3-2-1-79-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-79-11

Määruse kuupäev

Tartu, 2. november 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve

Kohtuasi

Sergei Vitrjanoi kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 1. juuli

2010. a otsuse peale täiteasjades nr 025/2007/5222 ja

nr 025/2008/2828

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-34964

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Vitrjanoi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Sergei Vitrjanoi (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik Harju tööpiirkonna kohtutäitur Kaire Põlts

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-34964

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt 6. aprillil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot

riigituludesse.

4. Jätta kassatsiooniastme menetluskulu Sergei Vitrjanoi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Vitrjanoi (avaldaja) esitas 20. juulil 2010 Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna

kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 1. juuli 2010. a otsuse peale, millega kohtutäitur keeldus

täiteasjades nr 025/2008/2828 ja nr 025/2007/5222 lõpetamast täitemenetlust täitekulude

sissenõudmise osas.

Avalduse põhjenduste kohaselt oli avaldaja vastu alustatud täitemenetlust Põhja Politseiprefektuuri

liiklusjärelevalve osakonna 26. septembri 2007. a otsuse nr 237307007232001 (täitetoimik

nr 025/2007/5222) ja 21. märtsi 2008. a otsuse nr 116431097 (täitetoimik nr 025/2008/2828)

täitmiseks. Kohtutäitur lõpetas mõlemas täiteasjas 26. aprilli 2010. a otsusega täitemenetluse

täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks nõuete aegumise tõttu ja jätkas täitemenetlust

kohtutäituri kasuks täitekulude sissenõudmiseks. Täiteasjas nr 025/2007/5222 oli nõue 600 krooni ja

täitekulu 514 krooni 60 senti. Täiteasjas nr 025/2008/2828 oli nõue 2400 krooni ja täitekulu

976 krooni 60 senti. Avaldaja esitas kohtutäiturile 28. juunil 2010 avalduse, milles palus lõpetada

nimetatud täiteasjades täitemenetluse täitekulude osas. Avaldaja leidis, et kohtutäituri tasu on

mõeldud haldusülesannete täitmiseks, mistõttu kohtutäitur ei oleks tohtinud kohaldada täitekulude

aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatut. Kohtutäituril ei ole õigust tasu

saada, sest ta ei rahuldanud nõudeid tähtaegselt. Kohtutäitur jättis 1. juulil 2010 avaldajale saadetud

vastusega oma otsused täitekulude osas täitemenetluse jätkamiseks muutmata.

2. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2 lg 1 p 16 järgi kuulub TMS alusel täitmisele kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja

täitekulude kohta. Täitekulude, s.h kohtutäituri tasu nõuded ei allu karistusseadustiku (KarS) §-s 82

ning TMS § 202 lg-s 1 sätestatud regulatsioonile, kuna nimetatud normid reguleerivad kriminaalasjas

või väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja

rahaliste ning varaliste karistuste sissenõuete täitmise aegumist, mitte aga täitemenetluse toimingute

tegemisest tulenevate rahaliste nõuete (täitekulud, sh kohtutäituri tasu) täitmise aegumist. TsÜS § 157

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või

muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri tasu ja täitekulude

väljamõistmise otsused on käsitatavad muude täitedokumentidena, mille täitmine aegub TsÜS § 157

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kohtutäituri tasu ja täitekulude nõuete arvel kaetakse kohtutäituri tegevuskulud, mis ei ole

finantseeritavad ühestki muust allikast. Täitekulude nõuete samastamine kriminaalasjas või

väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja

rahaliste ning varaliste karistustega on põhjendamatu nimetatud nõuete erineva iseloomu tõttu.

Kohtutäituri täitekulude nõuded ei ole kuidagi käsitatavad karistusõiguslike nõuetena. Seega on

võlgniku nõue kohaldada täitekulude nõuetele aegumist alusetu ja täielikult põhjendamatu.

Võlgniku väide, et kuna kohtutäitur ei nõudnud võlgnikult sisse täitedokumentidest tulenevaid

rahatrahve, puudub tal õigus tasule, on alusetu. Arvestades otseste täitekulude (TMS § 37) nõude sisu

ja eesmärki (võlgnik hüvitab menetluskulud) ning kohtutäituri ametiteenuse tasulisuse põhimõtet, on

täituril õigus nõuda võlgnikult täitekulu tasumist.

3. Harju Maakohus jättis 30. novembri 2010. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kohtutäituri 1. juuli 2010. a vastust käsitada

kohtutäituri otsusena avaldaja kaebuse kohta. Kooskõlas toona kehtinud kohtutäituri seaduse

(KTS) §-ga 21 (kehtiv KTS § 28 lg 1) on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Võlgnikul lasub

kohustus maksta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu kehtinud TMS § 38 lg 1 ja

KTS § 221 järgi (kehtiv TMS § 38 lg 1 ja KTS § 30). Kohtutäitur alustas täitemenetlust kehtivate

täitedokumentide alusel. Seega on kohtutäituril õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest,

samuti kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest.

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

5. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. veebruari 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata, kordamata maakohtu põhjendusi, ning jättis menetluskulud avaldaja

kanda.

Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus, et õige ei ole avaldaja arusaam, et kohtutäituri

tasu ja täitekulude sissenõue on TMS §-de 209 ja 210 järgi avalik-õiguslik rahaline sissenõue väärteo-

ja kriminaalmenetluses. Kuna see nii ei ole, ei allu need nõuded ka TMS § 202 lg-s 1 sätestatud

aegumise regulatsioonile ja kohtutäitur ei pidanud täitemenetlust täitekulude osas lõpetama.

Maakohus ei leidnud, et kohtutäituril on õigus saada kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamiseni,

nagu avaldaja määruskaebuses väidab. Kohus märkis õigesti, et kohtutäituril on õigus saada tasu nii

täitemenetluse alustamise eest kui ka kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud

toimingute eest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning

lõpetada täielikult vaidlusalused täitemenetlused.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt nõustus ringkonnakohus täielikult maakohtu määruse

põhjendustega, kuigi maakohtu määrusest ei ole võimalik aru saada, millise aja seadust maakohus

kohaldas. Avaldaja arvates tuleb kohaldada enne 1. jaanuari 2010 kehtinud seadust.

Mh juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et väljakujunenud kohtupraktika järgi (Harju Maakohtu

23. detsembri 2010. a määrus ja Riigikohtu 13. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09)

tekkis avaldajal õiguspärane ootus, et täitmise kuludele kohaldatakse TMS § 202, 203 ja 207, mitte

TsÜS § 157.

9. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

Täitemenetluse kulud ei ole käsitatavad kohtulahendiga väärteo- või kriminaalasjas määratud kulude

või avalik-õiguslike rahaliste sissenõuetena TMS §-de 209 ja 210 mõttes, mille täitmisele

kohaldatakse TMS §-des 199–210 sätestatut. Kohtutäituri tasu nõudele ei saa kohaldada KarS § 82 ja

TMS § 202 lg-t 1, sest need sätted reguleerivad kriminaal- või väärteoasjas tehtud otsuse alusel

määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõuetes täitmise aegumist, mitte aga

täitemenetlusest tulenevate rahaliste nõuete aegumist. Täitedokumentidest tulenevate nõuete

aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 järgi kümme aastat (varasema redaktsiooni järgi 30 aastat). Asjas

ei saa kohaldada TMS § 203, sest see säte reguleerib täitemenetluse lõpetamist füüsilise isiku surma

või juriidilise isiku lõppemise korral, ega TMS § 207, sest see reguleerib täitemenetluse lõpetamist

rahalise või varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu. Kohtud kohaldasid enne

1. jaanuari 2010 kehtinud regulatsiooni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata,

sest määruskaebuse väited ei anna alust TsMS § 701 lg 3 alusel ringkonnakohtu määrust tühistada.

Riigikohus järgib TsMS § 695 ja § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu määruse põhjendusi ega pea

vajalikuks neid korrata.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei rikkunud

menetlusõiguse normi, kui nõustus maakohtu määruse põhjendustega. Kui ringkonnakohus jätab

esimese astme kohtu määruse muutmata ja järgib esimese astme kohtu määruse põhjendusi, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 oma määrust põhjendama, kuid

peab märkima, et nõustub esimese astme kohtu põhjendusega. Seda on ringkonnakohus ka teinud.

Asjaolu, et maakohus tõi oma määruse põhjendustes välja nii täitetoimingu tegemise kui ka vaidluse

lahendamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku sätted ei muuda alama astme kohtute lahendite

lõppjäreldust vääraks. Pigem kinnitab maakohus määruse põhjendustes seda, et nii täitetoimingu

tegemise ajal kui ka kohtuvaidluse lahendamise ajal kehtinud sätete alusel saab jõuda sama

tulemuseni.

Kolleegiumi arvates leidsid alama astme kohtud õigesti, et kohtutäituril oli õigus jätkata

täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude

osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud.

Enne 1. jaanuari 2010 kehtinud KarS § 82 lg 1 p-s 3 oli sätestatud, et väärteo kohta tehtud otsust ei

asuta täitma, kui selle jõustumisest oli möödunud kaheksateist kuud. Kui rahatrahvi ei olnud selle

tähtaja jooksul sisse nõutud, tuli väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse

alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitemenetlus TMS § 202 lg 1 järgi täitmise aegumise tõttu

lõpetada. Samadel tingimustel tuli TMS § 209 järgi täitmise aegumise tõttu lõpetada ka kohtuotsuse

või -määrusega või kohtuvälise menetluse otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude

või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmine.

Kolleegiumi arvates ei saa väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud

täitemenetluse kulusid pidada TMS §-s 209 nimetatud väärteomenetluse kuludeks ega muudeks

avalik-õiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu

väärteoasjas määratud rahatrahvi täitemenetluse. Viidatud sätete järgi saab pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3

sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või

väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike

rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul

kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi

täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud

täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16

järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 5. aprilli 2011 kehtinud

TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat).

Avaldaja viited kohtupraktikale ei ole asjakohased ja nende lahendite sisu ei anna alust tühistada

alama astme kohtute määrust.

12. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätta TsMS § 171 lg 1

järgi avaldaja kanda.

Menetlusosalisel on käesoleva määruse alusel õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva

määruse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1

sätestatud korras.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Villu Kõve