3-2-1-78-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-78-11

Määruse kuupäev

Tartu, 26. oktoober 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

A. L hagi T. M vastu, tuvastamaks, et A. L ei ole T. M isa ning

A. L vabastamiseks T. M ülalpidamise kohustusest

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-55751

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja A. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

A. Lusmägi

Kostja T. M (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja H. M

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

26. september 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. novembri 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi

2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-55751 ning saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada A. L määruskaebuselt 7. aprillil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis)

eurot Karin Vinkeli kontole nr 10010051052016 (SEB Pank).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. L (hageja) esitas 8. novembril 2010 T. M (kostja, laps) vastu hagi, milles palus vabastada end

kostja ülalpidamise kohustusest. 15. novembril 2010 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles

palus tuvastada, et ta ei ole kostja isa, määrata DNA ekspertiis kostja põlvnemise tuvastamiseks

hagejast, vabastada hageja kostja ülalpidamise kohustusest ja tagada hagi, peatades hageja vastu

kostjale elatise maksmiseks alustatud täitemenetlus.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja suhtes jõustunud Harju Maakohtu 1. augustil 2008

maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-08-9366 tehtud määrus, millega mõisteti hagejalt kostja

kasuks välja elatis 2175 krooni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja seadusliku esindaja

avalduse alusel algatas kohtutäitur hageja vastu täitemenetluse.

15. septembril 2010 sai hageja kostja sünniakti ärakirja, millest nähtus, et hageja ei ole kostja

seaduslik vanem. Kostja sünniakti oli kantud lapse isa (A. M) lapse ema ütluse alusel. Sellisel kandel

ei olnud enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 43 järgi õiguslikku tähendust.

Hagejal on õiguslik huvi tuvastada, et ta ei ole kostja isa, sest sellega vabaneb ta kostja ülalpidamise

kohustusest. Kuna hageja ei ole kostja isa, ei ole tal ka kostja vastu ülalpidamiskohustust ning ta tuleb

vabastada Harju Maakohtu 1. augusti 2008. a kohtumääruse täitmisest alates praeguse hagi

esitamisest.

2. Harju Maakohus jättis 18. novembri 2010. a määrusega hagi menetlusse võtmata ja hagi tagamise

taotluse rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue tuvastada, et ta ei ole kostja isa, jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja ei ole

kostja sünniakti kunagi isana sisse kantud, mistõttu puudub vajadus seda tuvastada.

Hageja nõue vabastada ta kostja ülalpidamise kohustusest tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata, sest selle hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hageja soovib

selle nõudega vabaneda temalt Harju Maakohtu 1. augusti 2008. a kohtumäärusega väljamõistetud

elatise maksmisest. Kehtiva PKS § 103 lg 1 alusel võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse

täitmisest vabastada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõige nõuda. PKS § 82 kohaselt tulenevad

vanemate kohustused laste vastu põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Kuna ei ole tuvastatud, et kostja põlvneb hagejast, puudub hagejal elatise tasumise kohustus, millest

saaks kohus teda vabastada.

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. märtsi 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on isaduse puudumise tuvastamisel õiguslik tähendus üksnes

lapse sünniaktis muudatuste tegemisel. Hagejal selline tuvastushuvi puudub, kuna ta ei ole isana lapse

sünniakti kantud. Hagejal võiks olla vastupidine tuvastushuvi, s.o huvi tuvastada oma isadust, kui ta

peab end lapse isaks ja soovib olla isana kantud lapse sünniakti. Hageja ei ole esitanud isaduse

tuvastamise nõuet, sest tema sooviks ei ole end lapse sünniakti isana kanda. Hageja soovib vabaneda

tema kohta tehtud täitedokumendist, kuid tuvastushagiga ei ole sellist eesmärki võimalik saavutada.

Kuna hageja ei ole esitanud isaduse tuvastamise nõuet, on asjakohatu hageja väide, et lapse

põlvnemist temast ei ole võimalik välistada lapse ema paljasõnalise arvamuse alusel.

Õige ei ole hageja arusaam, et ülalpidamiskohustuse täitmist on temalt äärmiselt ebaõige nõuda ja

seetõttu tuli ta PKS § 103 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabastada, sest maakohus leidis, et ei ole

tuvastatud kostja põlvnemine hagejast. PKS § 103 lg 1 alusel võib kohustatud isiku

ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada ülalpidamist saama õigustatud isikust tulenevatel

asjaoludel ja sama sätte teise lõike kohaselt ei saa seda sätet kohaldada vanema kohustusele pidada

ülal oma alaealist last.

Hagejal on kohtulahendist tulenev kohustus maksta kostjale elatist. Ebaõiget kohtulahendit saab

vaidlustada selleks seaduses ettenähtud korras. Hageja kohta tehtud kohtulahendit ei saa pidada

äärmiselt ebaõiglaseks, kui lahendi tegemisel ei ole rikutud seadust ja hagejale oli antud võimalus

oma õigusi kaitsta, mida hageja ise ei kasutanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistada

ning saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja määruskaebuse maakohtu määruse peale

tervikuna, sh osas, millega maakohus jättis hagi tagamata. Ringkonnakohus jättis lahendamata hageja

apellatsioonkaebuse taotluse tühistada maakohtu otsus ka täitemenetluse peatamata jätmise osas,

rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse normi.

Ringkonnakohus tõlgendas ja kohaldas vääralt PKS § 103. PKS § 103 lg-t 2 ei saa praeguses asjas

kohaldada, sest kostja ei ole hageja laps. Samuti ei ole õige ringkonnakohtu arusaam, et PKS § 103

lg 1 alusel saab kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada üksnes õigustatud isikust

tulenevatel asjaoludel. Hagejalt on äärmiselt ebaõiglane nõuda kostjale elatise maksmist, kui

menetluse käigus tuvastatakse, et kostja ei ole tema laps.

Asjaolu, et hageja palus tuvastada, et ta ei ole lapse isa, ei tähenda seda, et isadust ei saaks tuvastada.

Tegemist on isaduse tuvastamise nõudega. Hageja palus tuvastada isaduse puudumise seetõttu, et

tema arvates ta ei ole lapse isa. Isadus või selle puudumine selgub alles menetluse käigus.

Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et isaduse puudumise tuvastamisel on õiguslik tähendus

üksnes lapse sünniakti muutmisel. Ringkonnakohus leidis vääralt, et hageja pidanuks esitama kohtule

isaduse tuvastamise nõude, ning eeldas seejuures vääralt, et hageja huviks ei ole kanda end lapse

isana sünniakti, kui peaks tuvastatama, et ta on lapse isa. Kui kohus tuvastab, et hageja ei ole kostja

isa, saab kohus hageja PKS § 103 alusel ülalpidamiskohustusest vabastada, sh vähendada elatise

nullini, ja hageja ei pea esitama teistmisavaldust elatise lahendi uuesti läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga mh selles, et hagejal ei ole kohustust kostjat ülal pidada, kuid

asus sellest hoolimata vastupidisele seisukohale, et hagejal on kohustus maksta kohtumääruse alusel

kostjale elatist.

Asjaolu, et hageja ei suutnud varem oma õigusi tulemuslikult kaitsta ja tal oli väär ettekujutus lapse

sünniakti andmetest, ei tähenda, et tal puuduks tuvastushuvi või et temalt ei oleks äärmiselt

ebaõiglane nõuda kostjale elatise maksmist. Kohe pärast lapse sünniakti andmetest teadasaamist

esitas hageja elatise kohta tehtud määruse peale teistmisavalduse, mida menetlusse siiski ei võetud.

7. Kostja seaduslik esindaja vaidles kaebusele vastu ja esitas riigi õigusabi taotluse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning maa- ja ringkonnakohtu määrus tuleb

TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Hageja esitatud hagi ja hagi täpsustuse järgi on hageja esitanud maakohtule kaks nõuet. Esiteks

palub hageja tuvastada, et ta ei ole kostja isa, ja teiseks palub hageja vabastada end kostja

ülalpidamise kohustusest.

10. Kolleegium ei nõustu alama astme kohtute seisukohaga, et hagejal puudub nimetatud nõuetest

esimese puhul tuvastushuvi, kuna ta ei ole lapse isana lapse sünniakti kantud. Hoolimata sellest, et

hageja isadus ei olnud seaduses sätestatud korras tuvastatud ja ta palus kohtul tuvastada, et ta ei ole

lapse isa, saab hageja nõuet pidada kolleegiumi arvates isaduse tuvastamise nõudeks ning hagejal oli

õiguslik huvi tuvastada, et ta ei ole lapse isa.

Kolleegium juhib tähelepanu, et kohus menetleb TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja, kui isik pöördub

seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib isik TsMS § 368 lg 1 järgi esitada hagi, kui

tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui lapse isana ei ole ühtegi meest isaduse eelduste abil

ega omaksvõtu teel kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps

ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati, tuvastab PKS § 94 lg 1 järgi isaduse kohus. Isaduse

tuvastamise otsustab kohus PKS § 95 esimese lause järgi mh mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse

vastu. Seega saab mees esitada isaduse tuvastamise hagi, kui tal on selleks õiguslik huvi. Kolleegium

leiab, et viidatud sätete järgi ei ole mehel isaduse tuvastamise hagi esitamiseks õiguslikku huvi

eelkõige juhul, kui lapse isa on juba seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud või kui mehe suhtes

on jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud, et ta ei ole lapse isa. Muudel juhtudel on mehel

enamasti õiguslik huvi isaduse tuvastamiseks olemas.

Kolleegium möönab, et isaduse kohtus tuvastamise regulatsiooni eesmärgiks on eelkõige tagada lapse

isa kindlakstegemine juhul, kui muud perekonnaseaduses sätestatud võimalused on end ammendanud

või kui soovitakse kindlust, et lapse isana saab seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud mees, kes

on ka tegelikult lapse bioloogiline vanem. Seega saab viidatud sätete järgi esitada isaduse tuvastamise

hagi eelkõige mees, kellel on huvi tuvastada, et ta on lapse isa (positiivne tuvastushuvi). Samas ei saa

mehe tuvastushuvi välistada ka juhul, kui tal on soov tuvastada, et ta ei ole lapse isa (negatiivne

tuvastushuvi). Kuigi üldjuhul on mehel negatiivne tuvastushuvi eeskätt juhul, kui tema isadus on juba

kindlaks tehtud, ning sellisel juhul on mehel õigus isadust PKS § 92 järgi vaidlustada, võib mehel

erandina olla negatiivne tuvastushuvi ka siis, kui tema isadust ei ole küll seaduses sätestatud korras

kindlaks tehtud, kuid ta soovib saada kinnistust, et ta ei ole lapse bioloogiline vanem. Kuna isaduse

tuvastamise korral tekib isa ja lapse õigussuhe tagasiulatuvalt alates lapse sünnist (vt ka

Riigikohtu 11. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08, p 12), võib mehe negatiivne

tuvastushuvi olla mh tingitud sellest, et ta soovib ennetada tulevikus tema vastu esitatavat isaduse

tuvastamise hagi ning olukorda, kus ta on jätnud vanema kohustused oma lapse vastu õigel ajal

täitmata, või saada kinnitust, et tulevikus tema vastu hagi ei esitata.

Arvestades eelnimetatud põhjendusi, leidsid alama astme kohtud vääralt, et hagi menetlusse

võtmisest tuleb keelduda, kuna hagejal ei ole õigustatud huvi tuvastada, et ta ei ole lapse isa.

Kolleegiumi arvates oli hagejal negatiivne tuvastushuvi, millele tuleb tagada õiguslik kaitse.

Õige ei ole ka ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud isaduse tuvastamise hagi PKS § 94

järgi. Hageja palus tuvastada, et ta ei ole lapse isa, ning palus selleks määrata ka molekulaar-

geneetilise ekspertiisi. Seega saab hageja nõudest üheselt järeldada, et ta soovis kohtus tuvastada, kas

ta on lapse isa või mitte. Kolleegium juhib tähelepanu, et hageja tuvastushuvi hindamisel ei ole

tähtsust asjaolul, et hagi esitamise põhjustas eelkõige asjaolu, et hagejalt oli maksekäsu

kiirmenetluses lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis ning et hageja soovis elatise maksmise

kohustusest vabaneda. Hagejal on tuvastushuvi sõltumata sellest, milliseid õiguslikke tagajärgi ta

hagi esitamisel silmas pidas, sest tema esmaseks sooviks oli saada teada, kas ta on lapse isa või mitte.

11. Teise nõudena palus hageja vabastada end kostja vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hageja

soovis vabaneda Harju Maakohtu 1. augustil 2008 maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-08-9366

tehtud jõustunud määrusega temalt välja mõistetud elatise maksmise kohustusest, kuna tema isadus ei

ole seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud.

Kolleegiumi arvates sõltub elatise maksmise kohustusest vabastamise nõude lahendamine sellest, kas

hageja on lapse isa või mitte. Kui maakohus tuvastab, et hageja on lapse isa, on hageja PKS § 96 järgi

kohustatud last ülal pidama. Hageja nõuet saab sellisel juhul pidada ülalpidamisnõude piiramiseks

PKS § 103 mõttes, kuid PKS § 103 lg 2 järgi ei saa kohus vabastada vanemat kohustusest pidada ülal

oma alaealist last. Hagis esile toodud asjaolude alusel ei ole sellisel juhul tõenäoliselt alust hageja

nõuet rahuldada.

Kui maakohus tuvastab, et hageja ei ole lapse isa, puudub hagejal lapsega sugulussuhe ja hagejal ei

ole lapse suhtes vanema õigusi ega kohustusi, sh PKS §-st 96 tulenevat ülalpidamiskohustust. Kui

hagejal ei ole ülalpidamiskohustust, ei saa kohus hagejat sellest PKS § 103 järgi vabastada, nagu

leidis õigesti ka maakohus. Sellisel juhul saab hageja esitatud nõuet pidada täitedokumendi alusel

tekkinud kohustuse täitmisest vabanemisele suunatud nõudeks, mitte materiaalõiguses sätestatud

ülalpidamiskohustusest vabastamise nõudeks PKS § 103 mõttes.

Hageja esitatud asjaolude kohaselt mõisteti temalt lapse kasuks elatis välja Harju Maakohtu

1. augusti 2008. a kohtumäärusega. Hageja ei ole kohtumäärust seaduses sätestatud korras

vaidlustanud, mistõttu leidsid alama astme kohtud õigesti, et hageja ei ole kasutanud seaduses

sätestatud võimalusi, et tema suhtes ekslikult tehtud kohtumäärus tühistataks. Jõustunud kohtumäärus

on TsMS § 457 lg 1 ja § 463 lg 2 järgi menetlusosalistele üldjuhul kohustuslik.

Hageja vastu on nimetatud kohtumäärusest tuleneva kohustuse täitmiseks alustatud täitemenetlust.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi on tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahend

täitedokument, mida saab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras täita. Kohtutäitur lõpetab

TMS § 48 p 4 järgi täitemenetluse mh juhul, kui esitatakse kohtulahend, millega on määratud

sundtäitmine lõpetada. Kolleegium leiab, et üldjuhul saab kohus lõpetada sundtäitmise juhul, kui

sundtäitmise lõpetamine on seaduses sõnaselgelt sätestatud. Samas tuleb täitemenetluses arvestada

mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mille järgi tuleb õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-te 1 ja 2 järgi toimida

heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Sellest tulenevalt saaks kolleegiumi arvates

kohus erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui sundtäitmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Kolleegiumi arvates ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas nõuda jõustunud kohtulahendi alusel

täitemenetluse korras lapse ülalpidamiseks elatist isikult, kelle isadus ei ole seaduses sätestatud korras

kindlaks tehtud, s.o isikult, kellel ei ole lapse suhtes PKS § 96 järgi ülalpidamiskohustust. Ülaltoodud

kaalutlustel leiab kolleegium, et hageja elatise maksmisest vabastamise nõuet saab juhul, kui hageja

ei ole lapse isa, pidada tema vastu alustatud sundtäitmise lõpetamise nõudeks, mille rahuldamise

korral peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 järgi täitemenetluse lõpetama.

12. Õige on hageja väide, et ringkonnakohus ei võtnud seisukohta hagi tagamise korras

täitemenetluse peatamise kohta, kuigi hageja vaidlustas maakohtu määruse tervikuna, sh hagi

tagamata jätmise osas. Kuna kolleegium saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks,

tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel lahendada uuesti ka hageja hagi tagamise taotlus.

13. Kuna kolleegium asja sisuliselt läbi ei vaata ning asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks, jätab kolleegium kostja esitatud riigi õigusabi taotluse maakohtu lahendada.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja

määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon isikule, kes kautsjoni maksis.

Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja sisulisel

lahendamisel maakohtu otsustada.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik