3-2-1-88-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-88-11

Määruse kuupäev

Tartu, 26. oktoober 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Laivi Tootsi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-66410

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Compakt Kinnisvara OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Laivi Toots (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Anto Kasak

Kostja Compakt Kinnisvara OÜ (registrikood 11055990),

esindaja vandeadvokaat Martin Triipan

Asja läbivaatamise kuupäev

26. september 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-66410

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Arvata määruskaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 2. septembri 2009. a otsusega Laivi Tootsi (hageja) hagi Compakt

Kinnisvara OÜ (kostja) vastu ja kostja hagi hageja vastu. Maakohus jättis hagi menetlemisega seotud

menetluskulud kostja kanda ja vastuhagi menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12. veebruari 2010 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis

maakohtus kantud menetluskuludest 99,4% kostja kanda ja 0,6% hageja kanda.

Apellatsioonimenetluse kulud jäid kostja kanda.

Riigikohus jättis 10. mai 2010. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2. Hageja esitas 8. juunil 2010 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.

Avalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 51 750 krooni ja lepingulise esindaja kulud

190 950 krooni. Sellest 99,4% on 241 243 krooni 80 senti.

3. Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, mille kohaselt ei

ole hageja menetluskulude suurus põhjendatud ja vajalik.

Poolte vahel oli tavaline võlaõiguslik vaidlus müügilepingu täitmise ja asja kvaliteedi üle. Hageja

menetluskulude põhjendatud suuruseks on 80 414 krooni 60 senti. Avaldus sisaldab kulusid, mis on

kantud kohtuväliselt esitatud nõude tõttu ja enne hagi esitamist ning mida ei saa kostjalt välja mõista.

Põhjendatud ei ole tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamise ja protokolli parandamise taotluse

ajakulu. Aruanne kajastab kohtukõne teeside ettevalmistamist pärast kohtuistungi toimumist.

Arvestades, et maakohtu otsus oli hagejale positiivne, ei ole põhjendatud hageja taotletud mahus

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu hüvitamine. Aruanne kajastab ka töid, mis on seotud kostja

kassatsioonkaebuse esitamisega. Kuna Riigikohus otsustas jätta kaebuse menetlusse võtmata ilma

hagejalt vastust küsimata, ei ole õigusabi, mida hagejale on selle tõttu osutatud, hagejale vajalik.

Kostja ei esitanud maakohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude

kindlaksmääramist.

4. Harju Maakohus rahuldas avalduse 12. jaanuari 2011. a määrusega osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude katteks 14 098 eurot 37 senti (180 000 krooni).

Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad järgmised:

tsiviilasja hind kuni 2 000 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 330 000 krooni. Hageja

lepingulise esindaja kulude hüvitamise taotlus vastab piirmäärale.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi

maakohtu menetluses 57,25 h tunnihinnaga 1900 krooni, s.o koos käibemaksuga 8342 eurot 39 senti.

Õigusabi osutamine sisaldas: nõupidamine võimaliku nõude esitamise üle 1 h; materjalidega

tutvumine 1,5 h; materjalide analüüs 1,75 h; lepingust taganemise avalduse ettevalmistamine notarile

1,25 h; nõupidamine hagiavalduse esitamise üle 1,25 h; materjalide täiendav analüüs hagiavalduse

koostamise tõttu 1,5 h; hagiavalduse koostamine 3,5 h; nõupidamine hagiavalduse koostamise üle

0,75 h; hagiavalduse täiendamine 2,75 h; kostja vastuse ja vastuhagiga tutvumine 0,75 h; kostja

vastuse ja vastuhagi analüüs 2 h; täiendava vastuse koostamine kostja vastusele 2,5 h; nõupidamine

kostja vastuse üle 1,25 h; kostja vastusele koostatud vastuse täiendamine 2,25 h; tunnistajate

ülekuulamise taotluse koostamine 0,75 h; tunnistaja ülekuulamise taotluse täiendamine kohtu

järelepärimise tõttu 1,5 h; kohtuistungiks ettevalmistamine 1,75 h; kohtuistungil osalemine 2 h; kostja

taotlusega tutvumine 0,25 h; kostja taotluse analüüs 0,25 h; nõupidamine kostja taotluse üle 0,25 h;

kohtuistungiks ettevalmistamine 1,5 h; kostja täiendava taotlusega tutvumine 0,25 h; kohtuistungi

edasilükkamise taotlus 0,5 h; kohtuistungi edasilükkamise taotluse peale esitatud kostja vastusega

tutvumine ja vastuse analüüs 0,25 h; kohtuistungi edasilükkamise taotluse täiendamine 0,25 h;

nõupidamine kostja taotluste ja täiendavate tõendite üle 0,5 h; hageja eksperdiarvamusega tutvumine

ja analüüs 1,5 h; nõupidamine hageja esitatud eksperdiarvamuse üle 1 h; taotluse koostamine hageja

esitatud eksperdiarvamuse lisamiseks 1,5 h; kostja seisukohtadega tutvumine 0,5 h; kostja

seisukohtade analüüs 1,25 h; nõupidamine kostja seisukohtade üle 1 h; hageja seisukohtade

koostamine kostja seisukohtade kohta 1,75 h; nõupidamine seoses hageja seisukohtade koostamisega

kostja seisukohtadele 0,5 h; hageja seisukohtade koostamine kostja seisukohtadele 1,5 h;

nõupidamine 0,5 h; kohtuistungiks ettevalmistamine 1 h; kohtuistungil osalemine 2,25 h;

kohtuistungi protokolliga tutvumine ja analüüs 0,5 h; protokolli parandamise taotluse koostamine 1 h;

kohtukõne teeside koostamine 3 h; kostja kohtukõne kirjalike seisukohtadega tutvumine 0,5 h; kostja

kohtukõne kirjalike seisukohtade analüüs 1 h; maakohtu otsusega tutvumine 0,75 h; maakohtu otsuse

analüüs 1,5 h; ebatäpsuste parandamise taotlus 0,75 h.

Praeguse menetlusega ei ole seotud järgmised lepingulise esindaja kulud, mis on kantud enne hagi

esitamist: nõupidamine kostja vastu võimaliku nõude esitamise üle 1 h; materjalidega tutvumine

hageja pretensiooni tõttu kostja vastu 1,5 h; materjalide analüüs kostja vastu pretensiooni esitamise

tõttu 1,75 h; lepingust taganemise avalduse ettevalmistamine notarile 1,25 h. Kuna maakohus andis

pooltele võimaluse esitada kohtukõned kirjalikult, on kirjaliku kohtukõne koostamisele kulunud aeg

põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi

ringkonnakohtu menetluses 22,75 h tunnihinnaga 1900 krooni, s.o koos käibemaksuga kokku

3315 eurot 10 senti. Õigusabi osutamine sisaldas kostja esitatud apellatsioonkaebusega tutvumist,

analüüsi, nõupidamisi, vastuse koostamist, kohtuistungiks ettevalmistamist ja sellel osalemist,

kompromissilepingu kavandiga tutvumist ning selle analüüsi ja vastuse koostamist ning kohtuotsuse

analüüsi kassatsioonkaebuse võimaliku esitamise aspektist.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi Riigikohtus

3,75 h tunnihinnaga 1900 krooni, s.o koos käibemaksuga kokku 546 eurot 44 senti. Õigusabi

osutamine sisaldas kostja kassatsioonkaebusega tutvumist, analüüsi ning nõupidamist

kassatsioonkaebusele võimaliku vastuse koostamise üle. Riigikohus ei kohustanud hagejat kostja

kassatsioonkaebusele vastama ning jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuna Riigikohtu

määruses ei ole Riigikohtu menetluskulude jaotust märgitud, ei ole võimalik neid menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus mõista välja lepingulise

esindaja kassatsioonimenetluses kantud kulud.

Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aega ei saa hinnata üksnes teise

menetlusosalise hinnangu alusel, mille kohaselt kulub nendeks toiminguteks vähem aega.

Põhjendatud ja vajalikud on lepingulise esindaja nõupidamised kliendiga. Kohtuvaidluse asjaolusid

(hagi hind, menetlusaeg, kohtuistungite arv, asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid, tunnistajate

osalemine kohtuistungil, asja arutamine kahes kohtuastmes) arvestades on põhjendatud ja vajalikud

hageja lepingulise esindaja kulud maakohtu menetluses 7495 eurot 69 senti ja ringkonnakohtu

menetluses 3315 eurot 10 senti, s.o kokku 10 810 eurot 79 senti. Seega on hageja menetluskuludeks

kokku 14 098 eurot 37 senti, millest 3287 eurot 58 senti on riigilõiv ja 10 810 eurot 79 senti on

lepingulise esindaja kulud.

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määruse osas, millega

rahuldati hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus, ning teha selles osas uus määrus, millega

rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning mitte määrata hagejale

hüvitatavaks menetluskuluks rohkem kui 5139 eurot 43 senti.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. aprilli 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

nõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel täielikult maakohtu määruse

põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid seetõttu korrata.

Maakohus hindas hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud kulutõendeid, pidas neid

piisavateks ja usaldusväärseteks ning luges täidetuks avalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 174 lg-

s 2 sisalduva nõude kulusid tõendavate dokumentide esitamise kohta ning menetluskulude koosseisu

põhjendatuks. Ringkonnakohtul ei olnud alust kahelda maakohtu hinnangus. Menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus ja menetluskulude nimekiri on esitatud kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3.

Hageja on esitanud maakohtule arved ja nende lisad, mis on piisavalt detailsed, et hinnata kantud

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

Maakohus on lugenud põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 1 h protokolli parandamise taotluse

koostamiseks, nõupidamist kliendiga (0,5 h + 0,5 h) ning hageja taotluse ja selle täiendava põhistuse

koostamisele kulunud 2,25 h. Riigikohus on 14. septembri 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06

leidnud, et kulude tõendatuks lugemine on jäetud igakordselt kohtu hinnata, arvestades kõiki

asjaolusid. Maakohtu arvestatud esindaja tasu suurus on õiglane, arvestades kohtuasja keerukust,

eripära ning menetluse kestust ja mahtu. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjalt ei tule välja mõista

Riigikohtu menetluses kantud hageja lepingulise esindaja kulusid. Kuna maakohus jättis Riigikohtu

menetluses tekkinud hageja lepingulise esindaja kulud kostjalt välja mõistmata, ei ole määruse

tühistamise aluseks asjaolu, et maakohus märkis ajakuluks 6,75 h asemel 3,75 h.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega tühistada maakohtu määrus osas, millega rahuldati hageja taotlus ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 14 098 eurot 40 senti. Kostja palub rahuldada hageja taotluse osaliselt ja

mitte määrata kostja hüvitatavaks menetluskuluks rohkem kui 5139 eurot 43 senti.

Ringkonnakohus on põhjendamatult pidanud vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindajakulusid

ulatuses, milles maakohus need kindlaks määras. Põhjendatuks ei saa lugeda järgmist hageja

lepingulise esindaja ajakulu: 2,25 h tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamiseks; 1 h protokolli

parandamise taotluse koostamiseks; 0,5 h + 0,5 h nõupidamise ajakulu, sest pole selge, kas see oli

seotud kohtuasjaga; 3 h kohtukõne teeside koostamiseks pärast kohtuistungit; 13 h

apellatsioonkaebuse vastuse koostamise kulu, mis on oluliselt rohkem kui hagi koostamiseks kulunud

aeg; 6,75 h Riigikohtu menetluses tegelikult kantud kulu (mitte 3,75, nagu märkis maakohus); 1,75 h

ringkonnakohtu otsuse analüüsimine; 1,25 h nõupidamine kassatsioonkaebuse esitamise üle.

9. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et TsMS § 695 ja § 691 p 1 järgi tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

11. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1

esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on varasemas

praktikas leidnud, et nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10,

p 10).

Praegusel juhul on ringkonnakohus hagejale osutatud õigusabi ajakulu hinnanud ja hageja kasuks

välja mõistetud esindaja kulude suurust põhjendanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid,

millest nähtuks, et ringkonnakohus ületas diskretsioonipiire.

12. Hageja taotletud lepingulise esindaja kulude suurus ei ületa Vabariigi Valitsuse 4. septembri

2008. a määruses nr 137 märgitud maksimaalselt sissenõutavat kulu piirmäära. Maakohus vähendas

hageja taotletud menetluskulusid veelgi, arvates nende hulgast välja lepingulise esindaja kulud, mis

kanti enne hagi esitamist ja kassatsioonimenetluses.

Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks

kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks

toiminguteks kulub vähem aega. Kostja ei esitanud ka enda menetluskulude nimekirja, millest

nähtuks, et tema esindaja sarnaste dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud

aeg oli oluliselt väiksem võrreldes hageja esindaja ajakuluga. Kohtud arvestasid hageja

menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaoludega, sh hagi

hinna, menetluse aja, kohtuistungite arvu, asja keerukuse, esitatud menetlusdokumentide, tunnistajate

kohtuistungil osalemise ja asja kahes kohtuastmes arutamisega.

Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kuna maakohus ei mõistnud kostjalt välja

kassatsioonimenetluses tekkinud hageja lepingulise esindaja kulusid, ei ole määruse tühistamise

aluseks asjaolu, et maakohus märkis ajakuluks 6,75 h asemel 3,75 h.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel arvata riigituludesse.

14. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik