3-3-1-47-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-47-11

Määruse kuupäev

2. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

Tiina Titma kaebus Terviseameti peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2011. a määrus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-10-3143

Menetluse alus Riigikohtus

Tiina Titma määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tiina Titma määruskaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2011. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-10-3143.

Tagastada Tiina Titma kaebus nõuete osas, mis puudutavad 18. märtsile 2010 eelnevat perioodi.

Ülejäänud nõuete osas saata Tiina Titma kaebus Tallina Halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiina Titma esitas 1. detsembril 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles olid sõnastatud

järgmised taotlused: 1) tunnistada Kemikaalide Teabekeskuse ja Terviseameti tegevusetus ja kaebuse

esitaja ametisse nimetamata jätmine õigusvastaseks; 2) tunnistada "Terviseameti toimingud ja

käskkirjad, mis seonduvad kaebuse esitaja töölt vabastamisega" kehtima mitte hakanuteks ja tühisteks

(sest kaebuse esitaja ei ole neid kätte saanud vastavalt seaduses sätestatule) või kui kohus leiab, et

"nimetatud õigusakt" on kehtiv, tunnistada vabastamine seadusevastaseks; 3) kohustada Terviseametit

maksma tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest; 4) tunnistada Terviseameti keeldumine kaebuse

esitajale töö andmisest õigusvastaseks ja 5) kohustada Terviseametit kaebuse esitajaga teenistussuhet

jätkama ja nimetama kaebuse esitaja ametisse tagasiulatuvalt alates 9. septembrist 2008.

T. Titma on seisukohal, et ta töötas nii Kemikaalide Teabekeskuses kui ka Terviseametis kogu aeg

ametnikuna avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel.

2. Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2011. a määrusega (p 1) tagastati kaebus viitega HKMS

§ 11 lg-le 4. Halduskohus selgitas (resolutsiooni p 2), et kaebuse esitajal on õigus pöörduda

töösuhtest tuleneva vaidlusega maakohtu (üldkohtu) poole. Kohus põhjendas määrust järgmiselt:

1) kaebus on esitatud seonduvalt Terviseameti poolt kaebuse esitajaga töölepingu lõpetamisega.

Töölepingust tulenevad vaidlused ei kuulu halduskohtu pädevusse. Terviseametist saadud vastusest

kohtu pöördumisele selgus, et kaebuse esitaja töötas 9. septembril 2008 sõlmitud tähtajatu töölepingu

alusel kuni temaga töölepingu lõpetamiseni 31. oktoobril 2010 koondamise tõttu. T. Titmaga oli

sõlmitud 9. septembril 2008 käsundusleping nr 3. Terviseamet soovis sõlmida T. Titmaga töölepingu

nr 588, mis vormistati 29. märtsil 2010, kuid T. Titma keeldus sellele alla kirjutamist ja nõudis

9. septembril 2008 sõlmitud käsunduslepingu täitmist. Kaebuse esitaja töösuhtest tulenevate

vaidlustega on tegelenud nii töövaidluskomisjon kui ka Tööinspektsioon. Terviseameti andmetel ei

ole T. Titma ametnik, teda ei ole riigiteenistusse nimetatud ega valitud;

2) kuna kohtule esitatud dokumendid ei kinnita teenistussuhte olemasolu, ei kuulu kaebuses toodud

muud nõuded, mis on kohaldatavad teenistusvaidlusele, samuti halduskohtu pädevusse.

3. T. Titma esitas määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus mõistis määruskaebust selliselt, et

määruskaebuses ei ole formuleeritud mingit taotlust, kuid võib eeldada, et määruskaebuse esitaja

soovib Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2011. a määruse p 1 tühistamist, mida ta võib tulenevalt

HKMS § 473 lg-st 2 ringkonnakohtult taotleda. Kui ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus

tuleb tühistada, kuna kaebus on tagastatud alusetult, saab ringkonnakohus saata kaebuse

halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks ja menetlusse võtmise

otsustamiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis T. Titma määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis

halduskohtu 17. veebruari 2011. a määruse haldusasjas nr 3-10-3143 põhjendusi, välja arvatud

töölepingu lõpetamise vaidlustamist puudutavas osas, ja asendas need ringkonnakohtu määruse

põhjendustega. Samuti muutis ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, jättes sealt

välja sõnad "halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel". Ringkonnakohus

põhjendas määrust järgmiselt:

1) HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Eraõigussuhtest tulenevaks vaidluseks on ka töösuhtest tulenevad vaidlused.

Halduskohus leidiski, et käesolevas asjas on tegemist töövaidlusega;

2) kaebuse esitaja seisukohtadest võib aru saada selliselt, et avaliku teenistuse seadusest tulenevalt

tuleks ta tagasiulatuvalt alates 9. septembrist 2008 lugeda olevaks avalikus teenistuses ning

Kemikaalide Teabekeskus ja Terviseamet on rikkunud tema õigusi, jättes teda (tagasiulatuvalt)

ametnikuna teenistusse nimetamata. Kaebuse esitaja seisukohad on mõneti vastuolulised, sest arvates

end juba olevat seadusest tulenevalt avalikus teenistuses, vaidlustab ta temaga töölepingu lõpetamise

Terviseameti poolt ning nõuab enda ametisse nimetamist;

3) 29. detsembri 2010. a määruses, millega lahendati kaebuse esitaja määruskaebust haldusasjas nr 3-

10-2030, tuvastas ringkonnakohus järgmist:

a) T. Titma asus 9. septembril 2008 tööle Sotsiaalministeeriumi haldusalas olnud Kemikaalide

Teabekeskuses mürgistusravi- ja ennetusküsimuste nõustajana ja allkirjastas samal päeval õe

ametijuhendi. Töösuhte kohta sõlmiti käsundusleping kuni 31. detsembrini 2008. 2. jaanuaril 2009

sõlmiti uus käsundusleping kuni 31. detsembrini 2009. Leping lõppes tähtaja möödumisel;

b) Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Kemikaalide Teabekeskus ühendati alates

1. jaanuarist 2010 Terviseametiks;

c) T. Titma esitas 12. jaanuaril 2010 töövaidluskomisjonile avalduse taotlusega tuvastada tal

Terviseametiga tähtajatu töölepinguline suhe ning kohustada Terviseametit tema töölepingut edasi

täitma. Töövaidluskomisjon rahuldas 18. märtsi 2010. a otsusega nr 9.4-02/243/10 T. Titma avalduse,

tuvastas T. Titma töötamise Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevas Terviseametis tähtajatu

töölepingu alusel 9. septembril 2008 sõlmitud töölepingu tingimustel, kohustas Terviseametit

T. Titma töölepingut viivitamata edasi täitma ning mõistis Terviseametilt T. Titma kasuks välja töö

mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasu. Samas märkis töövaidluskomisjon, et T. Titma töötamine

Sotsiaalministeeriumi haldusalas olnud Kemikaalide Teabekeskuses oli vaadeldav ATS § 1 lg 1

mõttes avaliku teenistusena, sest töölepingu alusel töötavad riigiasutuses ATS §-s 7 nimetatud

abiteenistujad ja §-s 8 nimetatud koosseisuvälised teenistujad, kes võetakse teenistusse määratud

ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks,

millel ei ole alalist iseloomu, kuid asjas esitatud tõenditest nähtub, et T. Titma poolt tehtud töö oli

Kemikaalide Teabekeskuses ja on ka Terviseametis alalise iseloomuga. Terviseametis jäi alles

Mürgistusteabekeskus, selle koosseisus on ka alates 1. jaanuarist 2010 T. Titma tööülesannetega

spetsialist;

d) T. Titma ega Terviseamet töövaidluskomisjoni otsust maakohtus ei vaidlustanud;

4) ringkonnakohus avaldas töövaidluskomisjoni otsuse suhtes 29. detsembri 2010. a määruses

järgmisi seisukohti:

a) töövaidluskomisjon tuvastas, et kaebaja töötas Terviseametis tähtajatu töölepingu alusel

9. septembril 2008 sõlmitud töölepingu tingimustel, ning kohustas Terviseametit kaebaja töölepingut

viivitamata edasi täitma. Seega oli kaebaja töösuhe töölepinguline, mitte teenistussuhe. Kumbki

menetlusosaline ei ole töövaidluskomisjoni otsust maakohtusse edasi kaevanud, seega on otsus

jõustunud ja täitmiseks kohustuslik (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg-

d 1 ja 2). Seejuures on töövaidluskomisjoni otsus siduv ka kohtule, sest ITVS § 25 lg 1 kolmanda

lause järgi on kohus asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

Töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga (TMS) sätestatud

korras (ITVS § 26 lg 2), mis tähendab, et jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse puhul on tegemist

täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 7 mõttes;

b) töövaidluskomisjoni otsuses tehtud viide selle kohta, et kaebaja töötamine Sotsiaalministeeriumi

haldusalas olnud Kemikaalide Teabekeskuses oli vaadeldav ATS § 1 lg 1 mõttes avaliku teenistusena,

ei ole asjakohane, kuna töövaidluskomisjon ei saa tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu või

puudumist. Selline pädevus on halduskohtul. Kui töövaidluskomisjon asus seisukohale, et tegemist ei

olnud töölepingulise, vaid teenistussuhtega, tulnuks tal kaebaja avalduse vastuvõtmisest keelduda ja

asja menetlus lõpetada (ITVS § 15 lg 1 p 4). Kuivõrd töövaidluskomisjon tegi sellise viite otsuse

põhjendavas osas, mitte otsuse resolutsioonis, siis ei ole sellel viitel/märkusel siduvat õiguslikku

tähendust, sest siduv saab olla vaid otsuse resolutsioon;

c) kuna töövaidluskomisjon on käesolevas asjas esitatud kaebuses näidatud perioodi osas teinud

õiguslikult siduvalt kindlaks kaebaja ja Terviseameti vahel töösuhte ning kohustanud Terviseametit

kaebajaga töösuhet jätkama, pole halduskohtul võimalik sama suhet teisiti kvalifitseerida ega

kohustada vastustajat T. Titmat teenistusse nimetama. Halduskohtu pädevuses ei ole

töövaidluskomisjoni otsuste sisuline läbivaatamine ega õigusvastasuse tuvastamine;

5) ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ning lähtub sellest, et kaebuse esitaja ja

Kemikaalide Teabekeskuse ja Terviseameti vahel ei ole ega ole olnud avaliku teenistuse suhet;

6) osas, milles kaebuse esitaja vaidlustab tema töölepingu lõpetamist Terviseameti poolt, leidis

halduskohus õigesti, et tegemist ei ole halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega, vaid

töövaidlusega. Selles osas oli kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 4 alusel põhjendatud;

7) kaebuse ülejäänud nõuded võib kokku võtta taotlusteks kohustada Terviseametit kaebuse esitaja

ametnikuna (tagasiulatuvalt) teenistusse nimetama (selline kohustamistaotlus hõlmab ka teenistusse

nimetamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist, sest haldusakti andmiseks kohustamise õiguslikuks

eelduseks on vastava tegevusetuse või keeldumise õigusvastasus) ning kohustada Terviseametit

kaebuse esitajale tagantjärele välja maksma teenistussuhtest tulenev tasu;

8) kaebuse nendes nõuetes tagastamisel ei saanud halduskohus HKMS § 11 lg-le 4 tugineda. Need

nõuded ei tulene töösuhtest, mistõttu ei ole nende lahendamiseks pädeva kohtu määramisel tähtsust

sellel, et kaebuse esitaja ja Kemikaalide Teabekeskuse, hiljem Terviseameti vahel oli töösuhe. Vaidlus

selles, kas isik tuleks nimetada ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel ja kas tal on selle seaduse

alusel õigus nõuda riigiasutuselt teenistussuhtega kaasnevaid tagatisi (sh töötasu), on iseloomult

avalik-õiguslik. Isik ei saa pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras hagiga

maakohtu poole nõudega kohustada teda ametisse nimetama ametikohale riigiteenistuses, nagu

halduskohus 17. veebruari 2011. a määruses temale sisuliselt on soovitanud;

9) samas kuulub kaebus nende nõuete osas tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, mille kohaselt

tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt

olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

Riigikohtu 22. juuni 2010. a määruse asjas nr 3-3-1-20-10 p 10 kohaselt on võimalik viidatud normi

kohaldamisala laiendada ka ilmselgelt perspektiivitutele kaebustele ehk juhtudele, kus soovitud

eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Ka haldusasjas nr 3-10-2030 esitas

kaebuse esitaja nõude Terviseameti kohustamiseks kaebuse esitaja ametisse nimetamiseks.

29. detsembri 2010. a määruses leidis ringkonnakohus selle kohta, et kuna töövaidluskomisjon on

kaebuses näidatud perioodi osas teinud õiguslikult siduvalt kindlaks kaebaja ja Terviseameti vahel

töösuhte olemasolu ning kohustanud Terviseametit kaebajaga töösuhet jätkama, pole halduskohtul

võimalik sama suhet teisiti kvalifitseerida ega kohustada vastustajat kaebuse esitajat teenistusse

nimetama; halduskohtu pädevuses ei ole töövaidluskomisjoni otsuste sisuline läbivaatamine ega

õigusvastasuse tuvastamine. Ringkonnakohus jääb sama seisukoha juurde käesolevas määruses.

Samal põhjusel ei saa olla perspektiivikas ka ametisse nimetamisega kaasnev tagantjärele töötasu

nõue;

10) määruskaebuses märgitud nõudeid moraalse kahju hüvitamiseks seoses 8. septembri 2010. a

konverentsil mitteosalemisega ja leppetrahvi maksmiseks ringkonnakohus ei käsitle. Selliste

nõuetega kaebust ei ole halduskohtule esitatud ja halduskohus ei ole sellist kaebust vaidlustatud

määrusega tagastanud. Seepärast väljuvad need nõuded käesoleva määruskaebemenetluse piirest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. T. Titma esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused.

Määruskaebuses väidetakse järgmist:

1) ringkonnakohtu määrusel puuduvad allkirjad;

2) ringkonnakohtu määrusega jäeti halduskohtu määruse resolutsiooni p-st 1 välja sõnad

"halduskohtu pädevuse puudumist tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel". Seetõttu puudub halduskohtu

määruse resolutsioonist kaebuse tagastamise alus. Põhjendavas osas olevad põhistused ja viited ei

oma siduvat tähendust, siduv on vaid resolutsioon. Kuna keeldumise alusest tulenevad menetluslikud

tagajärjed, siis on halduskohtu muudetud määrus ebaselge ja mittetäidetav;

3) ringkonnakohus jättis jõusse halduskohtu määruse resolutsiooni p 2, mille järgi T. Titmal on õigus

pöörduda töösuhtest riigiametis, mida ei ole vormistatud, tuleneva tuvastamiskaebusega avalik-

õigusliku suhte tuvastamiseks maakohtusse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tuvastamiskaebus

kuulub halduskohtu pädevusse. Seetõttu ei ole resolutsioon arusaadav;

4) vastavalt HKMS § 11 lg-le 1 on kohus enne kohtuasja menetlusse võtmist pädev kontrollima ainult

samas lõikes nimetatud asjaolusid. Seadus ei võimalda hinnata tõendeid ega kontrollida sisulisi

asjaolusid enne asja menetlusse võtmist. Seetõttu ei saanud ringkonnakohus tugineda asjas nr 3-10-

2030 tehtud määrusele;

5) ringkonnakohtu määrusest tulenevalt ei saa T. Titma avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks

pöörduda ei halduskohtusse ega maakohtusse;

6) kohus pole viidanud ühelegi seadusele, millele tuginedes leidis, et T. Titma on töötanud töölepingu

alusel. T. Titma on näidanud, et seadusest tulenevalt ei ole võimalik tema töötamine Terviseametis

töölepingu seaduse alusel. Ringkonnakohus on viidanud vaid oma määrusele asjas nr 3-10-2030.

T. Titmat ei ole tööle vormistatud alates 9. septembrist 2008 ühelgi alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Ebeõige on määruskaebuses esitatud väide, et ringkonnakohtu määrusel puuduvad kohtunike

allkirjad. Ringkonnakohtu määrusel on kohtukoosseisu kuulunud kohtunike allkirjad (tl 61 pöördel).

Seega saab kolleegium anda ringkonnakohtu määrusele sisulise hinnangu. Määruskaebuse

lahendamisel arvestab kolleegium Riigikohtu erikogu 16. juuni 2011. a määruses asjas nr 3-2-4-2-11

väljendatud seisukohtadega. Kolleegium ei saa tugineda Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri

2010. a määrusega asjas nr 3-10-2030 tuvastatule, sest Riigikohtu erikogu tühistas selle määruse

16. juuni 2011. a määrusega asjas nr 3-2-4-2-11.

7. T. Titma sõlmis 9. septembril 2008 Sotsiaalministeeriumi hallatava asutuse Kemikaalide

Teabekeskusega käsunduslepingu ja allkirjastas õe ametijuhendi. 1. jaanuaril 2010 moodustati

Terviseamet, mille alla läks ka Kemikaalide Teabekeskus. 12. jaanuaril 2010 esitas T. Titma

töövaidluskomisjonile avalduse, tuvastamaks tema tähtajatu töölepinguline suhe Terviseametiga ja

kohustada Terviseametit tema töölepingut edasi täitma koos töölt eemaloldud aja eest töötasu

väljamõistmisega, väites, et ta töötas sisuliselt töölepingu seadusega sätestatud tingimustel, järelikult

töölepingu alusel. 18. märtsil 2010 rahuldas töövaidluskomisjon avalduse, tuvastas otsuse

resolutsioonis T. Titma töötamise Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevas Terviseametis tähtajatu

töölepingu alusel 9. septembril 2008 sõlmitud töölepingu tingimustel, kohustas Terviseametit seda

töölepingut viivitamata täitma ning mõistis Terviseametilt T. Titma kasuks alates 1. jaanuarist 2010

välja töö mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasu hüvitamiseks 53 tööpäeva keskmise töötasu.

Otsuse põhjendavas osas märkis töövaidluskomisjon, et Titma töötamine Kemikaalide Teabekeskuses

oli avalik teenistus ATS § 1 lg 1 tähenduses ning et Terviseameti Mürgistusteabekeskuses töötavad

alates 2010. a jaanuarist kaebaja tööülesannetega spetsialistid. Töövaidluskomisjoni otsust edasi ei

kaevatud.

Terviseameti peadirektori 22. oktoobri 2010. a käskkirjaga lõpetati T. Titma töösuhe töölepingu

seaduse § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu.

Halduskohtule praeguses asjas esitatud kaebusest nähtub, et T. Titma on seisukohal, et ta on

9. septembrist 2008 avalikus teenistuses.

8.1. Kaebuses halduskohtule esitas T. Titma praeguses haldusasjas mitmeid nõudeid.

8.2. Ringkonnakohus asus seisukohale, et osas, milles kaebuse esitaja vaidlustab töölepingu

lõpetamist Terviseameti poolt, leidis halduskohus õigesti, et tegemist ei ole halduskohtu pädevusse

kuuluva vaidlusega, vaid töövaidlusega, ning selles osas oli kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 4

alusel põhjendatud.

8.3. Halduskohtule esitatud kaebuse ülejäänud nõuded võttis ringkonnakohus kokku taotlusena

kohustada Terviseametit kaebuse esitaja ametnikuna (tagasiulatuvalt) teenistusse nimetama (selline

kohustamistaotlus hõlmab ka teenistusse nimetamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist, sest

haldusakti andmiseks kohustamise õiguslikuks eelduseks on vastava tegevusetuse või keeldumise

õigusvastasus) ning kohustada Terviseametit kaebuse esitajale tagantjärele välja maksma

teenistussuhtest tulenev tasu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse nendes nõuetes tagastamisel

ei saanud halduskohus HKMS § 11 lg-le 4 tugineda. Need nõuded ei tulene töösuhtest, mistõttu ei ole

nende lahendamiseks pädeva kohtu määramisel tähtsust sellel, et kaebuse esitaja ja Kemikaalide

Teabekeskuse, hiljem Terviseameti vahel oli töösuhe. Vaidlus selles, kas isik tuleks nimetada

ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel ja kas tal on selle seaduse alusel õigus nõuda riigiasutuselt

teenistussuhtega kaasnevaid tagatisi (sh töötasu), on oma iseloomult avalik-õiguslik vaidlus. Isik ei

saa pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras hagiga maakohtu poole nõudega

kohustada teda ametisse nimetama ametikohale riigiteenistuses, nagu halduskohus 17. veebruari

2011. a määruses temale sisuliselt on soovitanud.

Ringkonnakohus oli seisukohal, et T. Titma kaebus nende nõuete osas on õige tagastada HKMS § 11

lg 31 p 5 alusel kui perspektiivitu. Kaebuse perspektiivi hindamisel tugines ringkonnakohus ITVS

§ 25 lg-tele 1 ja 2, millest järeldas, et töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse resolutsiooniga tuvastatu

on siduv mitte ainult pooltele, vaid ka kohtule, sest ITVS § 25 lg 1 kolmanda lause järgi on kohus

asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

8.4. Kolleegium on seisukohal, et määruskaebuse lahendamiseks on oluline välja selgitada, kas ja

millises ulatuses on töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse resolutsiooniga tuvastatu halduskohtule

siduv. Töövaidluskomisjoni otsuse siduvus halduskohtule seondub tänu ITVS § 25 lg-tele 1 ja 2

otseselt sellega, kas ja millises ulatuses on ühes kohtuasjas tehtud jõustunud kohtuotsuse resolutsioon

siduv teises kohtuasjas.

9. HKMS ei reguleeri ka seda, kas ühes kohtuasjas tehtud jõustunud kohtuotsus on siduv ka teises

kohtuasjas, kuid sätestab §-s 5, et halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata

küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud

hagita menetluse sätete kohaldamine, ning arvestab tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes

halduskohtumenetluse erisusi.

TsMS § 457 lg-s 1 sätestatakse: "Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei

tulene teisiti." TsMS § 272 lg-s 1 sätestatakse: "Dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult,

pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega

jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks

tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul."

Riigikohtu erikogu tõlgendas 27. oktoobri 2009. a otsuses asjas nr 3-2-1-100-08 TsMS § 457 lg-t 1 ja

§ 272 järgmiselt: "Seoses halduskohtule esitatud tühistamiskaebusega on erikogu seisukohal, et

tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on

haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja lahendav kohus

asuda haldusakti kehtetuse kohta teistsugusele seisukohale. Muus osas on halduskohtu otsus, millega

haldusakt tühistatakse, üldkohtu jaoks tõendiks TsMS § 272 tähenduses. Viidatud säte määratleb

dokumentaalse tõendi mõiste, loetledes dokumentaalsete tõendite seas muu hulgas kohtulahendid

teistes kohtuasjades. TsMS § 232 lg-s 1 on sätestatud kõikide tõendite igakülgse, täieliku ja

objektiivse hindamise kohustus ning tulenevalt sama paragrahvi 2. lõikest ei ole üldjuhul ühelgi

tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Järelikult on teises kohtuasjas tehtud kohtulahend

kasutatav tsiviilkohtumenetluses dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas ja selliselt üldkohtule

siduv. Seega saab teises kohtuasjas tehtud kohtulahendit kasutada ka tõendina nende asjaolude

kindlakstegemiseks, millest oleneb lepingu kehtivus."

Erikogu otsusest lähtuvalt ei näe kolleegium mõistlikku põhjendust seisukohale, mille järgi üldkohtu

jõustunud otsuse resolutsiooniga õigussuhte sisule antud õiguslik kvalifikatsioon ei saa olla

kohustavalt siduv halduskohtule. Seepärast on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et üldkohtu

otsuse resolutsiooniga tuvastatud asjaolu on TsMS § 457 lg-s 1 sätestatud tingimustel kohustavalt

siduv halduskohtule.

10. ITVS § 25 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse:

"(1) Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki

pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub

otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud

töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

(2) Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik."

11. Tõlgendades ITVS § 25 lg 1 kolmandat lauset ja lg-t 2 koos sama seaduse § 24 lg-ga 1

("Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama

töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse

ärakirja saamise päevale järgnevast päevast."), asub kolleegium seisukohale, et nende sätete järgi on

töövaidluskomisjoni otsus selle vaidlustamata osas siduv sama töövaidlust töövaidluskomisjoni

otsuse peale esitatud kaebuse alusel lahendavale kohtule.

Sellisena on töövaidluskomisjoni vaidlustamata osas jõustunud otsus sarnane vaidlustamata osas

jõustunud kohtuotsuse resolutsiooniga (TsMS §-d 456 ja 457) ega ole võrdsustatud kohtulahendi

muude osadega, mis TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumentaalseteks tõenditeks kõrvuti teiste

dokumentaalsete tõenditega.

ITVS § 25 lg 1 kolmas lause on paragrahvi lisatud 15. juunil 2005 vastu võetud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 28 p-ga 11. Kuna nimetatud seaduse

võttis Riigikogu vastu 73 poolthäälega ja selline häälteenamus vastab põhiseaduse § 104 lg 2 p-ga 14

sätestatud nõudele, siis on selline võrdsustamine toimunud põhiseaduspäraselt.

12. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse toime ei saa aga piirduda sama vaidlust lahendava

kohtuga. Vastasel korral tekiks olukord, kus töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni vaidlustamata

osale tuginev kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi kohtule siduv, kuid mõni teine kohus võib

ignoreerida töövaidluskomisjoni otsust selles osas ning seetõttu teha lahendi, mis on vastuolus

töövaidluskomisjoni otsusele tugineva kohtuotsusega. Selline kohtuotsuste konflikt poleks kooskõlas

ITVS § 25 lg-ga 2, kahjustaks põhiseaduslike väärtustena eksisteerivat õiguskindlust ja õigusrahu,

mille on loonud töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, ning koormaks teist menetlusosalist

ülemääraselt. Viimatikirjeldatud olukorra loomine ei saanud olla ITVS § 25 lg 1 kolmanda lause

kehtestamise eesmärgiks.

13. Nendel põhjendustel on kolleegium seisukohal, et töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse

resolutsiooniga nagu ka üldkohtu jõustunud otsuse resolutsiooniga tuvastatu on TsMS § 457 lg 1 järgi

halduskohtule siduv.

14. Nendel põhjendustel ja arvesse võttes Riigikohtu halduskolleegiumi 22. juuni 2010. a määruse

asjas nr 3-3-1-20-10 punktis 10 võetud seisukohta, nõustub kolleegium Tallinna Ringkonnakohtuga,

et halduskohus saab kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 5 ja tagastada kui ilmselgelt perspektiivitu sellise

kaebuse, millega taotletakse õigussuhtele teistsuguse õigusliku kvalifikatsiooni andmist, kui andis

töövaidluskomisjon oma jõustunud otsuse resolutsiooniga.

15. Halduskohtus on samade poolte vahel võimalik vaielda töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega

mittehõlmatud perioodil kestnud õigussuhete üle ning töövaidluskomisjoni otsusega tuvastatu ei

välista halduskohtu võimalust anda komisjoni otsuse jõustumisele järgneva perioodi kestel olnud

õigussuhetele teistsugune õiguslik kvalifikatsioon. Selle perioodi osas on töövaidluskomisjoni otsus

üheks tõendiks. Kaebuses peab selle esitaja ära näitama, miks tuleb töövaidluskomisjoni otsusele

järgnenud perioodi käsitada teisiti kui eelnenud perioodi. Kui kaebuse esitaja seda välja ei too, siis

võib ka töövaidluskomisjoni otsusele järgneva perioodi osas tulle kõne alla kaebuse tagastamine

HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

Praegusel juhul võib selliseks perioodiks, mille üle saab halduskohtus vaielda, olla

töövaidluskomisjoni 18. märtsi 2010. a otsusele järgnenud periood. Kolleegium ei pea võimalikuks

praeguses menetlusstaadiumis lahendada küsimust, kas nimetatud perioodi osas on kaebusel

eduväljavaateid.

16. Olukorras, kus kaebuse esitaja soovib töösuhte ümberkvalifitseerimist avaliku teenistuse suhteks,

pole töölepingu lõpetamiseks antud käskkirja tühistamise nõude tagastamine enne vaidlusalusele

õigussuhtele halduskohtus õigusliku kvalifikatsiooni andmist õige. Kui halduskohtus leiab

tuvastamist, et tegemist oli avaliku teenistuse suhtega, siis on halduskohus pädev nii tühistama kui ka

jõusse jätma töölepingu seaduse alusel antud käskkirja, mis põhineb ekslikul eeldusel, et tegemist on

töösuhtega. Käskkirja õiguspärasuse hindamisel on oluline tuvastada, kas oli koondamisolukord,

samuti hinnata, kas on järgitud avaliku teenistuse seadusest tulenevaid koondamisnõudeid. Kui aga

halduskohus leiab, et tegemist ei olnud avaliku teenistuse suhtega, siis tuleb avalik-õigusliku suhte

tuvastamisega seonduvas osas jätta kaebus rahuldamata ning töölepingu lõpetamise käskkirja

tühistamise nõude osas halduskohtumenetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohtumenetluse saab lõpetada sama otsusega, millega kaebus jääb rahuldamata.

Kolleegium märgib, et ka erikogu 16. juuni 20011. a määrusest asjas nr 3-2-4-2-11 nähtub, et erikogu

peab halduskohtumenetluses võimalikuks tühistada töölepingu lõpetamiseks antud käskkiri, sest

vastasel juhul poleks erikogu saanud asuda seisukohale, et sellise käskkirja tühistamise nõuet ei olnud

õige tagastada HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

17. Kolleegium on seisukohal, et halduskohus ja ringkonnakohus on ennatlikult leidnud, et T. Titma

kaebuse selle osa läbivaatamine, mis puudutab töölepingu lõpetamise käskkirja tühistamist, ei kuulu

halduskohtu pädevusse, ja tagastanud kaebuse nende nõuete osas HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu.

18. Seega tuleb T. Titma kaebus tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel nõuete osas, mis puudutavad

18. märtsile 2010 eelnevat perioodi. Ülejäänud nõuete osas tuleb T. Titma kaebus saata Tallina

Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohtu määrus ja ringkonnakohtu määrus

tühistatakse. T. Titma määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt

seepärast, et kolleegium tagastab T. Titma kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel nõuete osas, mis

eelnevad 18. märtsile 2010.

19. Kolleegium märgib, et praeguses haldusasjas esitatud T. Titma nõuded võivad kattuda nõuetega,

mis T. Titma esitas asjas, mille Riigikohtu erikogu saatis 16. juuni 2011. a määrusega asjas nr 3-2-4-

2-11 Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kattuvate nõuete puhul tuleb

kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 3 ja kaebus nende nõuete osas selle sätte alusel tagastada.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld