusandja VPTS § 23743 järgi

turumanipulatsiooni kui karistatava teo tunnuste määratlemise delegeerinud rahandusministrile.

Vastavat määrust rahandusminister aga kehtestanud ei ole. Seetõttu on kohtuväline menetleja

määratlenud turumanipulatsiooni tunnused teistest allikatest pärinevate kriteeriumite alusel. Kuna

seadusandja on soovinud sätestada turumanipulatsiooni tunnused vähemalt näidisloeteluna

rahandusministri määruses, saakski mis tahes tunnust käsitada vaieldamatult VPTS § 18815 lg-s 1

sätestatud väärteo tunnusena üksnes vastava määrusega kehtestatud tunnuste loetelu olemasolul.

Kohtuvälise menetleja väide, et kõik eelnimetatud tunnused on sätestatud Euroopa Nõukogu ja

Parlamendi direktiivis siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta ja

selle rakendamiseks kehtestatud direktiivis, ei anna alust nende direktiivide otsekohaldamiseks.

4.4. Kohtuväline menetleja on põhjendamatult pidanud A. Randmaa poolt iseenda ja OÜ P nimel

tehtud tehingukorralduste puhul tegelikuks tulusaajaks sama isikut. Maakohtu arvates ei ole A.

Randmaa ja tema poolt esindatud OÜ P käsitatavad ühe isikuna, kuna tegu on kahe iseseisva

subjektiga, kes mõlemad on neile kuuluvalt varalt tekkida võiva tulu saajateks. A. Randmaa

käitumises VPTS § 18815 lg 1 p 1 järgi turumanipulatsiooni tunnuste esinemisest ei anna alust

rääkida ka asjaolu, et kaubeldud AS-i E aktsia kogused moodustasid Tallinna börsil märkimisväärse

osa nende aktsiate vastavate päevade kauplemismahust, kuna väärteoprotokollis kajastatud

tehingukorraldused on sisestatud enne sulgemisoksjonieelset perioodi.

4.5. Väärtpaberituru seaduse § 18815 lg 1 p 2 järgi turumanipulatsiooni tunnuste tuvastamisel on

kohtuväline menetleja osutanud esiteks A. Randmaa korduvalt väikesemahuliste kogustega tehtud

tehingutele, kus menetlusaluse isiku tehingukorralduste esemeks olnud AS-i E aktsia kogused olid

oluliselt väiksemad vastava kauplemispäeva keskmisest aktsiate arvust ühe börsitehingu kohta.

Teiseks on turumanipulatsiooni kinnitavaks teguriks loetud seda, et sellised tehingud mõjutasid iga

kord AS-i E aktsia hinna tõusu ja osade tehingute puhul ka sulgemishinda. Kohtuvälise menetleja

hinnangul ei vastanud eelmärgitud viisil kujunenud AS-i E aktsia sulgemishind selle aktsia tegelikule

turuhinnale. Maakohus asus seisukohale, et ka kõigi ülalnimetatud asjaolude kogum ei kinnita turuga

manipuleerimist. Tehingute maht iseenesest ei ole manipulatiivse käitumise tunnus. A. Randmaa ei

saanud tehingukorralduse sisestamisel teada ette sama kauplemispäeva jooksul kujunevat keskmist

tehingumahtu kaubeldava aktsiaga. Iseenesest ei ole kohtumenetluse poolte üksmeelse seisukoha

järgi manipulatiivsele käitumisele viitav ka tehingukorralduse täitmise tulemusel aktsia hinna tõus või

langus. Seega peaks menetlusaluse isiku käitumise manipulatiivseks lugemiseks esinema mingi

täiendav asjaolu, mille alusel saaks järeldada aktsia hinna tõusu või langust toimunuks just

menetlusaluse isiku käitumisest tulenevalt. Ühtegi sellist asjaolu ei ole aga väärteoprotokollis välja

toodud ning neid ei nähtu ka kohtus uuritud tõenditest.

4.6. Maakohus leidis, et lähtuvalt in dubio pro reo põhimõttest tuleb asuda seisukohale, et

menetlusalusele isikule väärteoprotokollis etteheidetavas käitumises ei ole väärteoprotokollis esile

toodud asjaolude alusel väärteo objektiivsed tunnused tuvastatavad.

4.7. Seoses väärteomenetluse lõpetamisega rahuldas maakohus A. Randmaa taotluse menetluskulude

hüvitamise kohta osaliselt, lugedes osutatud õigusabi eest makstud tasust 24 896 eurost ja 8 sendist

mõistliku suurusega tasuks 6000 eurot ning mõistis selle summa Eesti Vabariigilt A. Randmaa kasuks

välja.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas Riigikohtule kassatsiooni kohtuväline menetleja

Finantsinspektsioon, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist samale kohtule

uueks arutamiseks. Kassatsiooni põhjendused seisnevad kokkuvõtvalt järgmises.

5.1. Maakohtu seisukoht, et VPTS § 18815 lg 1 ja § 23743 ei kehtesta turumanipulatsiooni tunnuseid,

mistõttu neid sätteid ei saa kohaldada, on ebaõige. Väärtpaberituru seaduse § 18815 lg 1 defineerib

turumanipulatsiooni ja VPTS § 23743 viitab sellele kui primaarnormile. Kuna VPTS § 18815 lg 1

sisaldab turumanipulatsiooni määratlust, pidanuks maakohus seda normi ka kohaldama. Maakohtu

otsus on vastuoluline, sest vaatamata turumanipulatsiooni tunnuste puudumisele seaduses, on

maakohus hiljem otsuses siiski asunud neid tuvastama.

5.2. Põhjendused, miks tuleb lugeda menetlusaluse isiku käitumine vastavaks turumanipulatsioonile

VPTS § 18815 lg 1 mõttes, nähtuvad väärteoprotokollist. Turumanipulatsiooni tuvastamisel tuleb

hinnata kõiki sellele viitavaid tunnuseid kogumis, sest eraldivõetuna ei pruugi neist turuga

manipuleerimist järelduda. Kohus on neid asjaolusid hinnanud üksnes valikuliselt.

5.3. Maakohus on alusetult asunud seisukohale, et vastutus turumanipulatsiooni eest eeldab

VPTS § 18815 lg-s 3 ettenähtud rahandusministri määruse kehtestamist turumanipulatsiooni tunnuste

näidisloetelu ja turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude kohta. Ebaõige on

maakohtu hinnang, et seadusandja on jätnud turumanipulatsiooni karistatava käitumisena

määratlemata, volitades selle sisustamise ministrile. Ministri määruse ainus eesmärk oleks tuua

kehtivate õigusaktide parema mõistmise huvides välja turumanipulatsioonile iseloomulike tunnuste

näidisloetelu.

5.4. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused ja kohtu seisukohtade kujunemine ei ole jälgitav, sest

otsuse põhiosas tehtud järeldused on vastuolulised ning põhjendamata. Maakohus on jätnud

väärteokoosseisu sisustavad tunnused hindamata. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, mille

alusel on mingi asjaolu loetud tõendatuks või tõendamatuks. Kuna maakohtu otsuse põhiosas

leitakse, et VPTS § 18815 lg-t 1 ei saagi kohaldada, on kohus jätnud hindamata seaduses sätestatud

turumanipulatsiooni

süüteokoosseisu

objektiivsed

tunnused,

mistõttu

kohtu

järeldused

manipulatsiooni tõendatusest on motiveerimata ja jälgitamatud.

5.5. A. Randmaad ja tema esindatavat äriühingut tuleb lugeda üksnes formaalselt eraldiseisvaiks,

kuid sisuliselt on tuvastatud, et nendevahelised tehingud olid suunatud üksnes ühe isiku -

A. Randmaa huvide teenimisele. Selline käitumine ongi iseloomulik VPTS § 18815 lg 1 p-s 1

nimetatud turumanipulatsioonile.

5.6. Maakohtuga ei saa nõustuda selles, et tõendid kaubeldud aktsiakoguste osakaalu kohta kogu

sama väärtpaberi kauplemismahust on kõlbmatud. Tegemist on turumanipulatsioonile viitava

asjaoluga, millest nähtub manipulatsiooni ulatus ning mõju. Selle teabe hindamine saab aga toimuda

üksnes koostoimes muude tõenditega, mitte kontekstiväliselt.

5.7. Maakohus on vääralt järeldanud, et ühe turuosalise manipulatiivse tegevuse tuvastamiseks peab

olema välistatud temata toimiva turu sarnane käitumine, sest taoline seisukoht ei arvesta väärtpaberi

hinnastamise mehhanismi reguleeritud turul. Kuna iga tehing turul omab mõju, tuleb eeldada, et ilma

A. Randmaa poolt tehtud tehinguteta oleks turu olukord olnud teine. Nõustuda ei saa maakohtu

seisukohaga, et A. Randmaa esitatud tehingukorralduste tõenäoliselt eksitav iseloom on tõendamata.

5.8. A. Randmaa kasuks on menetluskulud välja mõistetud põhjendamatult suures ulatuses.

6. A. Randmaa kaitsjate vandeadvokaatide Reimo Hammerbergi ja Veiko Puolakaineni esitatud

kassatsioonivastuses taotletakse maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist.

6.1. Kaitsjad leiavad, et kohus kohaldas arutatavas asjas materiaalõigust õigesti ega ole rikkunud

menetlusõigust. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega ega või neist

väljuda. Väärteoprotokollis sisalduvad andmed ei ole piisavad, karistamaks A. Randmaad

turumanipulatsiooni eest, sest neist ei nähtu süüteokoosseisu tunnused. Kõiki toimepandud tehinguid

on kohus hinnanud kolmeastmelise deliktistruktuuri esimesel astmel objektiivse teokoosseisu

tasandil, leides, et objektiivne koosseis ei ole täidetud. Kohus on seejuures detailselt analüüsinud

kaebaja poolt sooritatud tehingute õiguspärasust antud väärteo koosseisu kontekstis.

6.2. Kohtuväline menetleja ei ole selgitanud, milles seisnes A. Randmaale ette heidetud tehingute

eksitav iseloom ja eksitava käibe tekitamine. Tehingute eksitav iseloom ei saa nähtuda pelgalt

asjaolust, et menetlusalune isik tegi tehinguid äriühinguga, mille juhatuse liige ta ise on. Kuna AS-i

E aktsiatega tegid tehinguid ka teised turuosalised, oli sellel olemas tavapärane käive ja A. Randmaa

ei eksitanud seda kuidagi. Üldjuhul väljendub turumanipulatsioon just väärtpaberi hinna muutumises.

Võtmaks seisukohta teiste turuosaliste võimaliku eksitamise osas, tuleks hinnata A. Randmaa tehtud

tehingute mõju kaubeldud väärtpaberi hinnale ja käibele ning käibe võimaliku muutuse seost

hinnaliikumisega. Seda ei ole kohtuväline menetleja teinud. Selgitatud ei ole ka seda, milles seisnes

turuosaliste eksitamine olukorras, kus väärtpaberi hind ei muutunud. Kõik väärteoprotokollis

kajastatud tehingud menetlusaluse isiku ja OÜ P vahel jäid ostu-müügihinna kursivahemiku (spread)

piiresse, enamasti selle keskele. Seega ei olnud tehingutel mõju hinna kujunemisele. Kuna tehingud

ei toonud kaasa ka muutusi käibe dünaamikas, siis ei saanud need tõenäoliselt teisi turuosalisi

eksitada. Nimetatud asjaolusid on maakohtu otsuses põhjalikult analüüsitud.

6.3. A. Randmaal olid majanduslikud põhjused nii AS-i E aktsia ostuks kui ka tehinguteks OÜ-ga P.

AS-i E aktsiaid ostis A. Randmaa lootuses, et võimaliku ülevõtmistehingu tõttu nende hind tulevikus

tõuseb. Omandatud aktsiad jagas menetlusalune isik kahe erineva strateegiaga portfelliks. Väiksemat

osa aktsiatest hoidis ta isiklikul kontol ning see oli lühemaajalise ja aktiivsema kauplemisstrateegiaga

positsioon. OÜ P positsioon oli märkimisväärselt suurem ja pikemaajalise strateegiaga. OÜ Pi

kasutamise peamine eesmärk oli kasutada võimalikku tekkivat kasumit edasi investeerimiseks kogu

mahus ning lükata potentsiaalne tulumaksukohustus kaugemasse tulevikku. OÜ Pi kasutamise

vajadus oleks puudunud, kui Arne Randmaale etteheidetavate tehingute toimumuse ajal oleks

eraisiku väärtpaberite investeeringutelt tulumaksu puudutav seadusemuudatus sellel ajal juba

kehtinud. Veel märkisid kaitsjad, et ükski õigusakt ega börsi regulatsioon ei nõua, et äriühinguga,

mille juhatuse liige isik on, võib ta tehinguid teha üksnes turuväliselt. Isik ei pea esitama ka

sellekohaseid selgitusi.

6.4. A. Randmaa ja OÜ P vahelised tehingud ei vasta turumanipulatsiooni tunnustele Euroopa

Väärtpaberituru Järelevalveasutuste Komitee (CESR) - praeguse nimega Euroopa Väärtpaberituru

Järelevalve Asutus (ESMA) - juhendite ega Euroopa Liidu õiguse kohaselt. Kohtuväline menetleja on

väärteootsuses viidanud Euroopa Komisjoni direktiivi 2003/124/EÜ artiklile 4, mis sätestab avatud

loetelu signaalidest, mis võivad näidata, et tegemist on eksitavate tehingutega. A. Randmaale

etteheidetavad tehingukorraldused ja tehingud ei vasta selles loetelus toodud tunnustele. Samuti ei

vasta need VPTS § 18815 lg-tes 11-15 sätestatud tunnustele.

6.5. Kaitsjate arvates ei ole tõendatud ka see, et A. Randmaa viis AS-i E aktsia hinna kunstlikule või

tavapäratule tasemele. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et osutatud

väärtpaberi hind oleks kunagi olnud kunstlikul tasemel või mittejätkusuutlik. Vastupidi, esitatud

tõenditest nähtuvalt tegid teised turuosalised hulgaliselt tehinguid A. Randmaast kõrgema hinnaga.

Hinna jätkusuutlikkuse kriteeriumit peavad kaitsjad aga arusaamatuks, sest väärtpaberi hind kujuneb

ja muutub pakkumise ja nõudluse vahekorras. Edasiselt juhivad kaitsjad tähelepanu sellele, et

menetlusalusele isikule etteheidetavate tehingute tegemise ajal valitses finantsturgudel väga suur

määramatus tuleviku suhtes, mistõttu oli toona väärtpaberite õiglase väärtuse hindamine raskendatud

ja seetõttu võis ka AS-i E aktsia hind tõepoolest olla kunstlikul tasemel - kunstlikult madal.

Väärtpaberi hind ei olnud selliseks kujunenud aga A. Randmaa tegevuse mõjul. Kuna turg oli A.

Randmaale etteheidetavate tehingute tegemise ajal ebalikviidne ja tehinguaktiivsus madal, siis oli igal

tehingul väärtpaberi hinna muutumisele suur mõju. Oluline on kaitsjate hinnangul see, et A. Randmaa

tegi kõik tehingud ostu-müügihinna kursivahemiku piires. Väärtpaberi hind ei liikunud A. Randmaa

tehingute mõjul oluliselt, seega oli hinnakõikumine normaalne.

6.6. Kaitsjate arvates on maakohus asjakohaselt viidanud sellele, et rahandusminister ei ole

kehtestanud VPTS § 18815 lg-s 3 nimetatud määrust turumanipulatsiooni iseloomuga käitumise

tunnuste ja turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude näidisloetelu kohta. Seadusandja

on pidanud sellise määruse kehtestamist vajalikuks, võimaldamaks tuvastada praktikas

turumanipulatsiooni tunnuste olemasolu isikute käitumises.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb kõigepealt turumanipulatsiooni koosseisu sisustamist

väärtpaberituru seaduse §-s 18815 (I), annab hinnangu kassaatori väidetele väärteomenetlusõiguse

olulise rikkumise kohta maakohtu menetluses (II), annab juhiseid väärteoasja uueks arutamiseks

maakohtus (III) ja lahendab lõpuks kassatsiooni (IV).

I

8.1. Kolleegium märgib esmalt, et karistatava teo kirjelduse ehk süüteokoosseisu määratlemiseks on

PS § 23 lg 1 kohaselt pädev üksnes seadusandja ning viimane ei saa selle defineerimist delegeerida

täitevvõimule. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktikaga tuleb blanketse

süüteokoosseisu puhul blanketti täitvat normi käsitada süüteokoosseisu lahutamatu osana

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2006. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06, p 10.4),

millest käesoleva väärteoasja aspektist järeldub, et VPTS § 18815 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud

turumanipulatsiooni tunnuseid tuleb vaadelda VPTS §-s 23743 sätestatud turumanipulatsiooni

väärteokoosseisu lahutamatu osisena. Seega tuleb VPTS §-s 23743 ette nähtud väärteo koosseisulised

elemendid tuletada sama seaduse § 18815 lg-st 1, milles määratletakse turumanipulatsiooni erinevad

liigid.

8.2. Väärtpaberituru seaduse § 23743 järgi karistatava väärteo objektiivse koosseisu tunnused võivad

VPTS § 18815 lg 1 p 1 kohaselt seisneda esmalt finantsinstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna

suhtes eksitusse viivates või tõenäoliselt eksitusse viivates tehingutes ja tehingukorraldustes, kui

tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused tehtud tehingule või

tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale.

Sama paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt võib kõnealuse väärteo objektiivse koosseisu moodustada lisaks

eeltoodule ka isiku poolt või isikute koostöös tehtav finantsinstrumendi hinda tavapäratul või

kunstlikul tasemel hoidev või sinna viiv tehing või tehingukorraldus, tehingu või tehingukorralduse

teinud isikul õigustatud põhjenduse puudumine oma tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning

tehingu või tehingukorralduse mittevastavus turu tunnustatud tavale.

8.3. Vastavalt KarS § 15 lg-le 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. See ei

tähenda aga, et eriosa norm ei võiks täpsustada konkreetse väärteokoosseisu puhul nõutavaid

subjektiivseid tunnuseid. Sugugi mitte kõigi väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate

käitumisaktide puhul ei pruugi olla põhjendatud nende karistatavus nii tahtluse kui ka

ettevaatamatuse vormis (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2005. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-48-05, p 6 ja 28. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-70-09, p 9).

VPTS § 18815 lg 1 p-s 1 sätestatud tegu on kriminaalkolleegiumi hinnangul lähtuvalt KarS § 15 lg-st

3 subjektiivsest küljest toime pandav nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusega. Seevastu punktis 2

sätestatud tegu nõuab normi sõnastusest lähtuvalt minimaalselt kaudset tahtlust selle koosseisu

objektiivsete tunnuste suhtes, kuivõrd isikute koostöös tehtav tehing või tehingukorraldus ei saa

realiseeruda ettevaatamatuse vormis. Kui aga isikule VPTS § 18815 lg 1 p 1 järgi tehtud etteheide on

osade tehingute või tehingukorralduste osas seotud sama lõike p 2 alusel karistatava rikkumisega,

tuleb teo subjektiivse koosseisuna tuvastada tahtlus selle käitumise osas tervikuna. Eelnimetud

koosseisutunnuste esinemist A. Randmaa käitumises pidanuks maakohus oma otsuses igal juhul

käsitlema ning tuvastama kas koosseisuasjaolude realiseerimise või nende puudumise. Kohtul puudus

aga õigus jätta need normid lihtsalt tähelepanuta.

8.4. Väär ja väärtpaberituru seadusega mittekooskõlas on maakohtu seisukoht, nagu oleks

seadusandja VPTS § 23743 järgi karistatava väärteo tunnuste sisustamise edasi volitanud

rahandusministrile sama seaduse § 18815 lg-s 3 nimetatud määruse kehtestamisega. Kõnealune norm

delegeerib rahandusministrile üksnes turumanipulatsiooni iseloomuga käitumise tunnuste ja

turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude näidisloetelu kehtestamise. Selgitamaks,

mis tähtsus on VPTS § 18815 lg-s 3 nimetatud rahandusministri määrusel, märgib kolleegium

järgmist.

9.1. Kauplemiseks reguleeritud finantsturul on kehtestatud suur hulk reegleid, mis tulenevad nii

riigiülestest kui ka riiklikest õigusaktidest, samuti turu tavadest. Kolleegiumi hinnangul on

turumanipulatsioonile viitavate tüüpiliste tunnuste kui võimaliku rikkumise märguannete loetelu

kehtestamise eesmärk anda turuosalistele, aga ka järelevalveorganitele täiendavalt selgust esitatud

tehingukorralduste ja tehtud tehingute analüüsimisel. Tehingud ja tehingukorraldused, mille puhul

esinevad VPTS § 18815 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud turumanipulatsioonile viitavad märgid, ei pruugi

veel ilmtingimata olla tegelikkuses manipulatiivsed. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta art 1 lg

1 p-st a) võivad ka eelnimetatud tehingud või tehingukorraldused olla aktsepteeritavad, kui tehingud

sooritanud või kauplemisega seotud korraldusi andnud isik tõendab, et tema tegevusel on

seaduspärased põhjused ning need tehingud ja kauplemisega seotud korraldused on kooskõlas sellel

reguleeritud turul tunnustatud tavadega.

9.2. Kõiki turuga manipuleerimise juhtumite asjaolusid ei ole võimalik ette näha ja need võivad nt

tulenevalt tehnoloogilistest arengutest ajas kiiresti muutuda, mistõttu ei saa turumanipulatsioonile

viitavate

tüüpiliste

tunnuste

loetelu

olla

ammendav.

Seega

võib

ka

ümberpöördult

turumanipulatsiooniga tegemist olla olukorras, kus inspektsiooni ja VPTS § 18815 lg-tes 12 ja 13

toodud indikatsioone turumanipulatsioonile ei esine. Selline järeldus nähtub muu hulgas üheselt

VPTS § 18815 lg-st 15. Süüteokoosseisu asjaolude realiseerimine ei sõltu sellest, kas seda tehakse

tüüpilisel või ebatüüpilisel viisil.

9.3. Seadusandja on VPTS § 18815 lg-s 3 pidanud turumanipulatsiooni vältimise valdkonna

reguleerimisel vajalikuks rakendusaktina rahandusministri määruse kehtestamist, milles antaks

turumanipulatsiooni iseloomuga käitumise tunnuste ja turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate

asjaolude näidisloetelu. Rahandusministri poolt selle akti enam kui kuue aasta jooksul kehtestamata

jätmine on sellest delegatsiooninormist tuleneva reguleerimiskohustuse eiramine ja seetõttu

riigiõiguslikult taunitav. Samas ei ole see takistuseks turumanipulatsiooni kui väärteo koosseisuliste

tunnuste tuvastamisele isiku käitumises. Nimetatud rahandusministri määrus, mille olemasolu on

maakohtu otsuse kohaselt turumanipulatsiooni koosseisu rakendamise vältimatuks eelduseks, peab

VPTS § 18815 lg-s 3 sõnaselgelt väljendatu põhjal sisaldama üksnes näidisloetelu süüteo tunnustele

viitavatest käitumisviisidest, mitte aga kehtestama VPTS § 23743 järgi karistatava väärteo

koosseisulisi tunnuseid. Seega kujutaks käsitletav rahandusministri määrus endast vaid orientiiri

väärtpaberiturul osalejale või selle turu toimimist kontrollivale institutsioonile selle kohta, milline

konkreetne käitumismuster võib anda alust kahtlusteks, et turuosalise käitumine ei ole kooskõlas

õiguskorraga. Puudub aga alus järelduseks, nagu ei oleks vaatlusaluse finantsvaldkonna jaoks

kehtestatud õigusnormid ilma kõnealuste täiendavate juhendava iseloomuga suunisteta rakendatavad.

Väärteo korras turumanipulatsioonina karistatava teo tunnused on seadusandja kooskõlas PS § 23 lg-s

1 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega ammendavalt loetlenud VPTS § 18815 lg-s 1.

10. Lähtudes eeltoodust ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et VPTS § 18815 lg-s 3 ette

nähtud määruse kehtestamata jätmine välistab võimaluse kontrollida A. Randmaa käitumise vastavust

sama seaduse § 23743 järgi karistatava väärteo koosseisule. Maakohtu poolt väärteokoosseisu

kontrollimata jätmine kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 7

tähenduses, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks

samale kohtule.

II

11. Järgnevalt käsitleb kriminaalkolleegium maakohtu otsuses tehtud järeldusteni viivaid põhjendusi.

12. Maakohus on esmalt tuvastanud, et menetlusalune isik ei saanud turumanipulatsiooni toime

panna, kuivõrd selle süüteo koosseisutunnuseid ei ole õiguskorras määratletud. Seejärel käsitleb

kohus aga ometi ise neid koosseisutunnused, analüüsides valikuliselt A. Randmaale etteheidetavate

tehingukorralduste aspekte. Nii käsitleb maakohus nt A. Randmaa poolt tehingukorralduste tegemist

nii iseenda kui ka OÜ P nimel; samuti seda, et osadel kauplemispäevadel moodustasid A. Randmaa

tehtud tehingukorralduste käibed märkimisväärse osa vastavate päevade AS-i E aktsiate

kauplemismahust Tallinna börsil. Samas jätab kohus sisuliselt käsitlemata A. Randmaale

väärteoprotokollis ette heidetud tehingukorraldused, millega viidi AS-i E aktsia hind kunstlikule

tasemele ning aktsia pakkumise ja nõudluse osas tõenäoliselt eksitavad tehingukorraldused.

13. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, mille alusel on loetud mingi asjaolu tõendatuks või

tõendamatuks. Arusaamatu on, millistel põhjustel asub maakohus seisukohale, et A. Randmaa tehtud

tehingukorraldused ei ole tõenäoliselt eksitavad - mingeid tõendeid maakohus sellega seoses

hinnanud ei ole ja lihtsalt nõustub kaitsjate vastupidise väitega. Ka hinnamanipulatsiooni osas on

kohus võtnud seisukoha, esitamata mingisuguseidki argumente selle toetuseks.

14. Kokkuvõttes,

maakohtu

otsuses

ei

käsitleta

A. Randmaale

esitatud

süüdistust

turumanipulatsioonis täies mahus, jättes osa väärteoprotokollis kajastatud asjaolusid tähelepanuta,

osade kohtu seisukohtade põhjendused puuduvad üldse, osaliselt on põhjendused küll olemas, kuid

need on kas kohtu teiste seisukohtadega vastuolus või ei ole nende seisukohtade kujunemine jälgitav.

Maakohtu otsuse eelkirjeldatud puudujäägid on käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumisena VMTS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

III

15. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb maakohtul silmas pidada järgnevat.

16. Seda, kas väärtpaberiturul tegutsev isik võib olla toime pannud turumanipulatsioonina karistatava

teo, tuleb selgitada väärtpaberituru toimimise aluspõhimõtete valguses. Reguleeritud väärtpaberituru

toimimisel on kolm põhilist eesmärki, mis on samas selle õigus- ja korrapärasel toimimisel ka

toimimise tagajärjed: 1) teabe hankimise kulude vähendamine - investoritele edastatakse üheaegselt

samasugust õiget teavet ning iga üksik investor ei pea kandma lisakulusid teabe hankimiseks (info

sümmeetria tagamine); 2) hinna kujundamine ehk väärtpaberile nõudluse ja pakkumise vahekorras

tasakaaluhinna leidmine (väärtpaberi ja äri õige väärtuse määratlemine); 3) likviidsuse ehk

kaubeldavuse pakkumine (nõudluse ja pakkumise vahendamine). Väärtpaberituru tõhusaks

toimimiseks on eelkõige vajalik sellel osalejate usaldus turu vastu. Usalduse tekkimise jaoks on

oluline ajakohaselt õige, täpse ja täieliku teabe kättesaadavus väärtpaberite ja nende emitentide kohta

ning pakkumuste ja tehingute tegemise kohta. Turu läbipaistvus võimaldab investoritel teha kaalutud

otsuseid väärtpaberite hinnastamiseks, omandamiseks ja võõrandamiseks. Olukorras, kus keegi püüab

muuta väärtpaberi hinda või mõjutada tehinguid või tehingukorraldusi või levitab teavet viisil, mis

jätab väärtpaberiga kauplemisest turul või selle emitendist vale mulje, eeltoodud põhimõtteid

rikutakse. Niisuguste tegudega seatakse turuosalised ebamõistlikult ebasoodsasse olukorda,

kahjustades nende huve ja turu läbipaistvust - hindade ja teabe selgust -, turu tõhusust ja seeläbi

vähendatakse üldist usaldust turu vastu. Eelkirjeldatud kuritarvituste eest on seadusandja näinud ette

karistuse kas väärteo eest VPTS § 23743 või kvalifitseeritud juhtudel kuriteo eest KarS 3981 järgi.

Väärteona karistatava teo tunnused on avatud VPTS § 18815 lg 1 p-des 1-5.

17.1. Väärteoprotokollist nähtuvalt heideti A. Randmaale muu hulgas turumanipulatsioonina ette

tehingute tegemist koostöös iseenda juhitud OÜ-ga P. Nende tehingute puhul oli vääteoprotokolli

kohaselt tegemist teadliku tehingukorralduste automaatse sobitamisega, s.o tegevusega, kus erinevad,

kuid koostöös tegutsevad isikud sisestavad ostu- ja müügi korral tehingukorraldusi samal või peaaegu

samal ajal, sama hinnaga ja samas koguses, välja arvatud tehingud, mis toimuvad kooskõlas vastava

kauplemissüsteemi reeglitega, samuti ristuv kauplemine. Maakohus, erinevalt kohtuvälisest

menetlejast, asus aga seisukohale, et A. Randmaa füüsilise isikuna ja tema poolt juhitud ning

esindatud OÜ P ei ole käsitatavad ühe ja sama isikuna, vaid kahe iseseisva subjektina, kes kumbki oli

ka talle kuuluvalt varalt tekkiva võimaliku tulu saaja. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu

nimetatud seisukoht on ekslik.

17.2. Kahtlemata olid A. Randmaa ja OÜ P käsitatavad de iure erinevate isikutena, seda olenemata

asjaolust, et A. Randmaa oli OÜ P juhatuse liikmena selle esindaja. Siiski on võimalik ka juriidiliselt

iseseisvaid isikuid käsitada faktiliselt ühe turuosalisena, kelle koostöös tehtud tehingud on kantud

üksnes ühe isiku huvidest. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 8 antakse tegeliku

kasusaaja legaaldefinitsioon. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes

teostab oma mõju ära kasutades kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks

või arvel tehing või toiming tehakse. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt on tegelik kasusaaja ka füüsiline

isik, kes lõplikult omab äriühingu aktsiaid, osasid, hääleõiguseid või teostab lõplikku kontrolli

äriühingu juhtimise üle vähemalt ühel järgmistest viisidest: 1) omades üle 25 protsendi aktsiatest,

osadest või hääleõigustest otsese või kaudse omamise või kontrollimise kaudu, kaasa arvatud

esitajaaktsiate või -osade kujul; 2) kontrollides muul viisil juriidilise isiku juhtimist. Kolleegiumi

hinnangul on eelviidatud tegeliku kasusaaja määratlus asjakohane ka turumanipulatsiooni süüdistuse

kontekstis.

17.3. A. Randmaa poolt OÜ-ga P tehtud tehingud olid täielikult tema kontrolli all ja lähtusid tema

huvidest. Samuti kontrollis ta väärteotoimikust nähtuvalt OÜ P juhtimist. Tehingute sobitamist võivad

kinnitada nii tehingukorralduste sisestamise kokkulangevad kellaajad, kauplemiskogused, hinnad kui

lõpuks ka korralduste sisestamise koha sama IP aadress. Omaette küsimus on A. Randmaa õigustatud

põhjendustes niisugusele kauplemisele, mida kolleegium käsitleb järgnevalt.

18. Kaitsja on kassatsioonivastuses asunud seisukohale, et A. Randmaa ei pea õigustama ega

selgitama, miks ta ei teinud tehinguid OÜ-ga P börsiväliselt. Sellegipoolest on A. Randmaa

omapoolse põhjendusena väitnud, et aktsiate müük OÜ-le P ja nende tagasiost olid tingitud ühelt

poolt A. Randmaa erinevate strateegiatega investeerimisportfellidest ja teisalt asjaolust, et OÜ P

likvideeriti.

18.1. Kolleegium märgib, et vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite

puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda

süütust tõendama. Siiski on nii menetlusteoorias kui ka kohtupraktikas mööndud, et teatud juhtudel

esineb nn pööratud tõendamiskoormus, kus mingite asjaolude tõendamise kohustus võib lasuda ka

süüdistataval. Nt eelnev raamatupidamiskohustuse rikkumine võib teatud juhtudel tähendada, et

süüdistatav, kes tugineb teatud maksunduslikult olulistele faktidele, peab neid ise tõendama.

Süüdistatav, kes väidab, et ta on teinud ettevõtlustulu saamiseks vajalikke kulutusi, peab nende

kulutuste tegemist tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse kulutuste tegemist

usaldusväärselt kontrollida (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-46-10, p 8.4). Kuid isegi asjaolu, et isik esitab end õigustavaid väiteid, ei

tähenda, et kohus oleks nendega automaatselt seotud. Kriminaalkolleegiumi otsuses kriminaalasjas nr

3-1-1-85-07 on nt märgitud, et kui süüdistatav esitab tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks,

peab nende tõendite põhjal olema menetlejal reaalne võimalus alibi olemasolu kontrollida. Kui

süüdistatav otsustab alibit kinnitavate tunnistajate nimed avaldada menetlejale alles mitu aastat pärast

kuriteosündmuse asetleidmist, võib nimetatud tunnistajate ütluste põhjal olla võimatu välja selgitada

alibi paikapidavust. Nimelt on ebatõenäoline, et tunnistaja mäletab sellisel juhul üksikasju alibiks

olevate sündmuste kohta. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriumeid on aga see, kas

tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad (viimati viidatud otsuse p 9.3).

18.2. Kolleegiumi hinnangul tuleb ka turumanipulatsiooni puhul, kui vaidluse all on turu tunnustatud

tavale mittevastavate, eksitavate või tõenäoliselt eksitavate tehingute või tehingukorralduste suhtes

mingite õigustatud põhjenduste olemasolu, need põhjendused esitada ja menetlejale kontrollitavaks

muuta just menetlusalusel isikul. Edasiselt tuleb aga osutada, et mitte igasugune menetlusaluse isiku

põhjendus ei ole käsitatav õigustatud põhjendusena. Põhjenduse õigustatus on kohtulikule

hindamisele avatud kategooria, mida tuleb analüüsida seoses iga konkreetse turumanipulatsiooni

juhtumiga eraldi. Arutatavas asjas on kohus jätnud A. Randmaa põhjendustele, miks ta börsil

kaubeldes on teinud sobitatud tehinguid OÜ-ga P, põhistatud hinnangu andmata, leides vaid

üldsõnaliselt, et „puudus igasugune alus absoluutselt välistada tehingute majanduslikku põhjendatust

menetlusaluse isiku poolt esitatud argumentidel“.

19. Seoses eelmärgituga selgitab kolleegium, et turuosaline peab olema võimeline põhjendama iga

tema tehtud tehingut. Iseäranis peab isik suutma aga põhjendada niisuguse tehingu majanduslikku

sisu ja vastavust turu tunnustatud tavale, mille puhul esinevad turumanipulatsioonile viitavad märgid,

nt tehing, kus väärtpaberite ostu-müügi korral tegelik tulusaaja ei muutu (VTPS § 18815 lg 12 p 3).

Kuigi kehtiva seaduse kontekstis ei ole alust täielikult välistada viidatud tehingu lubatavust, ei saa

vähemalt vähese turuaktiivsusega ja ebalikviidse väärtpaberi puhul lühikese aja jooksul mitme

korduva

läbimüügitehingu

õigustatud

selgituseks

pidada

pelgalt

soovi

isiku

eri

investeerimisportfellide erinevast strateegiast lähtuvalt väärtpabereid üle kanda, sest nii luuakse

ilmselgelt väärtpaberiturul vähemalt tõenäoliselt eksitav pilt vastavate väärtpaberite käibest ja nende

suhtes

esinevast

ostu-müügihuvist.

Nimetatud

eksiarusaama

loomine

on

aga

käsitatav

turumanipulatsioonina VPTS § 18815 lg 1 p 1 mõttes, ning kui loodud eksituse ajel viiakse

väärtpaberi hind kunstlikule või tavapäratule tasemele, siis ka sama lõike p 2 mõttes. Seega on oluline

vaadelda isiku käitumist turul tervikuna, mitte üksnes üksikute, kontekstist väljarebitud tehingute

lõikes. Kui ka üksiku tehingu puhul ei saa teha järeldust, et see võiks olla eksitav, siis võib sellise

järelduseni viia isiku poolt tehtud tehingute seeria tervikuna. Näiteks võivad õigustatud põhjendusteta

suhteliselt suurte aktsiakogustega lühikese aja kestel tehtavad sobitatud tehingud seotud isikute vahel

ja samal perioodil samade väärtpaberite korduvalt väikeses koguses ostmine luua just koostoimes

eksitava pildi kauplemishuvist konkreetse väärtpaberi suhtes ning viia väärtpaberi hinna kunstlikule

tasemele.

20. Turuosaline peab suutma põhjendada ka seda, miks ta vähese turuaktiivsuse ja ebalikviidse turu

tingimustes teeb olukorda arvestades tavapäratult suure mahuga tehinguid ja kaupleb väärtpaberitega

turu tavapärasest käitumisest oluliselt aktiivsemalt. Vähese turuaktiivsusega ja ebalikviidsel turul on

igal üksikul tehingul väärtpaberi käibele ja selle hinnastamisele võimendatum mõju kui suure

kauplemismahuga aktiivsel turul. Seetõttu, kui sellises olukorras tehakse ilma arusaadavate

põhjusteta turul sobitatud tehingute seeria, siis viitab see turu manipuleerimisele käibe osas. Kui

samaaegselt tekitatakse tehingute seeriaga ka väärtpaberi hinna liikumine, siis viitab see selgelt

manipuleerimisele ka hinna osas, sest selliselt kujunev hind ei kajasta väärtpaberi tegelikku

turuhinda. Kolleegium peab täiendavalt vajalikuks rõhutada, et väärtpaberi hinna turgu manipuleeriva

käitumisega kunstlikule või tavapäratule tasemele viimise puhul ei ole koosseisu realiseerimise

seisukohast oluline, kui palju kunstlik hind väärtpaberi turuhinnast hälbib või kui pikalt hind

kunstlikul tasemel püsib. Manipulatiivse käitumisega tekitatud kunstlik hind võib jääda ka ostu-

müügihinna kursivahemiku piiresse.

IV

21. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a otsuse, saadab väärteoasja samale kohtule

uueks arutamiseks ja rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe