3-1-1-76-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-76-11

Otsuse kuupäev

14. oktoober 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Ain Milleri ja Aleksandr Bohani süüdistuses

KarS § 268 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2011. a otsus kriminaalasjas

nr 1-06-9342

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ain Milleri kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa ja Aleksandr

Bohani kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kassatsioonid

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade

prokurör Jüri Kasesalu

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

28. september 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2011. a ja Harju Maakohtu 27. augusti 2010. a

otsused osas, millega Ain Miller ning Aleksandr Bohan tunnistati KarS § 268 lg 1 järgi süüdi

2001. a lõpust kuni 1. novembrini 2003 Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXX toimepandud

prostitutsiooni vahendamises.

2. Mõista Ain Miller ja Aleksandr Bohan eelmises punktis märgitud kuriteos õigeks, jättes

süüdistatavatele KarS § 268 lg 1 järgi mõistetud karistused muutmata.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 27. augusti 2010. a otsusega tunnistati Ain Miller süüdi KarS § 268 lg 1 järgi ja

teda karistati vangistusega 3 aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg, s.o 21 päeva, ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 11 kuud ning 9

päeva vangistust. Vastavalt KarS §-le 73 jäeti karistus 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata.

1.1 Sama otsusega tunnistati KarS § 268 lg 1 järgi süüdi Aleksandr Bohan ja teda karistati

vangistusega 2 aastaks ning 6 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg, s.o 26 päeva, ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 5 kuud ning 4 päeva

vangistust. Vastavalt KarS §-le 73 jäeti karistus 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

1.2 Sama otsusega tunnistati süüdi veel Gintautas Kačiušis, Anna Štšetko ja Natalja Valtonen

(Ljapina), kuid nende isikute osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

2. A. Miller ja A. Bohan tunnistati KarS § 268 lg 1 alusel süüdi järgmistes tegudes.

2.1 A. Miller, kes oli OÜ H tegevdirektor selle ettevõtte poolt eraisikult rendile võetud majas

asukohaga Tallinn XXXXX XX, pidas sellel aadressil 1998. a lõpust kuni 2003. a oktoobrini koos A.

Bohani ja eeluurimisel tuvastamata isikutega lõbumaja, tegeledes prostitutsiooni vahendamisega. A.

Miller juhendas baarimeeste, administraatorite ja valvurite tööd, selgitas intiimteenuseid osutavatele

naistele neile esitatavaid nõudeid, töö ning tasustamise tingimusi, andis baarimeestele korraldusi

lõbumajas töötavate isikute vahel teenitud raha jagamiseks ja sai tulu intiimteenuste osutamise ning

alkoholi müügiga teenitud rahast. A. Bohan täitis aga juhataja kohustusi, valides tööle naisi, juhtides

koos A. Milleriga baarimeeste, administraatorite ja turvameeste tööd, selgitades intiimteenuste

osutajatele töökohustusi, töö- ning tasustamise tingimusi ja andes baarimeestele selgitusi alkoholi

müügist ning intiimteenuste osutamisest saadud raha jagamiseks.

2.2 Ajavahemikul 2001. a lõpust kuni 1. novembrini 2003 pidasid süüdistatavad koos eeluurimisel

tuvastamata isikutega lõbumaja Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXX, vahendades prostitutsiooni,

kusjuures tööülesanded olid süüdistatavate vahel jagatud käesoleva otsuse eelmises punktis näidatud

viisil.

2.3 Ajavahemikul 2001. a lõpust kuni 19. oktoobrini 2005 pidasid süüdistatavad Harju maakonnas

Viimsi vallas Äigrumäe külas XXXXXXXX XXX X lõbumaja, vahendades prostitutsiooni. A. Miller

ja A. Bohan juhendasid lõbumaja tööd, korraldasid ruumide rendi ja kommunaalteenuste eest

maksmise, baarimeeste ning administraatorite töö ning baari varustamise kaubaga, viisid läbi

koosolekuid, selgitasid intiimteenuseid osutavatele naistele esitatavaid nõudeid, töö- ja tasustamise

tingimusi, tõid nende kasutuses olevate autodega naisi lõbumajja tööle või klientide juurde,

informeerisid kliente tüdrukute kohalolekust, tegelesid raha jagamisega ning said tulu intiimteenuste

osutamisest ja alkoholi müügist.

3. Maakohus leidis, et süüdistatavatele etteheidetavad kuriteod on tõendatud eeskätt tunnistajate N.

N.-i, J. M.-i, K. T. (F.), N. K. (M.), L. T., A. V.-i, V. M.-i, J. L.-i ja P. S.-i ütlustega. Jälitustoimingute

protokollidest nähtub samuti, et süüdistatavad suhtlesid klientidega, viimaks neid prostituutidega

kokku. Kuigi A. Miller ja A. Bohan ei eitanud puutumust süüdistusaktis toodud aadressidel asuvate

majadega, eitasid nad kuritegude toimepanemist. Need väited on tunnistajate ütluste ja kirjalike

tõenditega kummutatud. Süüdistatavad rentisid ruumid, tasusid nende kasutamise eest, otsisid

intiimteenuste osutamiseks tüdrukuid ja suhtlesid klientide ning prostituutidega nende kokkuviimise

eesmärgil. Selline tegevus on käsitatav prostitutsioonile kaasaaitamisena vahendamise teel KarS §

268 lg 1 mõttes. Süüdistatavad panid kuriteod toime otsese tahtlusega. Käesoleval ajal on nende

käitumine karistatav KarS § 2681 lg 1 järgi.

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Milleri kaitsja vandeadvokaat Armand

Reinmaa ja A. Bohani kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder. A. Milleri kaitsja leidis, et kuriteod on

aegunud ja taotles sellest lähtuvalt õigeksmõistva otsuse tegemist. Alternatiivselt taotles apellant

maakohtu otsuse tühistamist, A. Milleri õigeksmõistmist ja kriminaalmenetluse kulude jätmist riigi

kanda. A. Bohani kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

5.1 Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vaidlustatud otsusest jälgitavalt, milliste tõendite alusel A.

Miller ja A. Bohan süüdi tunnistati. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuses pole põhjust kahelda, kuna

neid kinnitavad omakorda V. L.-i ütlused, kes rääkis, et Äigrumäel tegutsevast lõbumajast teadis terve

Tallinn. Süüdistatavate väited pole aga ülejäänud tõenditega kooskõlas ega eluliselt usutavad.

5.2 A. Milleri kaitsja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta tähelepanuta, kuna vastavalt KarS §

81 lg-le 5 katkeb kuriteo aegumine menetlustoimingute tegemisega.

5.3 Maakohus asus 20. oktoobri 2005. a jälitustoimingu protokollile tuginevalt õigele seisukohale, et

A. Miller ja A. Bohan tegelesid XXXXXXXX XXX X asuvas majas prostitutsiooni vahendamisega.

Ühes kriminaalasjas teostatud jälitustoimingu protokoll saab olla teises kriminaalasjas tõendiks, kui

see on üle antud, jälitustoiming on teostatud loa alusel ja seaduses sätestatud korras. A. Milleri ja A.

Bohani telefonivestlustest klientidega nähtub selgelt, et süüdistatavad tegutsesid klientide ning

prostituutide kokkuviimisel otsese tahtlusega. Lisaks tõendab A. Bohani tegevust varjatud jälgimise

protokoll.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid A. Bohani kaitsja vandeadvokaat J.

Tedder ja A. Milleri kaitsja vandeadvokaat A. Reinmaa.

6.1 A. Bohani kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist,

märkides kokkuvõtlikult järgmist.

6.1.1 Maakohtu siseveendumuse kujunemine pole otsuse lugemisel jälgitav. Süüdimõistev otsus

rajaneb intiimteenuseid osutanud isikute üldsõnalistel ütlustel, mille pinnalt ei saa kindlaks teha

tunnistajate puutumust konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega. Samuti on tunnistajate ütlused

kriminaalmenetluse vältel oluliselt muutunud. Süüdistuse konkretiseerimata jätmist ei ole kohtulikul

arutamisel õnnestunud kõrvaldada, mille tõttu oleks otsuse tegemisel tulnud lähtuda süütuse

presumptsiooni põhimõttest. Nõustudes maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsiga, loobus

ringkonnakohus sisuliselt tõendite hindamisest.

6.1.2 Kohtuotsuse pinnalt võib järeldada, et A. Bohanil oli intiimteenuseid osutanud isikutega pelgalt

puutumus. Kuivõrd aga kaassüüdistatavad tema suhtes süüstava sisuga ütlusi ei andnud, on

süüdistatava seotus prostitutsiooni vahendamisega süüdistusaktis kirjeldatud asjaoludel ja mahus

välistatud. A. Bohan andis tõeseid ütlusi selle kohta, miks ta intiimteenuseid osutanud isikute ja

kaassüüdistatavatega suhtles. Süüdistatav edastas ruumide omanikele rendisummasid, kuid selline

tegevus pole taunitav. Ka ei saa tema käitumisest järeldada otsest tahtlust prostitutsioonile

vahendamise teel kaasa aidata. Seejuures jäeti kohtuotsustes kajastamata tahtluse liik, kuigi KarS §

268 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu peaks olema toimepandav vaid otsese tahtlusega. Samuti jäeti

välja selgitamata süüdistatavate seotus aadressidel XXXXX XX, XXXXXXXXXXXX XXX ja

XXXXXXXX XXX X tegutsenud äriühingutega.

6.2 A. Milleri kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist, süüdistatava

õigeksmõistmist ning kriminaalmenetluse kulude jätmist riigi kanda. Kassaatori põhiseisukohad on

järgmised.

6.2.1 Maakohus rikkus kriminaalasja arutamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust, ringkonnakohus

jättis aga sellised minetused tähelepanuta. Maakohtu otsus tugineb J. M.-i, N. N.-i ja V. L.-i ütlustele,

mis on KrMS § 68 lg 5 mõttes lubamatud tõendid. Kohtuotsusest ei nähtu, miks selliseid ütlusi võeti

arvesse olukorras, kus vahetute tõendiallikate ülekuulamine võimalik oli.

6.2.2 Piisava täpsusega pole kindlaks määratud kuritegude toimepanemise aega, kohta, viisi ega muid

kuritegude tehiolusid, mis kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2

mõttes. Samuti ei nähtu otsustest, milles A. Milleri tegevus seisnes.

6.2.3 Süüdistatav ei eita seost süüdistuses märgitud aadressidel asuvate majadega, kuid pelgalt sel

põhjusel ei saa tema käitumist käsitada kuriteona. Vabaõhukooli ja Kõivu tänavatel ning Männimäe

teel asuvate majade seos intiimteenuste osutamisega oli A. Millerile üllatuseks. Süüdistatav pole

intiimteenuste osutamisest saadud raha jagamiseks korraldusi andnud ega sellisest tegevusest tulu

saanud.

7. Kaitsjate kassatsioonidele esitatud vastuses palub Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör

Jüri Kasesalu jätta kassatsioonid rahuldamata. Prokuröri hinnangul leiavad kassaatorid ekslikult, nagu

peegeldaks süüdistatavate ütlused tegelikkuses toimunud sündmusi ja teised tõendid on väärad ning

lubamatud. Kaitsjad ei arvesta tunnistajate ütluste ja teiste tõendite, s.h jälitustoimingutega kogutud

tõendite, omavahelist riimumist. Kohtud on A. Milleri ja A. Bohani süüdimõistmisel tuginenud

tõendite kogumile. Puuduliku tõendite analüüsiga pole kassaatorid suutnud põhistada väidetavat

kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

8. Kriminaalkolleegium nõustub A. Milleri kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on tunnistajate J. M.-i,

N. N.-i ja V. L.-i ütluste näol KrMS § 68 lg 5 mõttes tegemist osaliselt lubamatute tõenditega ning

sellistele tõenditele kohtud süüdimõistvat otsust rajada ei saanud.

8.1 Vastavalt KrMS § 3 lg-le 2 kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat

kriminaalmenetlusõigust. Kuna kohtud on käesolevas asjas otsused teinud enne 1. septembrit 2011,

tuleb tunnistajate ütluste tõendina lubatavuse üle samuti otsustada kuni 1. septembrini 2011 kehtinud

KrMS § 68 lg 5 alusel. Osutatud sätte kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude

kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut

tõendiallikat ei saa üle kuulata. Kõnealuse normiga kindlustatakse ja konkretiseeritakse KrMS §-s 15

sätestatud tõendite vahetu uurimise põhimõtet ning seda, et kriminaalmenetluse prioriteediks on

tõendamiseseme asjaolude tuvastamine vahetule, mitte aga nn vahendlikule tunnistajale tuginevalt.

Seda eeskätt põhjusel, et mingi ütluse väärtus tõendina on põhimõtteliselt seda tugevam, mida

lähemal asub tema allikas tõendamiseseme asjaolule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi

2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-06, p 19).

8.2 N. N.-i ütlustest nähtuvalt rääkisid teised tüdrukud talle, et A. Miller oli aadressil XXXXX XX

tegutsenud lõbumaja boss. J. M.-i ütlustest tuleneb samuti, et teiste tüdrukute jutu põhjal oli XXXXX

XX asuv lõbumaja A. Milleri oma. V. L. andis omakorda ütlusi, mille kohaselt seda, et Äigrumäel oli

lõbumaja, teadis terve Tallinn. Arvestades eelkirjeldatud ütluste sisu, tõdeb kassaator õigustatult, et

tunnistajad vahendasid teavet nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest nad said teadlikuks

teiste isikute vahendusel. Teisisõnu peegeldavad sellised ütlused fakte, mida tunnistajad ise tajunud

pole. Seejuures on V. L.-i poolt räägitu näol sisuliselt tegemist kuulujutu, mitte aga tunnistaja vahetul

kogemusel põhinevate faktiliste asjaoludega.

8.3 Kriminaalasja materjalist nähtub, et lisaks J. M.-ile ja N. N.-ile tehti eeluurimisel kindlaks

hulgaliselt isikuid, kes süüdistuses märgitud aadressidel prostituutidena töötasid ning kes võisid

seetõttu ise tajuda asjaolusid, mida vahendasid J. M. ja N. N., kuid keda kohtulikul arutamisel siiski

tunnistajatena üle ei kuulatud. Selliselt toimides jäeti sisuliselt kasutamata menetlusseadusest lähtuv

võimalus tõendusteabe kogumiseks vahetute tõendiallikate ülekuulamise teel. Rajades seejärel

süüdimõistva otsuse järeldused muuhulgas J. M.-i, N. N.-i ja V. L.-i ütlustele, eirasid kohtud KrMS §

68 lg 5 nõudeid, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2

tähenduses.

8.4 Eelöeldu ei tähenda siiski seda, et J. M.-i, N. N.-i ja V. L.-i ütlused oleksid täies ulatuses

lubamatud, kuna tunnistajad rääkisid ka sellistest tõendamiseseme asjaoludest, mida ise vahetult

tajusid. Samuti ei tähenda nende isikute ütluste osaline lubamatuks tunnistamine, et ülejäänud

tõendikogum, millele kohtuotsused rajati, olnuks A. Milleri ning A. Bohani suhtes süüdimõistva

otsuse tegemiseks ebapiisav.

II

9. Vastuseks kassaatorite seisukohtadele, milles ei nõustuta A. Milleri ja A. Bohani süüdimõistmise

aluseks olevate järelduste ning tõenditele antud hinnanguga, märgib kriminaalkolleegium esmalt, et

tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Kassatsioonikohtu

pädevusse kuuluv kriminaalmenetlusõiguse järgimise kontroll hõlmab järelevalvet selle üle, kas

kohtud pidasid kohtuotsuse tegemisel kinni menetlusõigusega seatud nõuetest. Teisisõnu saab

Riigikohus vaagida küsimust, kas kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja kas otsusest

nähtub, millised asjaolud kohtuliku arutamise tulemina tõendatuks loeti ning millistele tõenditele ja

miks seejuures tugineti (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2011. a otsus kriminaalasjas

nr 3-1-1-38-11, p 16).

9.1 Kolleegiumi hinnangul järeldasid maa- ja ringkonnakohus õigustatult, et tõendatud on A.

Millerile ning A. Bohanile süüksarvatavad kuriteod, mille nad panid toime 1998. a lõpust kuni 2003.

a oktoobrini Tallinnas XXXXX XX ja 2001. a lõpust kuni 19. oktoobrini 2005 Harju maakonnas

Viimsi vallas Äigrumäe külas XXXXXXXX XXX X. Vaidlustades nende kuritegude osas tõenditele

antud hinnangut ja otsuste põhistatust, taotlevad kassaatorid sisuliselt uute faktiliste asjaolude

tuvastamist, millise küsimuse lahendamine Riigikohtu pädevusse ei kuulu. Kohtuotsustest nähtuvad

jälgitavad põhistused selle kohta, et A. Milleri ja A. Bohani süüdimõistmine rajaneb esmajoones

tunnistajate ütlustele ning jälitustoimingute protokollidele. Kolleegiumi hinnangul loeti kohtulikul

arutamisel uuritud tõendikogumi analüüsimise tulemina õigustatult tuvastatuks aadressidel XXXXX

XX ja XXXXXXXX XXX X toimepandud prostitutsiooni vahendamine süüdistuses kirjeldatud

ajavahemike vältel ning see, et kassaatorid tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei tähenda, nagu

oleksid kohtuotsused vaadeldavas küsimuses põhjendamata.

9.2 Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda

tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka

ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest.

Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist

konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-08, p 13.1). Pidades

silmas käesoleva kriminaalasja tehiolusid ja seda, et A. Millerile ning A. Bohanile etteheidetavate

kuritegude näol on tegemist jätkuvate süütegudega, tuleb nende toimepanemise aja määratlemist

süüdistuses näidatud viisil lugeda kaitseõiguse tagamise seisukohalt piisavaks.

9.3 Tunnistajate ütluste, jälitustoimingute protokollide ja dokumentaalsete tõendite alusel tuvastasid

kohtud, et süüdistatavate tegevus seisnes peamiselt intiimteenuste osutamiseks vajalike ruumide

rentimises, rendi tasumises, prostituutide otsimises ning nende klientidega kokkuviimises, milline

käitumine vastab KarS § 268 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Samuti on kohtud põhjendanud,

missuguste asjaolude tõttu süüdistatavate kaitseversioonid teiste tõenditega mittehaakuvaks,

ebausaldusväärseks ja eluliselt ebausutavaks loeti. A. Bohani kaitsjaga ei saa nõustuda selleski nagu

ei nähtuks kohtuotsustest, missuguses vormis tahtlusega süüdistatav KarS § 268 lg-s 1 sätestatud

kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused realiseeris, sest maa- ja ringkonnakohtu otsustest tuleneb

ühemõtteliselt, et A. Miller ning A. Bohan panid kuriteod toime otsese tahtlusega.

9.4 Tulenevalt KarS § 5 lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes

juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo

toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07, p 39). Tsiteeritud põhimõttest lähtuvalt osutasid kohtud õigesti

alates 16. juulist 2006 jõustunud KarS § 2681 lg-le 1, mille objektiivsed tunnused seisnevad

prostitutsiooni vahendamises, selleks ruumi andmises või muul viisil isiku prostitutsioonile

kaasaaitamises ja sedastasid põhjendatult, et süüdlaste tegevus on jätkuvalt karistatav ka käesoleval

ajal kehtiva süüteokoosseisu mõttes. Enne karistusseadustiku jõustumist sätestati vastutus

prostitutsiooni vahendamise eest KrK §-s 2026. Loetletud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus jätta

aadressidel XXXXX XX ja XXXXXXXX XXX X toimepandud kuritegude osas muutmata.

III

10. Kassaatorite kriitika on aga põhjendatud kuriteo osas, mis pandi vastavalt süüdistusaktile toime

2001. aasta lõpust kuni 1. novembrini 2003 Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXX. Nimelt ei nähtu

maa- ja ringkonnakohtu otsustest, milliste tõendite alusel A. Milleri ja A. Bohani süü kõnealuse

kuriteo toimepanemisel tuvastatuks loeti. Ainuüksi asjaolust, et sellel aadressil asuvas hoones oli

registreeritud OÜ H tegevuskoht, mille tegevdirektorina A. Miller töötas, ega ka sellest, et kumbki

süüdistatav pole enda seotust seal asuva majaga eitanud, ei saa teha järeldusi süüdistuses kirjeldatud

faktiliste asjaolude tõendatuse kohta. Maakohus on iseenesest süüdistuses kajastatud sündmuste

terviklikul analüüsimisel käsitlenud N. N.-i ütlusi, kelle sõnade kohaselt pakkus A. Bohan talle 1998.

või 1999. aastal Tallinnasse elama asumisel võimalust aadressil XXXXXXXXXXXX XXX

prostituudina töötada, kuid süüdistusakti tekst väidetavat prostitutsiooni vahendamist kõnealusel

ajaperioodil ei hõlma. Ülejäänud kohtuotsuste aluseks olnud tunnistajate ütlustest, jälitustoimingute

protokollidest ega ka dokumentaalsetest tõenditest ei tulene selliseid faktilisi asjaolusid, mille pinnalt

saaks rääkida kõnealuse kuriteo toimepanemise tuvastatuks lugemisest, millest johtuvalt tuleb A.

Miller ning A. Bohan selles süüdistuses õigeks mõista.

IV

11. Kuigi süüdistatavad tuleb osaliselt õigeks mõista, ei pea kriminaalkolleegium A. Millerile ja A.

Bohanile mõistetud karistuste kergendamist põhjendatuks. A. Millerit karistati veidi üle KarS § 268

lg 1 sanktsiooni keskmise määra jääva karistusega, A. Bohani aga sanktsiooni keskmises määras.

Seejuures jäeti karistused KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Võttes arvesse, et

süüdistatavad tegelesid pikema aja vältel mitmete isikute suhtes ja kahes erinevas kohas

prostitutsiooni vahendamisega, vastavad maakohtu otsuse aluseks olevate põhjenduste kohaselt

mõistetud karistused täielikult nende süü suurusele ja isikutele. Seetõttu tuleb kohtuotsused A.

Millerile ja A. Bohanile KarS § 268 lg 1 järgi mõistetud karistuste raskuse osas jätta muutmata.

V

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 309 lg-st 2, § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2011. a ja Harju Maakohtu 27.

augusti 2010. a otsused osas, millega A. Miller ning A. Bohan tunnistati KarS § 268 lg 1 järgi süüdi

2001. a lõpust kuni 1. novembrini 2003 Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXX toimepandud

prostitutsiooni vahendamises ja mõistab nad selles kuriteos õigeks, jättes ülejäänud tegude eest

mõistetud karistused muutmata. Muus osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata, kaitsjate

kassatsioonid aga rahuldada osaliselt.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris