3-2-1-83-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-83-11

Määruse kuupäev

Tartu, 9. november 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

J. L ja O. L avaldused M. L ja J. L suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-11899

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja I J. L (isikukood xxxxxxxxxxx)

Avaldaja II O. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik M. L (isikukood xxxxxxxxxxx), määratud

esindaja vandeadvokaat Edith Sassian

Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), esindaja Marika

Talli, ja (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindajad Tatjana

Martens ja Liisi Raamets

Asja läbivaatamise kuupäev

10. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-11899

suhtlemise aegade (määruse resolutsiooni p 2) ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi

tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta

ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada J. L-le määruskaebuselt 14. veebruaril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend

viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. L (avaldaja I, isa) esitas 11. märtsil 2010 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada

O. L (avaldaja II, ema) täitma Harju Maakohtu 15. juuni 2009. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-

14001 kinnitatud avaldajate kompromissi avaldaja I ja M. L (puudutatud isik, laps) suhtlemiskorra

kohta.

2. Avaldaja II esitas 8. aprillil 2010 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju Maakohtu

15. juuni 2009. a kohtumäärusega kinnitatud suhtlemiskorda ja määrata kindlaks uue suhtlemiskorra.

Samuti palus avaldaja peatada esialgse õiguskaitse korras Harju Maakohtu 15. juuni 2009. a määruse

täitmine ning määrata kohtumenetluse ajaks uue suhtlemiskorra.

Avaldaja II palus määrata avaldaja I ja puudutatud isiku suhtlemiskorra järgmiselt: laps viibib isaga

igal teisel nädalavahetusel ema töögraafikut arvestades ema kahe nädalase tööperioodi jooksul

laupäeval alates kella kaheksast kuni esmaspäeval kella kaheksani. Lapse viib tema elukohast ja toob

tagasi elukohta lapse isa. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised ära kuni lapse tervenemiseni.

Laps veedab koos isaga isa suvepuhkusest korraga kaks nädalat. Isal on õigus lapsega reisida Eesti

Vabariigi piires. Vanemad kohustuvad kooskõlastama kohtumiste toimumise aja hiljemalt aprillis,

samuti kooskõlastavad vanemad iga aasta aprillis lapsega suhtlemise ajakava, arvestades

töögraafikuid ja puhkuse kava. Isal on õigus lapsega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab

osa üritustest lasteaias/koolis, samuti kohtuda lapsega kokkuleppevälisel ajal, arvestades lapse

päevakava ja tervislikku seisundit. Isa arvestab lapse raske patoloogilise allergia ja sellest tulenevate

erinõudmistega, võimalike allergeenidega, lubatud toidusedeliga ja raviskeemidega. Isa hoidub

tegevusest, mis võib suurendada lapse allergiat, hoiab last võimalikest allergeenidest eemale, jälgib

rangelt lapsele ettenähtud toidusedelit ja raviskeemi ning teadvustab võimaliku allergiašoki tagajärgi,

õpib lapsele vajadusel esmaabi osutamist. Vanemad kohustuvad hoiduma lapse juuresolekul teise

vanema halvustamisest ja lapsest eemal viibiva vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest.

3. Harju Maakohus liitis 17. mai 2010. a määrusega avaldaja I ja avaldaja II avaldused ühte

menetlusse ning jättis rahuldamata avaldaja II taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset.

4. Avaldaja I oli nõus suhtlemiskorda muutma, kuid soovis kohtuda lapsega enda ja lapse ema

töögraafikuid arvestades järgmiselt: esimesel nädalal võtab avaldaja lapse laupäeval kell 10 kodust

või sealt, kust lapse ema palub, ja tagastab lapse kell 19 koju või lapse ema nimetatud kohta; teisel

nädalal võtab avaldaja lapse pühapäeval kell 10 kodust või lapse ema nimetatud kohast ja tagastab

lapse kell 19 koju või lapse ema nimetatud kohta; kolmandal nädalal võtab avaldaja lapse reedel

kell 18 lasteaiast või lapse ema nimetatud kohast ja tagastab lapse pühapäeval kell 7.30 koju või lapse

ema nimetatud kohta; neljandal nädalal võtab avaldaja lapse laupäeval kell 8 kodust või lapse ema

nimetatud kohast ja esmaspäeval kell 7.30 tagastab lapse koju. Isa ja lapse kohtumiste kuupäevad

lepitakse lapse emaga kirjalikult kokku kaks nädalat ette. Kui lapse vanemate puhkused satuvad

samale ajale, siis viibib laps kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga, kui aga puhkused on eri

aegadel, siis viibib laps isaga puhkuse ajal neli nädalat, kui aga isa puhkus on kahes jaos, siis viibib

laps koos isaga kogu isa puhkuse aja suvel ja muul aastaajal. Kui lapse ema viibib puhkuse ajal

Tallinnas, siis lapse isa kohtub lapsega kohtu määratud korras. Mõlemal vanemal on õigus lapsega

reisida nii Eesti Vabariigi piires kui ka välismaal. Lapse haigestumise korral on lapse emal õigus

lapse ja isa kohtumine ära jätta, esitades arstitõendi. Kõik isa ja lapse kohtumised toimuvad lapse ema

juuresolekuta ja lapse emal ei ole õigust otsustada isa ja poja kohtumiste koha ja sisu üle. Kui lapse

isa ei saa kokkulepitud ajal last kätte, siis on tal õigus võtta laps sealt, kus laps viibib.

5. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) toetas avaldaja I pakutud suhtlemise korda.

Vanemate pingelised suhted ja töögraafikud raskendavad kokkulepete saavutamist. Laps on allergik,

lisaks hüperaktiivne. Lapse allergia ei tohiks olla takistuseks isa ja lapse vahelisele suhtlusele.

Esikohale tuleb seada lapse huvid. Poeg ja isa peavad saama olla koos ilma emata. Lapse isa on

põhjalikult uurinud enda ja lapse ema töögraafikuid ning soovib kohtuda pojaga edaspidi ainult

nädalavahetustel, mis on vastavuses ka lapse ema sooviga.

6. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et võttes arvesse nii lapse ema kui ka

lapse isa töögraafikuid ja lapse huve, on mõistlik järgmine suhtlemise kord: laps viibib isaga kaks

korda kuus nendel nädalavahetusel, kuhu langevad isal kaks järjestikust vaba päeva, millele eelneb

öövahetus. Esimesel vabal päeval pärast öövahetust isa puhkab kuni kella 15-ni, seejärel võtab isa

lapse lasteaiast (reedel) kell 16 ja toob lapse järgmise päeva (laupäeva) õhtul kella 20-ks või võtab

lapse kodunt (laupäeval) kell 16.00 ja toob lapse ülejärgmise päeva (esmaspäeva) hommiku kella

7.30-ks lasteaeda. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised ära kuni lapse tervenemiseni. Lapse

haiguse ajal on isal õigus tulla last külastama koju. Laps viibib isaga tema suvepuhkuse ajal korraga

kaks nädalat järjest. Isal on õigus lapsega reisida Eesti Vabariigi piires. Emal on õigus reisida lapsega

välisriiki üksnes isa kirjalikul nõusolekul. Vanemad kohustuvad kooskõlastama puhkuse toimumise

aja hiljemalt aprillis. Isal on õigus lapsega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa

üritustest lasteaias/koolis. Isal on õigus kokkuleppel emaga kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel

ajal, arvestades lapse päevakava ja tervislikku seisundit. Vanemad kohustuvad hoiduma lapse

juuresolekul teise vanema halvustamisest ja vastumeelsuse kujundamisest eemalviibiva vanema

suhtes.

7. Lapse esindaja arvates on põhjendatud järgmine suhtlemise kord: laps viibib isaga vanemate

töögraafikuid arvestades kaks korda kuus kaks järjestikust päeva (soovitatavalt laupäeva hommikust

esmaspäeva hommikuni). Lapse isa toob lapse tema elukohta ja viib lapse tema elukohast. Lapse

emal on õigus last kohtumisele mitte lubada lapse haiguse ajal. Puhkuse ajal viibib laps koos isaga

kaks nädalat. Neil on õigus reisida ainult Eesti Vabariigi piires. Vanemad kooskõlastavad iga aasta

aprillis puhkuste ajad ja lapsega suhtlemise täpse ajakava, arvestades vanemate töögraafikuid ja

puhkuse kava. Isal on õigus suhelda lapsega kokkuleppevälisel ajal, lasteaia ja kooli üritustel ning

kokkuleppel lapse emaga, arvestades lapse päevakava ja tervislikku seisundit. Lapse vastuvõtmisel ja

üleandmisel annavad vanemad allkirja ja isa teatab, kuhu ta lapsega läheb. Allkirja andmisest

keeldumisel ja lapse asukoha teatamata jätmisel on lapse emal õigus keelduda last isale andmast.

8. Harju Maakohus määras 28. oktoobri 2010. a määruse ja 1. novembri 2010. a vigade parandamise

määrusega isa ja lapse suhtlemise korra. Maakohtu määruse kohaselt on lapse isal õigus lapsega

suhelda ning osaleda lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel järgmiselt: esimese

nädalavahetuse laupäeval kell 10-19; teise nädalavahetuse pühapäeval kell 10-19; kolmanda

nädalavahetuse reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 7.30-ni. Kõik kokkusaamised

kooskõlastatakse kaks nädalat ette. Isa võtab lapse emaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohast ja

viib lapse emaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised

ära kuni lapse tervenemiseni. Pärast lapse tervenemist asendatakse ärajäänud kohtumine pooltele

sobiva ajaga, väljaarvatud juhul, kui lapse vanemad ei lepi teisiti kokku. Vanemate puhkuse ajal

viibib laps kaks nädalat koos isaga ja kaks nädalat koos emaga. Vanemad kooskõlastavad iga aasta

aprillis puhkuste ajad. Nii lapse isa kui ka lapse ema võivad oma puhkuse ajal reisida lapsega nii

Eesti Vabariigi piires kui ka välismaal, välismaal reisimiseks vajab lapsega reisile minev vanem teise

vanema kirjalikku nõusolekut. Isal on õigus lapsega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab

osa üritustest lasteaias/koolis. Isal on õigus kokkuleppel emaga kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel

ajal, arvestades lapse päevakava ja tervislikku seisundit. Vanemad kohustuvad hoiduma tegevusest,

mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt elab laps ema juures. Vanemate suhted on pingelised. Laps

on allergik, lisaks hüperaktiivne. Vanemad töötavad graafikute alusel, lapse isa lisaks ka

öövahetustes. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 kohaselt

peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse

kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Eesti Vabariigi lastekaitse

seaduse (LaKS) § 28 järgi on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada

isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see

kahjustab last. Mõlemal vanemal on õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. Lapsega suhtlemise

korda määrates tuleb arvestada eelkõige lapse huvide ja lapse väljakujunenud kindla päevakavaga,

samuti asjaoluga, et lapse vanemad ei saavutanud kompromissi lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramisel. Vanematele tuleb jätta võimalus kohtu määratud suhtlemiskorda täita paindlikult

ja teha selles kokkuleppel muudatusi.

9. Avaldaja II esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue määruse,

millega määrata, et avaldaja I saab lapsega suhelda kahel nädalavahetusel kuus laupäeval kella 8-st

esmaspäeva hommikul kella 8-ni, võttes lapse kodust ja viies lasteaeda.

10. Lapse esindaja nõustus määruskaebusega ja leidis, et lapsega suhtlemise kord on vaja määrata

selliselt, et see oleks täidetav.

11. Avaldaja I nõustus, et määruskaebust tuleb täpsustada ning palus lisaks täiendada suhtlemise

korda nii, et ta saaks kuus veel ühel päeval lapsega suhelda.

12. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu leidis, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud

vanemate töögraafikutega. Suhtlemiskord, mille järgi on isal õigus lapsega kohtuda ajal, mil ta

töötab, rikub lapse õigust isaga suhelda. Isa ja lapse suhtlemine võiks toimuda kahel nädalavahetusel

kuus. Õige ei ole lähtuda ainult lapse ema töögraafikust, sest ema saab olla lapsega koos kaks nädalat

kuus, mil ta ei tööta.

13. Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

14. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse, tühistas maakohtu määrused osaliselt ja tegi

tühistatud osas uue määruse, millega määras avaldaja I ja lapse suhtlemise korra järgmiselt:

avaldajal I on õigus lapsega suhelda ning osaleda lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel iga

kalendrikuu esimesel, teisel ja kolmandal nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval kella 8-st

järgmise päeva kella 7.30-ni, teatades sellest lapse emale kaks nädalat ette. Kõik kokkusaamised

kooskõlastatakse kaks nädalat ette. Isa võtab lapse emaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohast ja

viib lapse emaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised

ära kuni lapse tervenemiseni. Pärast lapse tervenemist asendatakse ärajäänud kohtumine osapooltele

sobiva ajaga, väljaarvatud juhul, kui lapse vanemad ei lepi teisiti kokku. Vanemate puhkuse ajal

viibib laps kaks nädalat koos isaga ja kaks nädalat koos emaga. Vanemad kooskõlastavad iga aasta

aprillis puhkuste ajad. Nii lapse isa kui ka lapse ema võivad oma puhkuse ajal reisida pojaga nii Eesti

Vabariigi piires kui ka välismaal, kuid välismaale reisimiseks vajab lapsega reisile minev vanem teise

vanema kirjalikku nõusolekut. Isal on õigus lapsega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab

osa üritustest lasteaias/koolis. Isal on õigus kokkuleppel emaga kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel

ajal, arvestades lapse päevakava ja tervislikku seisundit. Vanemad kohustuvad hoiduma tegevusest,

mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-

d 2.1-2.3, millega maakohus määras, et avaldaja I võib lapsega suhelda esimese nädalavahetuse

laupäeval kell 10-19, teise nädalavahetuse pühapäeval kell 10-19 ja kolmanda nädalavahetuse reedel

kella 18-st kuni pühapäeval kella 7.30-ni. Sellise suhtlemise korraga ei olnud rahul kumbki vanem,

kuna see ei olnud täidetav. Ülejäänud osas tuleb määrus jätta muutmata.

Lapsega suhtlemise õigust reguleerivas PKS §-s 143 ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava

vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamisel

otsustada, kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks määrata,

et see vastaks lapse huvidele. Maakohus leidis, et suhtlemiskorra määramisel on vaja arvestada lapse

väljakujunenud kindlat päevakava, mida ei tohi lapse tervise ja heaolu huvides rikkuda, ja asjaolu, et

vanematele tuleb jätta võimalus kohtu määratud suhtlemiskorda täita paindlikult ja teha selles

kokkuleppel muudatusi. Seejuures arvestas maakohus õigustatult eelkõige lapse huvidega, kuid jättis

tähelepanuta, et selline suhtlemiskord on tulenevalt vanemate töögraafikust ja ema kohustusest laps

isiklikult üle anda, samuti poolte omavaheliste pingeliste suhete tõttu, raskesti täidetav.

Avaldaja I selgitas apellatsioonikohtu istungil, et vahetustega töö ja öövahetustest tingitud

puhkerežiimi tõttu ei ole tal võimalik kohtumäärust täita ja kohtumised lapsega jäävad muu hulgas ka

seetõttu ära. Avaldaja II avaldas soovi, et talle jääks võimalus veeta koos lapsega vähemalt üks kord

kuus kogu nädalavahetus.

Suhtlemiskord peaks olema määratud sedavõrd paindlikult, et see võimaldaks arvestada vanemate

töö- ja puhkeajaga, kuid arvestaks ka lapse huve. Lapse huvides on, et suhtlemiskord oleks ka lapsele

arusaadav ja reeglipärane, st seda ei saa kohus reguleerida ainult vastavalt tööaja graafikutele

kuupäevalise ja kellaajalise täpsusega. Ringkonnakohtu istungil avaldas avaldaja II, et on nõus

suhtluskorra määramisega ka selliselt, et laps on isaga iga kalendrikuu esimesel, teisel ja kolmandal

nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval alates hommikul kella kaheksast kuni järgmise

hommiku kella kaheksani. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb samuti arvestada isa sooviga anda laps

üle kell 7.30, kuna isa tööpäev algab kell 8.00 ja vastasel juhul ei jõuaks isa õigel ajal tööle.

Ringkonnakohtu hinnangul on selline suhtluskord mõistlik, kuna võimaldab paremini arvestada ema

tööajaga ja isa töögraafikuga. Samuti võimaldab see lapse emal laps isiklikult isale üle anda ja

arvestab ema sooviga vältida vanavanemate ja lapse isa suhete pingestumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

15. Avaldaja I esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määratud suhtlemiskorra tühistada

ja määrata uue suhtlemiskorra, mis lähtuks 28-päevasest tsüklist ja annaks avaldajale I õiguse suhelda

lapsega lapse ema teisel kodusoleku nädalal pühapäeval kell 10-19, lapse ema esimesel töönädalal

laupäeval kella 8.30-st kuni pühapäeval kella 7.20-ni ja lapse ema teisel töönädalal laupäeval

kella 8.30-st kuni esmaspäeval kella 7.20-ni. Selline suhtlemiskord arvestab nii lapse ema kui ka

avaldaja I töögraafikut, sh avaldaja I tööaja algust ja lõppu. Samuti on arvestatud mõlema vanema

soovi veeta lapsega koos vähemalt ühel korral kuus terve nädalavahetus. Ühtlasi vastab see lapse

huvidele. Vanemate töögraafikuid arvestades tuleb määrata suhtlemiskord neljanädalaste perioodide,

mitte kalendrikuu kaupa.

Mh palus avaldaja täiendada määrust talvise puhkuse osas, keelata lapse emapoolsel vanaemal viibida

lapse üleandmise juures ning märkida määrusesse, et lapsega suhtlemise kord on täitemenetluse

korras täidetav.

16. Avaldaja II vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus ei ole

määrust tehes kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi.

Ringkonnakohtu määrus on selge ja täidetav.

17. Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu toetas

määruskaebust, kuna avaldaja I pakutud suhtlemise ajad arvestavad mõlema vanema töögraafikuid

ning lapse huve.

18. Lapse esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest

ringkonnakohtu määratud suhtlemise kord tagab avaldajale I piisava võimaluse lapsega suhelda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel osaliselt rahuldada,

ringkonnakohtu määrus tuleb suhtlemise aegade ja menetluskulude jaotuse osas tühistada ning asi

saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta

ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 ja § 695 järgi

ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud.

20. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et isa ja lapse suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata, kuid

avaldaja I arvates määras ringkonnakohus vääralt isa ja lapse suhtlemise ajad. Seega vaidlustas

avaldaja I ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2. Muus osas ei ole avaldaja I ringkonnakohtu

määrust vaidlustanud. Lisaks palus avaldaja I määruskaebuses täiendada isa ja lapse suhtlemise

korda.

21. Esmalt selgitab kolleegium, kas, millisel juhul ja kuidas saab kohus 1. juulil 2010 jõustunud

perekonnaseaduse järgi reguleerida vanema ja lapse suhtlemist.

Kuigi kehtivas perekonnaseaduses ei ole selgelt sätestatud, et kohus saab kindlaks määrata vanema ja

lapse suhtlemise korra, saab kolleegiumi arvates vanem sellise nõude kohtule siiski esitada ning

kohus sellise nõude alusel vanema ja lapse suhtlemise korra ka määrata.

Vanema õigus nõuda kohtult lapsega suhtlemise korra reguleerimist tuleneb vanema ja lapse

vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast,

on LaKS § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanema ning lähedaste

sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Vanematega suhtlemise õigust kinnitab ka

PKS § 143 lg 1 esimene lause, mille järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse

õigusele vastab PKS § 143 lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult

suhelda. Kolleegium juhib tähelepanu, et nii lapsele kui ka vanemale kuulub nimetatud

suhtlemisõigus sõltumata sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus PKS § 116 lg 2

mõttes või mitte. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete

tekkimine ja jätkumine eelkõige siis, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, aga ka siis, kui

vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos.

Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes

hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse

igakülgset heaolu. Lisaks peab vanem sõltumata sellest, kas vanematele kuulub ühine hooldusõigus

või on ühel vanemal ainuhooldusõigus, hoiduma PKS § 143 lg 2 esimese lause järgi tegevusest, mis

kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Viidatud sätetest tuleneb, et

ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades

leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas

toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises

lapsest lahus elav vanem (vt ka Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p-d 18-

21). Sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest, peavad vanemad lahuselu korral kokku leppima ka selles,

kuidas ja kui palju saab laps lahus elava vanemaga suhelda ning kuidas peab vanem oma

suhtlemisõigust teostama ja -kohustust täitma.

Kuigi PKS §-s 143 ei ole selgelt sätestatud kohtu õigust määrata, kuidas toimub vanema ja lapse

suhtlemine, leiab kolleegium, et juhul, kui vanematel puudub üksmeel lapse ja lahuselava vanema

suhtlemise küsimuses, on vanemal õigus pöörduda nii enda kui ka lapse õiguste ja huvide kaitseks

kohtusse, et tagada PKS § 143 lg-s 1 ja LaKS §-s 28 sätestatud vanema ja lapse suhtlemisõiguse

teostamine ning vanema suhtlemiskohustuse täitmine. Sellist käsitust toetab ka PKS § 143 lg 3, mille

järgi võib kohus lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist

piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada.

Vanema ja lapse suhtlemisõiguse tagamiseks kohtusse pöördumise õigus tuleneb ka TsMS § 3 lg-st 1,

mille järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma

eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi tuleb lapsega

suhtlemise korraldamine lahendada üldjuhul hagita menetluses.

Kolleegium märgib, et vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse

ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma.

Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata

võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse

üleandmise kord. Mh võib kohus suhtlemiskorda reguleerides PKS § 143 lg 2 järgi täpsustada,

millisest tegevusest peavad vanemad lapsega suheldes hoiduma, ning määrata PKS § 143 lg 3 teise

lause järgi vajadusel kolmanda isiku, kelle juuresolekul laps vanemaga suhtleb.

Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones

lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te)

õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga

üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi.

Kolleegium juhib tähelepanu, et TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi selgitab kohus hagita asjas ise

asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

22. Praeguses asjas leidis ringkonnakohus õigesti, et vanema ja lapse suhtlemise kord tuleb määrata

kindlaks viisil, mis vastab lapse huvidele, kuid jättis seejuures tähelepanuta, et PKS § 123 lg 1 järgi

tuleb lapsega suhtlemise korda määrates arvestada kõiki asjas esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste

isikute, sh vanemate õigustatud huve. Eelkõige puudutab see avaldaja I ja lapse suhtlemise aja

määramist.

Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja I ja avaldaja II lapse seaduslikud vanemad ja neil on lapse

suhtes ühine hooldusõigus, sh isiku- ja varahooldusõigus, kuid laps elab koos

avaldajaga II. Avaldaja I soovib lapsega reeglipäraselt kohtuda. Ta on kogu menetluse vältel palunud

lapsega suhtlemise korra määramisel arvestada asjaolu, et nii avaldaja I kui ka avaldaja II töötavad

28 päeva järel korduva töögraafiku alusel. Avaldaja I on esitanud kohtule korduvalt erinevate kuude

lõikes oma töögraafiku ja palunud määrata lapsega suhtlemise ajad selliselt, et tal oleks oma

töögraafikut arvestades võimalik lapsega ka tegelikult suhelda. Mh on avaldaja I oma ettepanekuid

tehes arvestanud ka avaldaja II 28 päeva järel korduva töögraafikuga ning asjaoluga, et laps käib

lasteaias või koolis, mistõttu on lapse jaoks parim aeg isaga suhtlemiseks nädalavahetusel, mitte

tööpäevadel. Nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule on avaldaja I esitanud oma 28 päeva rütmis

korduva töögraafiku, millele on paralleelselt märgitud ka avaldaja II 28 päeva rütmis korduv

töögraafik ning nädalavahetused, mil avaldaja soovib ja saab oma töökohustusi arvestades lapsega

suhelda (II kd, tl 8 ja 47).

Ringkonnakohus heitis küll maakohtule ette, et maakohtu määrusega määratud suhtlemise kord on

vanemate töögraafikuid ja ema kohustust laps isale isiklikult üle anda arvestades raskesti täidetav,

kuid ei ole ka ise määranud suhtlemiskorda, mis arvestaks vanemate töögraafikuid lapse jaoks

võimalikult parimal viisil. Kolleegium leiab, et vanema ja lapse suhtlemist reguleerides peab kohus

arvestama mh vanemate tööaega ega tohi määrata lapsega kohtumise aegu selliselt, et need kattuvad

vanema tööajaga, mistõttu ei saa vanem suhtlemiskorras määratud ajal töökohustuste täitmise tõttu

tegelikult lapsega koos olla. Selline suhtlemise kord ei ole täidetav ega vasta ei vanema ega lapse

huvidele.

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et lapse huvides on üldjuhul, selline suhtlemise kord, mis on

lapsele arusaadav ja reeglipärane, kuid ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas on kalendrikuude

lõikes määratud suhtlemise kord lapsele selgemini arusaadav ja reeglipärasem kui 28-päevase

tsükliga suhtlemise kord. Kolleegiumi arvates on nelja nädala tagant korduv suhtlemise kord

tõenäoliselt lapsele arusaadavam, sest ka lapse muu elukorraldus toimub üldjuhul nädalaste tsüklite

kaupa. Samuti arvestaks 28-päevane suhtlemise korra tsükkel praeguses asjas täielikult mõlema

vanema töögraafikuid.

Õige ei ole ringkonnakohtu arusaam, et kohus peab vanema ja lapse suhtlemise korra määrama

paindlikult, sh jätma vanematele võimaluse kohtulahendi alusel ise kokku leppida, millal täpselt

kokkusaamised toimuvad. Kolleegium juhib tähelepanu, et vanemad taotlevad kohtus vanema ja

lapse suhtlemise korra kindlaksmääramist eelkõige seetõttu, et nad ei jõua omavahel suhtlemise

korras, sh suhtlemise aegades kokkuleppele. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda

reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning

seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne.

Kohus peab hagita menetluses tehtava määruse resolutsiooniga lahendama esitatud nõuded ja

taotlused TsMS § 478 lg 1, § 463 lg 2 ja § 442 lg 5 järgi selgelt ja ühemõtteliselt.

Arvestades ülaltoodud põhjendusi, ei ole ringkonnakohtu määratud suhtlemiskorra p 2 põhjendatud

ning asi tuleb saata ringkonnakohtule suhtlemise aegade määramise osas uueks läbivaatamiseks.

23. Lisaks vääralt määratud suhtlemise aegadele tuleb avaldaja I arvates tema ja lapse suhtlemise

korda täiendada. Avaldaja I palub määruskaebuses täiendada määrust talvise puhkuse osas, keelata

lapse emapoolsel vanaemal viibida lapse üleandmise juures ning märkida määrusesse, et lapsega

suhtlemise kord on täitemenetluse korras täidetav. Riigikohtule esitatavas määruskaebuses võib

TsMS § 697 järgi tugineda üksnes asjaolule, et ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud

valesti materiaalõiguse normi või rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ja see

võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

24. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldaja I määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon

avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti,

või tema korraldusel muule isikule. Asjas tasus kautsjoni avaldaja I ja see tuleb talle tagastada.

Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse tühistatud osas ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks, jätab kolleegium menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

ringkonnakohtu otsustada.

Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik