3-3-1-69-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-69-11

Määruse kuupäev

3. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving

Kohtuasi

AS Iloprint kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks

lahendada AS Iloprint 15. märtsi 2011. a taotlus kahju

hüvitamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2011. a määrus haldusasjas

nr 3-11-1463

Menetluse alus Riigikohtus

AS Iloprint määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AS Iloprint määruskaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2011. a määruse haldusasjas nr 3-11-1463 põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

Kautsjon arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Iloprint esitas 15. märtsil 2011 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse kahju 1 562 384,16 eurot

hüvitamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel.

Taotluse kohaselt loovutas OÜ Aruküla Arendus 15. juunil 2010 võlaõigusseaduse (VÕS) § 164

alusel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga kaebajale kõik nõuded Eesti Vabariigi vastu, mis

tulenevad MTA poolt kahju tekitamisest OÜ-le Aruküla Arendus, mh maksuotsuste väljastamise, OÜ

Aruküla Arendus suhtes esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise kohaldamise taotluse esitamise ja

realiseerimisega ning mis tahes muude tegudega, mis seonduvad MTA tegevusega OÜ Aruküla

Arendus suhtes. 17. oktoobril 2008 esitas MTA hagi OÜ EQ Ehitab (pankrotis) ja OÜ Aruküla

Arendus vahel toimunud tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes. Koos hagiga esitati ka taotlus hagi

tagamiseks, mille Harju Maakohus 20. oktoobri 2008. a määrusega rahuldas, seades kasutamise

keelumärked järgnevate kinnistute osas: Harjumaal, Raasiku vallas, Kulli külas Pistriku L1, Pistriku

L2, Pistriku L3, Pistriku L4, Pärtli Puurkaevu, Pärtlipargi, Pärtlisiilu, Pistriku tn 3, Pistriku tn 4,

Pistriku tn 5, Pistriku tn 12, Pistriku tn 17, Pistriku tn 20, Pistriku tn 21, Pistriku tn 22. Hagi tagamise

abinõu rakendamise tõttu puudus OÜ-l Aruküla Arendus võimalus kinnistuid võõrandada ning

teenida sellest kasumit, mistõttu tekkis OÜ-l Aruküla Arendus kahju.

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 13. mai 2011. a otsusega nr 13-5/214-9

jäeti AS Iloprint kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata.

3. AS Iloprint esitas 13. juunil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA kohustamiseks lahendada

AS Iloprint 15. märtsi 2011. a taotlus kahju hüvitamiseks või alternatiivselt võtta menetlusse kahju

hüvitamise nõue MTA vastu, andes eelnevalt kaebajale tähtaja nõude täpsustamiseks ja täiendamiseks

(puuduste kõrvaldamiseks).

4. Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2011. a määrusega tagastati kaebus selle esitajale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Halduskohus selgitas määruses, et

HKMS § 7 kohaselt võib kaebusega kohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga

on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustik ega riigivastutuse seadus ei näe ette

võimalust avalik-õiguslikke kahju hüvitamise nõudeid loovutada ja seeläbi nõude omandajal

kaebeõiguse tekkimist. Halduskohus tugines siinjuures Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2006. a

otsuses nr 3-04-318 väljendatud seisukohale: "Vastavalt RVastS § 7 lg 4 kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui

seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Eraõiguses

on nõuete loovutamine üldjuhul lubatud. Nii sätestab VÕS § 164 lg 1, et võlausaldaja võib oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule.

Vastavalt VÕS § 164 lõikele 2 astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. VÕS

§ 164 lg 1 ei ole aga RVastS § 7 lõikes 4 viidatud eraõiguse kahju hüvitamise säte, vaid võlanõudeid

üldiselt reguleeriv säte. Ringkonnakohus on seisukohal, et avalik-õiguslike nõuete, sh avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta

lubatud. Analoogia kohaldamine tsiviilõigusega ei ole vastavas osas põhjendatud. Nii HKMS-st,

RVastS-st kui ja HMS-st nähtub, et haldusõigussuhtes ei ole kohtusse pöördumise aluseks mitte

nõude olemasolu, vaid eelkõige subjektiivsete õiguste rikkumine. Oma subjektiivsete õiguste

rikkumist ei saa teisele isikule loovutada. See saab toimuda vaid õigusjärgluse korras, kui õigus ei ole

isikuga lahutamatult seotud." Samasugust seisukohta kordas Tallinna Ringkonnakohus oma 6. juuli

2007. a määruses nr 3-04-474, märkides täiendavalt, et "ennekõike maksudest laekuvaid avaliku

võimu rahalisi vahendeid tuleb kasutada põhjendatult. On õiglane ja põhjendatud kulutada avaliku

võimu kandja vahendeid kahju hüvitamiseks tegelikule kannatanule."

Eeltoodud põhjendusel leidis halduskohus, et AS Iloprint kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

5. AS Iloprint esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles halduskohtu määruse

tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuses asus AS Iloprint seisukohale, et seadusest ei tulene otseselt keeldu avalik-õigusliku

nõude loovutamiseks. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise järel, kui kahjunõue muutunud

objektiivseks isiku õiguseks, siis puuduvad piirangud vastava õiguse käsutamiseks. Nõude

loovutamisega ei muutu nõudeõiguse sisu, vaid selle omanik. RVastS § 2 lg 1 p-s 6 sätestatud asja

väljanõudmise ja raha tagastamisnõude puhul on isiku kaitstavaks õiguseks isiku vara, s.o

omandiõigus varale ning rahale. Ka RVastS § 2 lg 1 p 5 regulatsioon kannab isiku vara kaitse

eesmärki. Kahju nõudeõiguse loovutamise piiramine ei ole lubatav ega seadusega kooskõlas.

Põhiseaduse (PS) § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust.

Avaliku võimu esindajal ei saa finantsilises mõttes olla vahet, kellele ta kahju hüvitab. Järelikult ei

saa nõude loovutus riivata avalikku huvi. Küll aga võib eksisteerida olukord, kus kahju kandnud

isikul puudub võimalus ise kahjunõuet realiseerida (nagu antud juhul). RVastS § 7 lg 4 näeb ette, et

kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega,

kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks samale seadusele ka

eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Kuna seaduses pole sätestatud teisiti ja RVastS § 2 lg 1 p-dest 5

ja 6 tulenevate õiguste loovutamine ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, tuleb

kohaldada eraõiguse regulatsiooni, ning kui selles piirangud puuduvad, tuleb avaliku võimu kandja

valduses oleva asja müümine, raha tagastusnõude või kahjunõude loovutamine lugeda lubatavaks,

sest vastasel juhul moonduks nende õiguste sisu ja olemus.

Kaebuse tagastamine on seega õigusvastane.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2011. a määrusega jäeti AS Iloprint määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu määruse põhjendustega ning leidis, et

määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus jäi varasemates lahendites avaldatud seisukohale, et avalik-õiguslikus suhtes

tekitatud kahju hüvitamise nõude loovutamine ei ole kehtiva õiguse kohaselt võimalik. Ilma seaduses

selgelt sätestatud normita ei saa avalik-õiguslikke nõudeid loovutada. Viited eraõiguse sätetele ei ole

asjakohased, sest need reguleerivad nõuete loovutamist üksnes eraõiguslikes suhetes ega ole

laiendatavad avalik-õiguslikele suhetele. Vastupidist ei tulene ka RVastS § 7 lg-st 4, sest eraõiguses

nõuete loovutamist käsitlevad sätted ei kuulu eraõiguse kahju hüvitamise sätete alla.

Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et Riigikogu menetluses oleva riigivastutuse seaduse eelnõu (7

SE) § 2 lg 2 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on lubatud loovutada sama paragrahvi

lg 1 p-des 6 ja 7 nimetatud nõudeid (kahju hüvitamise nõue ning avalik-õiguslikus suhtes alusetult

saadud asja või raha tagastamise nõue), kui vastasel korral jääksid isiku õigused kaitseta. Nõude

loovutamisele kohaldatakse eraõiguses sätestatud nõude loovutamise piiranguid. Eelnõu seletuskirjas

rõhutatakse, et riigivastutuse üheks olulisemaks põhimõtteks on subjektiivse õiguse rikkumine,

mistõttu on eelkõige põhjendatud avaliku võimu poolse tegevusega tekitatud kahju hüvitamine

tegelikule kahjukannatanule, mitte kannatanult nõude omandanud kolmandale isikule, ning peetakse

riigivastutusnõuete loovutamist lubatavaks erandlikel juhtudel, kus isiku põhiõigused võivad üles

kaaluda riigi eesmärgi hüvitada kahju üksnes kannatanule, ja vajalikuks olukorras, kus isikul endal

puuduvad reaalsed võimalused oma õigusi kohtus kaitsta. Seletuskirjas leitakse, et loovutamise

lubatavuse puhul tuleb iga kord kaaluda avalikku huvi ja seda, millisel määral võib nõude

loovutamata jätmine isiku õigusi kahjustada.

7. AS Iloprint esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja halduskohtu

määrused tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule; kui see ei ole

võimalik, siis saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuses on AS Iloprint jätkuvalt seisukohal, et kehtivas õiguses ei ole avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud nõuete loovutamine reguleeritud. Seetõttu ei saa olla nõuete loovutamise keeldu, sest

vastavaid piiranguid seaduses sätestatud ei ole. Seda kinnitab nii Riigikogu menetlus olev

riigivastutuse seaduse eelnõuga kavandatav regulatsioon kui ka eelnõu seletuskirjast nähtuvad

põhjendused regulatsiooni kehtestamiseks. Nimelt märgitakse eelnõu seletuskirjas, et õiguse selguse

huvides peaks riigivastutusnõuete loovutamine olema seaduse tasandil reguleeritud ning selleks on

eelnõu § 2 lg-s 2 sõnastatud riigivastutusnõuete loovutamise tingimused. Teatavatel juhtudel peab

nõuete loovutamine seega olema vaieldamatult lubatav. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et

seaduses selgelt sõnastamata normita ei saa avalik-õiguslikke nõudeid loovutada.

Riigivastutuse seadus reguleerib nii isikust lahutamatuid õigusi (näiteks haldusakti kehtetuks

tunnistamine, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue) kui ka võimalusi, kus subjekti

õiguste kaitse võibki seisneda vastavate õiguste loovutamises (näiteks kahjunõue ja alusetult saadud

asja või raha tagastamise nõue). Küsitav on, kas põhimõte, mille kohaselt hüvitatakse kahju vaid

tegelikule kannatanule, on kooskõlas põhiseaduse §-ga 11 ja õiguse üldpõhimõtetega. Kaebaja

hinnangul ei ole õiguste käsutamise piiramine millegagi põhjendatud. Sellist piirangut ei saa pidada

demokraatlikus ühiskonnas vajalikuks. Kahjunõude loovutamine ei saa riivata avalikku huvi, kuna

avaliku võimu kandjal ei saa finantsilises mõttes olla vahet, kellele ta kahju hüvitab. Seega ei ole

piirangul legitiimset eesmärki. Isegi kui kohtud oleks suutnud selle sõnastada, jäänuks ikkagi

küsimus, kas piirang on sobiv ja vajalik.

Antud juhul oleks nõude loovutamine Riigikogu menetluses oleva riigivastutuse seaduse eelnõu

kohaselt lubatav. Kaebajal oleks esitada mitmeid väiteid ja tõendeid selle kohta, et Aruküla Arendus

OÜ õigused oleks jäänud kaitseta, kui ta ei oleks loovutanud nõuet kaebajale. Halduskohus ei ole

nimetatud asjaolu kontrollinud ega andnud kaebajale võimalust väidete ja tõendite esitamiseks.

Määruskaebemenetluses Riigikohtus ei saa kaebaja enam uusi asjaolusid ega tõendeid esitada. Kui

Riigikohus leiab, et asjas tuleb kontrollida, kas Aruküla Arendus OÜ õigused oleks jäänud kaitseta,

kui nõuet ei oleks kaebajale loovutatud või vajab kontrollimist kaebaja ja Aruküla Arendus OÜ

vaheline nõude loovutamise leping, siis palub kaebaja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. AS Iloprint on taotlenud MTA kohustamist lahendada kaebaja 15. märtsi 2011. a taotlus kahju

hüvitamiseks või alternatiivselt võtta menetlusse kahju hüvitamise nõue MTA vastu. Kaebaja väidete

kohaselt on MTA rikkunud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kohustust lahendada kahju hüvitamise

taotlus kahe kuu jooksul taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 järgi, kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui

kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud lisaks

kohustamisnõudele alternatiivse nõude hüvitada kahju kohtumenetluses. HKMS § 19 lg 7 teise lause

alusel, kooskõlas RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise korraga tõlgendab kolleegium

kaebuses esitatud kohustamisnõuet ja alternatiivset nõuet ühe kahju hüvitamise nõudena.

10. Halduskohus tagastas AS Iloprint kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, s.o põhjusel, et kaebajal ei

saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Halduskohtusse pöördumise õigust ei saa

kaebajal olla seetõttu, et kaebaja on saanud kahju hüvitamise nõude MTA vastu nõude loovutamise

teel kolmandalt isikult, kuid avalik-õigusliku nõude loovutamine ei ole kehtiva õiguse kohaselt

lubatud. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga.

Kassatsiooniastmes oleks vaidlus seega eelkõige nõude loovutamise lubatavuse küsimuses, kuid seda

eeldusel, et kaebaja kahju hüvitamise nõue MTA vastu on esitatud avalik-õiguslikus suhtes. Kui nõue

ei ole avalik-õiguslik, on kaebus ühtlasi lubamatu halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Seetõttu

peab kolleegium vajalikuks esmalt kontrollida, kas kaebaja OÜ-lt Aruküla Arendus omandatud kahju

hüvitamise nõue on avalik-õiguslik.

11. Halduskohtule esitatud kaebusest ja kaebuse lisadest nähtuvalt esitas MTA 17. oktoobril 2008

hagi OÜ EQ Ehitab ja OÜ Aruküla Arendus vahel toimunud tehingute kehtetuks tunnistamiseks

täitemenetluse seadustiku (TMS) §187 lg 1 ja § 188 alusel. Hagi väidete järgi ei ole OÜ EQ Ehitab

tasunud 18. juuli 2008. a korraldusega nr 13-2.1/7935 nõutud maksuvõlga 6 648 956 krooni.

2008. aasta aprillis võõrandas OÜ EQ Ehitab kogu bilansis olnud vara (26 kinnistut) Aruküla

Arendus OÜ-le, kahjustades selle tehinguga võlausaldajate, sh MTA huve.

Koos hagiga esitas MTA taotluse hagi tagamiseks. Harju Maakohtu määrusega MTA taotlus rahuldati

ning 15-le Aruküla Arendus OÜ-le kuuluvale kinnistule seati käsutamise keelumärked. Lisaks peatati

Harju Maakohtu määruse alusel hagi tagamise korras Aruküla Arendus OÜ kolme kinnistu suhtes

toimunud täitemenetlus.

Kaebaja väitel tekkis Aruküla Arendus OÜ-le kahju seeläbi, et hagi tagamise tõttu kaotas äriühing

võimaluse võõrandada kinnistuid kinnisvarabuumi tipphetkel. Käesolevaks ajaks on kinnistute

väärtus oluliselt langenud. Kahju hüvitamise nõude omandas kaebaja väidetavalt Aruküla Arenduse

OÜ-lt 15. juunil 2010 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga.

12. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks muu hulgas

maksuvõlgade sissenõudmine. Tulenevalt MKS § 130 lg-st 1 võib maksuhaldur maksuvõla

sundkorras sissenõudmiseks taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist

kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse,

taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva

käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või

väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule,

taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või

tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile, pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja

varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud

korras. Kui nimetatud toimingud tulemusi ei anna, siis võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole

maksuvõla sissenõudmiseks (MKS § 130 lg 2).

Selles asjas ongi MTA pöördunud kohtutäituri poole OÜ EQ Ehitab maksuvõla sissenõudmiseks.

Selle toimingu tegemisega on MTA ammendanud maksukorralduse seadusest tulenevad maksuhalduri

avalik-õiguslikud vahendid maksuvõla sissenõudmisel.

Täitemenetluse seadustik ei sätesta erisusi üldisest menetluskorrast maksukohustuse kohta antud

maksuhalduri haldusakti täitmisel. Seega toimub maksuvõla sissenõudmise pärast MTA pöördumist

kohtutäituri poole täitemenetluse üldkorras ning maksuhalduril ei ole täitemenetluses eristaatust.

13. Täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 annab sissenõudjale õiguse esitada hagi võlgniku ja tehingu

teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks täitemenetluse seadustiku neljandas osas sätestatud

alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Seega näeb täitemenetluse

seadustik ette täiendava meetme väljaspool täitemenetlust juhuks, kui võla sissenõudmine ei ole

edukas või võib eeldada, et sissenõudmine ei oleks edukas. Hagi esitamine ja vastava asja

lahendamine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt TsMS §-le 1

vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on

eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Seadusandja on määranud, et TMS § 187 lg 1 alusel esitatav

tagasivõitmise nõue lahendatakse tsiviilkohtumenetluses, sõltumata sellest, kas hagi esitamisele

eelnenud täitemenetlus on toimunud avalik-õigusliku või eraõigusliku kohustuse täitmata jätmisest

tekkinud võla sissenõudmiseks. See, et isiku võlg tuleneb avalik-õigusliku kohustuse täitmata

jätmisest, ei muuda sissenõudja TMS § 187 lg-st 1 tulenevat õigust avalik-õiguslikuks. MTA hagi

määratlemist eraõigusliku vahendina toetab asjaolu, et MTA hagi rahuldamise vahetuks tagajärjeks ei

oleks maksukohustuse täitmine, vaid muutused maksukohustuslase ja kolmanda isiku vara

koosseisus.

14. Vastavalt RVastS § 1 lg-le 2 ei reguleeri riigivastutuse seadus õiguste taastamist ega kahju

hüvitamist eraõiguslikus suhtes. Kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse RVastS § 1 lg 3

p 4 kohaselt kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt sama lõike eelnevates punktides nimetamata

viisil eraõiguslikus vormis tegutsedes. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et TMS § 187

lg 1 alusel hagi esitamisega maakohtule ei rakendanud MTA avaliku võimu volitust RVastS § 1 lg 1

tähenduses, vaid täitis talle pandud avalikku ülesannet, kasutades selleks eraõiguslikku vahendit.

Seega tegutses MTA OÜ EQ Ehitab ja Aruküla Arendus OÜ vastu hagi esitades eraõiguslikus

vormis. Samuti tegutses MTA eraõiguslikus vormis kõiki hagimenetluses lubatud toiminguid tehes.

TsMS § 391 lg-s 1 on ette nähtud kahju hüvitamise kohustuse iseseisev alus juhtudeks, kui hagi

tagamisest tekib teisele poolele kahju.

15. Vastavalt HKMS § 3 lg-le 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ja seadusega halduskohtu

pädevusse antud muude asjade lahendamine. Halduskohtu pädevusse ei kuulu eraõigussuhtes kahju

hüvitamise vaidluste lahendamine. Tulenevalt TsMS §-st 1 ja § 9 lg-st 1 on vastav pädevus

maakohtutel.

16. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 4 kohaselt, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses.

17. Eeltoodud põhjustel tuleb AS Iloprint määruskaebus jätta rahuldamata. Kuna kaebaja kahju

hüvitamise nõue on eraõiguslik, siis ei ole asjakohased määruskaebuse väited avalik-õiguslike nõuete

loovutamise lubatavuse kohta ja kolleegium nende osas seisukohta ei võta.

AS Iloprint määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb vastavalt HKMS § 92 lg-le 10 arvata

riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving