3-3-1-51-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-51-11

Otsuse kuupäev

7. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla direktori 19. veebruari 2010. a

käskkirja nr 6.-3/311-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-

10-1214

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Romeo Kalda kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2010. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli

2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-1214.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Romeo Kalda kaebus ja tühistada Viru Vangla

direktori 19. veebruari 2010. a käskkiri nr 6-3/311-D.

Mõista Viru Vanglalt välja riigilõiv 15 eurot ja 98 senti riigituludesse.

Mõista Viru Vanglalt välja Romeo Kalda kasuks apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes tasutud

riigilõiv koopiate tegemise eest summas 6 eurot ja 51 senti ning kohustada kandma nimetatud

summa L. K. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori 19. veebruari 2010. a käskkirjaga nr 6-3/311-D karistati kinnipeetav Romeo

Kaldat vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 2 nõuete raske rikkumise eest kartserisse

paigutamisega kolmeks ööpäevaks kuuekuulise katseajaga ning piirati karistuse kandmise ajal

täielikult VangS §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist vangistuse

eesmärkide paremaks saavutamiseks.

Käskkirja kohaselt leiti R. Kalda kambri läbiotsimisel R. Kalda 4. oktoobri 2009. a seletuskiri, millest

R. Kalda oli 28. oktoobril 2009. a ja 11. jaanuaril 2010. a nõudnud vanglalt teabenõude korras

koopiate tegemist. Seega oli seletuskirja originaal R. Kalda enda käes. R. Kalda pani seega toime

distsiplinaarsüüteo, mis seisnes selles, et oma tegevusega (esitades vanglale korduvalt teabenõudeid,

milles nõudis koopiat dokumendist, mida ta teadis, et see vanglal puudub) takistas R. Kalda

vanglateenistujal täitmast tema teenistusülesandeid. Vanglale esitamata dokumendi korduv otsimine

takistas ametnikul teiste tööülesannetega tegelemast ja nõudis tarbetut ajalist lisatähelepanu, mille

tõttu tuleb lugeda toimepandud distsipliinirikkumine raskeks rikkumiseks. Kinnipeetaval ei ole õigust

häirida selliselt vangla töökorraldust ja julgeolekut ning põhjustada lisakoormusi temaga vahetult

töötavatele ametnikele ja teistele isikutele. Kuna tegemist on raske üleastumisega ning kaebajal on

kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus), siis tuleb määrata rangeim distsiplinaarkaristus, milleks on

kartserisse paigutamine. Kartserisse kohene paigutamine ei ole aga otstarbekas, põhjendatud on

kohaldada katseaega.

2. R. Kalda esitas vanglale 2. märtsil 2010 vaide, milles taotles nimetatud käskkirja kehtetuks

tunnistamist. Vangla ei menetlenud vaiet tähtaegselt.

3. R. Kalda esitas 7. mail 2010. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19. veebruari 2010. a

käskkirja nr 6-3/311-D tühistamiseks. Kaebuses esitas ta ka taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Tartu Halduskohtu 13. mai 2010. a määrusega taotlus rahuldati ja kohaldati esialgset

õiguskaitset, millega peatati vaidlustatud käskkirja täitmine kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebuse kohaselt on vaidlustatav käskkiri antud alusetult ja alusetu on ka 19. jaanuari 2010. a

ettekanne nr 240. Kaebaja kambris ei olnud 4. oktoobri 2009. a seletuskirja originaal, vaid sellest

tehtud omakäeline ümberkirjutus. Originaalseletuskirja andis ta vanglaametnikule üle 4. oktoobril

2009. Ta esitas 28. oktoobril 2009 vanglale teabenõude, milles palus väljastada koopiaid

dokumentidest, kuid vangla ei väljastanud tema 4. oktoobri 2009. a seletuskirjast koopiat, sest seda ei

leitud. 11. jaanuaril 2010 esitas ta uue teabenõude, paludes koopiat oma 4. oktoobri 2009. a

seletuskirjast. Selle tulemusena kutsuti ta menetlusruumi, kus hakati süüdistama selles, et ta nõuab

koopiat enda seletuskirjast, kuid tegelikult asub originaalseletuskiri tema enda käes. Kaebuses leiti

veel, et talle määratud karistus ei ole proportsionaalne.

4. Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2010. a otsusega rahuldati R. Kalda kaebus, tühistati Viru

Vangla 19. veebruari 2010. a käskkiri nr 6.-3/311-D ja mõisteti Viru Vanglalt riigituludesse riigilõiv

250 krooni. Otsuse põhjendused olid järgmised:

1) Viru Vangla tegi otsustuse oletuslikult, tuginedes põhimõttele, et kui tegemist on seletuskirja

ümberkirjutusega, siis ei ole loomulik, kui seletuskirja tekstis on tehtud ka lause täpsustused ja

parandused. R. Kalda on õigesti märkinud, et kui ta ei oleks seda seletuskirja blanketile kirjutatuna

vanglaametnikule tagastanud, siis oleks selle kohta tehtud ettekanne või märge, et kinnipeetav on

keeldunud seletust andmast. Tõenäoline on, et kaebaja kirjutas seletuskirja 4. oktoobril 2009 ja esitas

ka selle vanglale, kuid teadmata asjaoludel on seletuskirja originaal vanglas kaduma läinud;

2) tõendamist ei ole leidnud, et R. Kalda oleks pahatahtlikult põhjustanud vanglaametnike töös

takistusi, nõudes koopiate tegemist originaaldokumendist, mida ta tegelikult ei esitanud või mis oli tal

kambris olemas. Kohus peab usutavaks, et R. Kalda tegi vanglale esitatud seletuskirjast

ümberkirjutuse ja pani selle oma dokumentide juurde, et kaitsta oma õigusi. Kohus oli seisukohal, et

R. Kalda süü VangS § 67 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumises ei ole leidnud tõendatud. Seetõttu ei saanud

vangla määrata R. Kaldale ka distsiplinaarkaristust;

3) isegi kui R. Kalda suhtes oleks tuvastatud süüteo koosseis, on selle eest määratud karistus

ebaproportsionaalselt raske. Kartserisse paigutamine on põhiõigusi intensiivselt riivav ja halvendab

kinnipeetava seisundit märgatavalt. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec (2006) 2

Euroopa Vanglareeglistiku kohta (p 60.5) on sätestatud, et kartserisse paigutamist tuleb karistusena

kohaldada üksnes erandlikel juhtudel.

5. Viru Vangla esitas 22. novembril 2010 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta R. Kalda kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus tõendeid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele.

Halduskohus ei arvestanud kõiki asjas kogutud tõendeid ja ei ole nende kõrvale jätmist ka

põhjendanud. R. Kalda väitel edastas ta 4. oktoobri 2009. a seletuskirja valvur V. Kergandile, kelle

kõrval seisis valvur S. Ilves. Mõlemad ametnikud koostasid õiendi, millest nähtub, et R. Kalda ei

edastanud neile seletuskirja. Kuna R. Kalda pani toime raske rikkumise, siis ei saa pidada karistusliigi

valikut ebaproportsionaalseks. Kolm ööpäeva kartserit on alla ühe kolmandiku kartserikaristuse

maksimaalmäärast. Arvestades rikkumise raskust ja karistuse määramise eesmärki, ei sekkutud antud

karistusega liigselt isiku põhiõigustesse ning määratud karistus on proportsionaalne ja aitab saavutada

vangistuse täideviimise eesmärki.

6. Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-1214 rahuldati Viru

Vangla apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti R. Kalda

kaebus Viru Vangla direktori 19. veebruari 2010. a käskkirja nr 6.-3/311-D tühistamiseks

rahuldamata. Vangla apellatsioonimenetluses kantud kulud jäeti vangla enda kanda. Ringkonnakohtu

põhjendused olid järgmised:

1) R. Kalda distsipliinirikkumine väljendus käskkirja kohaselt selles, et ta takistas vanglateenistujal

täita tema tegelikke teenistusülesandeid. Asja materjalidega on tõendamist leidnud rikkumise

toimepanemine. Nõustuda ei saa halduskohtu arvamusega, et kogutud tõendite pinnalt saab teha

järelduse, mille kohaselt on tõenäoline, et R. Kalda kirjutas 4. oktoobri 2009. a seletuskirja blanketile

ja esitas selle vanglale, kuid teadmata asjaoludel läks seletuskirja originaal vanglas kaduma ning

19. jaanuaril 2010. a toimunud läbiotsmise käigus R. Kalda kambrist leitud 4. oktoobri 2009. a

seletuskiri on üksnes originaalseletuskirja ümberkirjutus;

2) ringkonnakohus nõustub Viru Vangla seisukohaga R. Kalda kambrist leitud ja tema poolt

4. oktoobril 2009. a kell 18.37 tavalisele paberile kirjutatud nn originaalseletuskirja ümberkirjutuse

osas, et sellises vormis ja sellise sisuga seletuskirja ei saa pidada teise dokumendi ümberkirjutuseks,

vaid pigem on tegemist originaalseletuskirjaga, mis jäeti vanglateenistusele mingil põhjusel

edastamata. Kui R. Kalda ka pidas vajalikuks seletus veel kord enda jaoks eraldi lehele ümber

kirjutada, siis puudus tal ikkagi mõistlik põhjendus koostada see selliselt, nagu tegelikult koostatakse

kellelegi teisele edastatavat dokumenti. Halduskohus on jätnud arvestamata tõendite hindamisel ka

selle, et R. Kalda on andnud vastuolulisi ütlusi. Halduskohtule esitatava võimaliku kaebuse

kirjutamiseks ja selle esitamiseks vajalikud asjaolud pidid nähtuma ka kaebaja käsutuses olevast

seletuskirjast. Otsene vajadus seletuskirja väidetavast originaalist koopia esitamiseks kohtule seetõttu

R. Kaldal puudus;

3) VangS § 67 p 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike

kohustuste täitmist. R. Kaldat ei karistatud mitte korduvate teabenõuete esitamise eest, vaid selle eest,

et ta oma tegevusega takistas vanglateenistujal täitmast tema teenistusülesandeid;

4) õige ei ole R. Kalda seisukoht, et vangla vastusest teabenõudele nähtub, et vangla kinnitab

seletuskirja olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab vangla 4. novembri 2009. a vastus nr 2.1-

7/39862-1 hoopiski seda, et kuna vanglal ei õnnestunud juba alguses R. Kalda poolt viidatud

seletuskirja leida, siis see seletuskiri vanglal puudus;

5) R. Kaldale määrati küll kartserikaristus, kuid seda ei pööratud kohe täitmisele, vaid määrati

katseaeg. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Arvesse tuleb võtta, et R. Kaldal oli

19. veebruari 2010. a seisuga üks kehtiv distsiplinaarkaristus, milleks oli noomitus. Arvestades

rikkumise sisu ja raskust ning karistuse määramise eesmärki, tuleb tõdeda, et kolme ööpäeva pikkuse

kartserikaristuse määramine kuuekuulise katseajaga on antud juhul proportsionaalne karistus;

6) R. Kaldale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Karistamisel on järgitud kõiki VangS

§ 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. R. Kalda esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja

jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusnormi. Väited on järgmised:

1) ringkonnakohus on vääralt kohaldanud VangS § 63 lg-t 1 ja § 67 punkte 1 ja 2 ning teinud ebaõige

järelduse, et teabenõuete vanglale esitamine oli käsitatav VangS § 67 p-de 1 ja 2 rikkumistena, mille

eest võis kohaldada Vangs § 63 lg 1 alusel distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kolmeks

ööpäevaks. Teabenõuded esitati vanglale põhjendatult ja kooskõlas avaliku teabe seadusega. Ebaõige

on seisukoht, et kui kinnipeetav esitab vanglale taotluse ja vangla peab seda põhjendamatuks või

alusetuks, siis on tegemist vanglaametnike kohustuste täitmise takistamisega. Kassaator ei ole seoses

oma pöördumistega takistanud ühelgi ametnikul täita oma teenistuskohustusi. Euroopa

vanglareeglistiku p 70.4 sätestab imperatiivselt, et kinnipeetavaid ei tohi karistada taotluse tegemise

või kaebuse esitamise eest vanglale;

2) vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 46 on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste ning ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. PS § 3 lg 1 esimese lause

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega;

3) ringkonnakohus rikkus menetlusnormi. Kuna ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi

uue otsuse, siis TsMS § 654 lg 5 kohaselt oleks ta pidanud võtma otsuses seisukoha kõigi

menetlusosaliste halduskohtu menetluses esitatud väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus ei

ole võtnud seisukohta kaebaja väidete osas, et asjas puudub vangla akt 4. oktoobri 2009. a

seletuskirja andmisest keeldumise kohta ning vangla on veel enne distsiplinaarmenetluse alustamist

lugenud distsiplinaarsüüteo toimepanduks. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et distsiplinaarmenetluse

ajal lükkas vangla tagasi kaebaja taotluse võtta asja juurde 4. oktoobri 2009. a valvurite ettekanded,

kust oleks selgunud, kes valvuritest seletuskirja võttis ja kas seletuskiri lisati ettekandele;

4) distsiplinaarmenetluses tuleb lähtuda põhimõttest, et isik on süütu seni, kuni ei ole tõendatud

vastupidist. Kahtlused, mida ei saa kõrvaldada, tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks;

5) määratud kartserikaristus on ebaproportsionaalne ja vastuolus Riigikohtu praktikaga (otsus asjas

nr 3-3-1-2-06, p 11);

6) ringkonnakohus viitas otsuses ebaõigesti Viru Vangla seisukohale, et kaebaja süüdistas

vanglaametnikke selles, et talle "sokutati" seletuskiri kambrisse. Ringkonnakohus ei ole näidanud,

milliste tõendite alusel ta sellise järelduse tegi. Kassaator ei ole sellist väidet kunagi esitanud.

8. Viru Vangla kirjalikus vastuses vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu ja leitakse, et ükski

kaebuses nimetatud asjaoludest ei ole aluseks ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Täiendavalt

selgitatakse, et kuigi kinnipeetaval on õigus esitada vanglale taotlusi, ei tohi ta koormata

haldusorganit pahatahtlikult. Kinnipeetava poolt ametnike töö häirimine ja segamine seab ohtu vangla

julgeoleku. Vangla leiab, et käesoleval juhtumi puhul on täidetud objektiivne ja subjektiivne

teokoosseis ning seetõttu oli distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane. Kassaatori viide Euroopa

Vanglareeglistiku p-le 70.4 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest see säte on mõeldud reguleerima

olukorda, kus kinnipeetav esitabki taotluse saada seda, mida taotletakse, või esitab kaebuse

eesmärgiga kaevata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Viru Vangla karistas kinnipeetav R. Kaldat distsiplinaarkorras VangS § 67 p 2 rikkumise eest, mis

sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglaametnike

kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Rikkumine seisnes selles, et

kinnipeetav R. Kalda esitas Viru Vanglale 28. oktoobril 2009 ja 11. jaanuaril 2010 teabenõude, milles

palus väljastada talle koopia tema 4. oktoobri 2009. a seletuskirjast, mis Viru Vangla arvates oli aga

R. Kalda enda käes. Viru Vangla asus seisukohale, et kinnipeetav R. Kalda ei täitnud vangla

sisekorraeeskirju ja takistas vanglaametnikul täita oma ametikohustusi, sest ametnik pidi korduvalt

tegelema seletuskirja otsimisega, vastama teabenõudele ning raiskas sellega tarbetult aega. Viru

Vangla on ühtlasi seisukohal, et R. Kalda esitas teabenõuded pahatahtlikult.

10. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt

tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis.

11. Põhiseaduse § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.

Käesoleval juhtumil sätestab vastamise korra avaliku teabe seadus (AvTS). AvTS § 4 lg 1 kohaselt on

teabevaldajad demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste,

vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses

olevale teabele.

Teabevaldaja kohustused teabele juurdepääsu võimaldamisel on loetletud AvTS § 9 lg-s 2. Muu

hulgas lasub teabevaldajal kohustus tagada juurdepääs nendele dokumentidele, millele teabenõudja

juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus (p 1), pidada arvestust oma valduses

olevate dokumentide üle (p 2) ja abistada teabenõudjat (p 5). AvTS § 13 p 2 kohaselt on teabenõudjal

õigus esitada teabevaldajale kirjalik teabenõue ja sama seaduse § 17 lg 1 p 2 kohaselt peab

teabevaldaja täitma teabenõude soovitud viisil, milleks praegusel juhul oli nõue väljastada

dokumendi koopia paberkandjal teabenõudjale. Sama seaduse § 18 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue

mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

Teabevaldaja võib keelduda teabenõude täitmisest, kui ta ei valda taotletavat teavet (AvTS § 23 lg 1).

Korduvate teabenõuetega toimimist reguleerib AvTS § 23 lg 2 p 1, mille kohaselt teabevaldaja võib

teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudele on taotletav teave juba antud ja teabenõudja

ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda. Seejuures ka teabenõude täitmisest keeldumine tuleb

koos põhjendustega teabenõudjale teatavaks teha viie tööpäeva jooksul (AvTS § 23 lg 3).

12. R. Kalda pöördus 28. oktoobril 2009 ja 11. jaanuaril 2010 Viru Vangla poole teabenõuetega. Viru

Vangla pidi R. Kalda teabenõuded kas taotletud viisil ja ettenähtud tähtajal täitma või siis teabenõuete

täitmisest keelduma, esitades vastavad põhjendused.

13. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole VangS § 67 p-s 2 sätestatud teokoosseis täidetud.

Kahe teabenõude esitamine ei saa takistada vangla julgeoleku tagamist. R. Kalda tegevus Viru

Vanglale teabenõuete esitamisel oli seaduslik. Teabenõuetele vastamine on Viru Vangla jaoks avaliku

teabe seadusest tulenev kohustus. Kui Viru Vanglal nõutavat teavet ei olnud, oleks ta võinud

teabenõude täitmisest keelduda. Samuti oleks vangla võinud keelduda korduva teabenõude täitmisest.

Teabenõudele vastamine kuulub vanglaametniku põhitööülesannete hulka. Viru Vangla väitel pidi

vanglaametnik teabenõude täitmiseks otsima nõutavat dokumenti korduvalt ja see nõudis tarbetut

lisaaega. Kolleegiumi arvates võib sellisel juhul tegemist olla Viru Vangla dokumentide haldamise

(arvestuse) puudustega, kuid tegemist ei ole R. Kalda poolt vangla töö takistamisega. Kahe

teabenõude esitamisega ei saanud R. Kalda mingil moel takistada vanglaametnike kohustuste täitmist.

14. Kuna distsiplinaarsüüteo koosseis ei ole antud asjas täidetud, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas

R. Kalda oli teabenõuete esitamisel pahatahtlik või mitte. Samal põhjusel ei vaja selgitamist ka

asjaolu, kas R. Kalda kambrist leitud tema 4. oktoobri 2009. a seletuskiri oli originaaldokument.

15. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole täidetud distsiplinaarsüüteo koosseis, siis ei ole R. Kalda

distsiplinaarsüütegu toime pannud ja tema karistamine oli õigusvastane. R. Kalda kassatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele. Riigikohus tühistab Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2011. a otsuse

haldusasjas nr 3-10-1214, millega R. Kalda kaebus jäeti rahuldamata. Riigikohus tühistab ka Tartu

Halduskohtu 22. oktoobri 2010. a otsuse samas asjas. Halduskohus küll rahuldas R. Kalda kaebuse,

kuid tugines seejuures määravas osas ekslikele põhjendustele. Riigikohus teeb asjas uue otsuse,

millega rahuldab R. Kalda kaebuse ja tühistab Viru Vangla direktori 19. veebruari 2010. a käskkirja

nr 6-3/311-D.

16. Tartu Halduskohus vabastas 13. mai 2010. a määrusega R. Kalda riigilõivu 250 krooni tasumisest

maksejõuetuse tõttu. HKMS § 95 lg-st 1 tuleneb, et kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest

vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu

riigituludesse. Seega tuleb Viru Vanglalt välja mõista 15 eurot ja 98 senti riigituludesse.

R. Kalda on esitanud ka taotluse välja mõista Viru Vanglalt koopiate eest tasutud riigilõiv

apellatsiooniastmes 3 eurot ja 72 senti ning kassatsiooniastmes 2 eurot ja 79 senti. Need riigilõivud

on tasutud vastavalt 1. mail 2011 ja 12. septembril 2011. Nimetatud riigilõiv kokku 6 eurot ja 51 senti

tuleb välja mõista Viru Vanglalt ja vastavalt R. Kalda taotlusele tuleb see kanda L. K. arveldusarvele

Swedbank AS-s, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann