3-4-1-21-11 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-21-11

Määruse kuupäev

1. november 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Peeter Jerofejev,

Henn Jõks ja Harri Salmann

Kohtuasi

Georg Trašanovi 26. augusti 2011. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada Georg Trašanovi taotlus läbivaatamatult.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Georg Trašanovi suhtes toimus kohtumenetlus kriminaalasjas nr 1-08-7474. Tartu Maakohus

tunnistas 10. märtsi 2010. a otsusega G. Trašanovi süüdi karistusseadustiku § 293 lõike 2 punkti 1 ja

§ 294 lõike 2 punkti 1 järgi. Tartu Ringkonnakohus jättis 10. detsembril 2010 maakohtu otsuse

muutmata ja Riigikohus ei andnud 11. veebruari 2011. a määrusega G. Trašanovi kaitsja

kassatsioonile menetlusluba.

2. G. Trašanov esitas 26. augustil 2011 Riigikohtule individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve

taotluse, milles palus tuvastada, et kohtud rikkusid talle Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (konventsioon) artiklites 6 ja 13 tagatud õigusi, ning kohustada kohtuid G. Trašanovi

kriminaalasi uuesti läbi vaatama. G. Trašanov palus määrata rikkumise eest Euroopa Inimõiguste

Kohtu (EIK) eeskujul õiglane hüvitis.

3. Lisaks sellele palus G. Trašanov kohustada Vanglateenistust, Tartu Vanglat ning Politsei- ja

Piirivalveametit kuni tema kaebuse läbivaatamise kohta otsuse jõustumiseni olema tegevusetu tema

kohta kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtulahendi täitmisel, sh keelata Politsei- ja Piirivalveametil

tema sundtoomine vangistuse kandmiseks kuni tema kriminaalasi on uuesti läbi vaadatud.

4. G. Trašanovi taotlus saabus Riigikohtusse 26. augustil 2011.

TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED

5. Taotluse esitaja leidis, et konventsiooni artiklite 6 ja 13 koostoimest tuleneb kohtu kohustus

vaadata isiku kohtuasja raames läbi tema põhiseaduslikkuse kontrolli avaldus ja lahendada see

sisuliselt. Taotluse esitaja väitis, et tema või tema kaitsja esitas kriminaalasja nr 1-08-7474

menetluses, ringkonnakohtu 11. oktoobri 2010. a istungil suuliselt ja Riigikohtule esitatud

kassatsioonis kirjalikult põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse tema suhtes kohaldatava õigusnormi

andmata jätmise põhiseaduspärasuse kontrolliks. Kohtud ei vaadanud G. Trašanovi taotlust

konventsioonis sätestatud korras läbi ega lahendanud seda sisuliselt. See rikub tema õigust

põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuse õiglasele kohtulikule arutamisele konventsiooni artikli 6

lõike 1 tähenduses. Konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumise puhul on ainus õiglane hüvitis kohtuasja

uuesti läbivaatamine, kui isik seda soovib.

6. Taotluse esitaja oli seisukohal, et õiguskindluse põhimõttega põhiseaduse (PS) § 13 ja

konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses on vastuolus olukord, kus on reguleerimata, kuidas

kõrgemal riigiametnikul (sh maavanemal) on võimalik saavutada õiguskindlus oma võlaõiguslikest

suhetest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmisel selliselt, et talle ei tehta hiljem etteheiteid

õigusrikkumises. Kõrgemal riigiametnikul ei ole selge, milline menetluskord tagaks talle tõhusa

õiguskaitse ja riigivõimu siduva eelhinnangu kavandatava või juba sõlmitud võlaõigusliku suhte

realiseerimisest tulenevatele küsimustele selliselt, et välistada hilisemad kriminaalõiguslikud

etteheited.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. G. Trašanov on Riigikohtule esitanud individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse, mis

puudutab tema kriminaalasjaga 1-08-7474 seotud küsimusi. Sama küsimust puudutas ka tema taotlus,

mille Riigikohus jättis 19. mai 2011. a määrusega kohtuasjas nr 3-4-1-5-11 läbi vaatamata.

8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada

Riigikohtule individuaalset põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Erandjuhul saab isik siiski –

tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

kohaldamispraktikast – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes

juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada

kohtulikku kaitset. See tähendab olukorda, kus riik ei ole taganud põhiõiguste kaitse võimalust

korralises kohtumenetluses, mis oleks õiglane ja kaitseks tõhusalt isiku õigusi. Sellest tulenevalt on

juhul, kui isiku õigus saada kohtulikku kaitset on tagatud, tema individuaalkaebus lubamatu. Kaebus

on lubamatu olenemata sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku

kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal

kasutamata. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus pädev individuaalkaebust läbi vaatama üksnes juhul,

kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset

põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. märtsi

2011. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-15-10, punkt 12).

9. PS § 152 lõikest 1 tuleneb kohtuasja lahendava kohtu õigus ja kohustus jätta mis tahes seadus või

muu õigusakt kohaldamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tunnistab Riigikohus kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus

põhiseaduse sätte ja mõttega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9

lõike 1 kohaselt, kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata

mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus

olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova

akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse

Riigikohtule. Alljärgnevalt hindab kolleegium, kas G. Trašanovi kohtuasja lahendanud kohtud

lahendasid G. Trašanovi põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse seadusega kooskõlas.

10. Tutvunud kriminaalasja nr 1-08-7474 toimikutega, leidis kolleegium, et kriminaalasja

menetlemisel maakohtus ei esitanud G. Trašanov ega tema kaitsja väiteid regulatsiooni

põhiseadusvastasuse kohta. Samuti polnud sellist väidet apellatsioonis, mille G. Trašanovi kaitsja

esitas maakohtu kaudu ringkonnakohtule. Kolleegiumi hinnangul esitas G. Trašanovi kaitsja selge

põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse esimest korda Riigikohtule esitatud kassatsioonis.

11. Kolleegium möönab, et ringkonnakohtu 11. oktoobri 2010 istungil esitas G. Trašanov osaliselt

väiteid, mis kattusid Riigikohtule esitatud kassatsioonis, samuti hilisemates individuaalkaebustes

esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse põhjendustega. Samas nähtub ringkonnakohtu istungi

protokollist, et istungil ei sõnastanud G. Trašanov taotlust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve.

G. Trašanovi jutust ringkonnakohtu istungil saab põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse välja lugeda

üksnes teades G. Trašanovi hilisemaid taotlusi kassatsioonis ja individuaalkaebustes. Ilma

põhiseaduslikkuse järelevalve taotluseta ei saa ringkonnakohtule ette heita ka seda, et kohus ei

lugenud omal algatusel G. Trašanovi väidetest välja, et isik soovib põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse alustamist. Seetõttu leiab kolleegium, et Tartu Ringkonnakohus ei rikkunud

menetlusnorme ega jätnud G. Trašanovi põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlust läbi

vaatamata. Kolleegium märgib, et ka kassatsioonis ei väitnud kassaator, et ringkonnakohus rikkus

menetlusnorme G. Trašanovi põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust tähelepanuta jättes.

12. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et G. Trašanovil oli olemas piisavalt tõhus

võimalus kaitsta oma põhiõigusi ja taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve alustamist nii maa- kui ka

ringkonnakohtu menetluses. Sellise taotluse esitamisel oleks pidanud kohtud võtma

põhiseaduslikkuse järelevalve alustamise küsimuses seisukoha. Juhul, kui kohus oleks nõustunud

taotleja väidetega põhiseadusvastasuse kohta, oleks kohus pidanud jätma regulatsiooni kohaldamata

ja algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus. Juhul, kui kohus ei oleks taotleja

väidetega nõustunud, oleks kohus pidanud põhiseaduslikkuse järelevalve alustamisest keelduma.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et samas kohtuasjas teise kohtualuse (A. Pärna) kaitsja esitas

apellatsioonis taotluse tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 110 ja § 114 põhiseaduse

vastaseks ja jätta kohaldamata ning nende alusel tehtud jälitustoimingute abil saadud teave

arvestamata. Ringkonnakohus käsitles seda küsimust 10. detsembri 2010. a otsuses ja leidis, et

regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas.

13. Kolleegium on seisukohal, et PS § 152 lg-st 1 tulenev kohustus jätta õigusakt kohaldamata, kui

see on vastuolus põhiseadusega, hõlmab ka Riigikohut. Ka kassatsioonis võib esitada taotluse

tunnistada regulatsioon või selle puudumine põhiseaduse vastaseks. Kassatsiooni menetlusse võtmise

otsustamisel (KrMS § 349) hindab Riigikohus muu hulgas ka põhiseaduslikkuse järelevalve

alustamise taotlust. KrMS § 349 lg-te 1 ja 4 kohaselt otsustab Riigikohus kassatsiooni menetlusse

võtmise või sellest keeldumise määrusega, esitamata põhjendusi. Sellest, et Riigikohus määruses

põhjendusi ei esita, ei saa teha järeldust, et kohus ei hinnanud kõiki kassatsioonkaebuses esitatud

väiteid.

14. G. Trašanov palus 26. augusti 2011. a individuaalses põhiseaduslikkuse järelevalve taotluses

tuvastada tema õiguste rikkumine ja taotles rikkumise tõttu oma kriminaalasja uut läbivaatamist,

jõustunud kohtuotsuse täitmise peatamist ja karistuse kandmisele sundtoomise keelamist ning talle

tekitatud kahju hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul oli G. Trašanovile tagatud piisavalt tõhus

võimalus taotleda kohtulikku kaitset põhiõiguste rikkumise eest. Seetõttu ei ole Riigikohus pädev läbi

vaatama G. Trašanovi taotlust tema õiguste rikkumise tuvastamiseks. G. Trašanovi ülejäänud

taotlused olid seotud tema õiguste rikkumise tuvastamisega. Seetõttu pole ka nende taotluste

läbivaatamine Riigikohtu pädevuses.

15. Lähtudes PSJKS § 11 lõikest 2, tuleb G. Trašanovi 26. augusti 2011. a taotlus jätta läbi vaatamata

ja tagastada esitajale.

Märt Rask, Tõnu Anton,Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Harri Salmann