Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-69-11 AI generated

3-1-1-69-11 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-69-11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

11. novembril 2009 koostas Põhja Politseiprefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et Raivo Uukkivi rikkus 14. oktoobril 2009. a Harjumaal Nissi vallas Turba alevikus Turba Gümnaasiumi

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-69-11 · Riigikohus: 11. novembril 2009 koostas Põhja Politseiprefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et Raivo Uukkivi rikkus 14. oktoobril 2009. a Harjumaal Nissi vallas Turba alevikus Turba Gümnaasiumi

Keywords

AI generated
use of motor vehicle contract for vehicle sale use of mobile phone driving non-roadworthy vehicle motor vehicle pollution vehicle keeper
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-69-11

Otsuse kuupäev

14. oktoober 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi Raivo Uukkivi karistamises kohaliku omavalituse

volikogu valimise seaduse § 672 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-27698

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raivo Uukkivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hannes Olli,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Oleg Klok

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

14. september 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a ja Harju Maakohtu 12. jaanuari

2011. a otsused Raivo Uukkivi karistamises KOVVS § 672 lg 1 järgi ja lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11. novembril 2009 koostas Põhja Politseiprefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et Raivo

Uukkivi rikkus 14. oktoobril 2009. a Harjumaal Nissi vallas Turba alevikus Turba Gümnaasiumi

spordihoone ees kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-s 61 poliitilisele

välireklaamile kehtestatud piiranguid. Nimelt oli R. Uukkivi kasutuses olnud sõiduki Mitsubishi

L200 tagaklaasile paigaldatud kirje "Kõik valima", mille esitäht "K" kujutas endast Eesti

Keskerakonna logo. Samuti oli mõlemal pool kirjet number 162. R. Uukkivi kandideeris 2009. a Rae

vallavolikogu valimistel Eesti Keskerakonna nimekirjas kandidaadina nr 162.

2. Harju Maakohtu 12. jaanuari 2011. a otsusega karistati R. Uukkivi eelmises punktis nimetatud teo

eest KOVVS § 672 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Kohtu põhiseisukohad olid

järgmised.

2.1 KOVVS § 61 kohaselt on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud üksikkandidaadi, erakonna või

erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku

või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel,

ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam. Väärteoasjas

on tuvastatud ja ei ole vaidlust, et R. Uukkivi isiklikus kasutuses olnud sõiduauto, millel olid

väärteoprotokollis nimetatud kirjed, seisis 14. oktoobril 2009. a kell 10.30 Turba Gümnaasiumi

spordihoone ees, s.o kohas, kuhu kõigil oli vaba juurdepääs. 14. oktoober 2009 oli aktiivse

valimisagitatsiooni aeg KOVVS § 6 lg 3 tähenduses. R. Uukkivi kandideeris 2009.a kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel Rae vallas Eesti Keskerakonna kandidaadina nr 162. Sõiduautole

kleebitud tekstiosa "Kõik valima" esitäht oli äravahetamiseni sarnane Eesti Keskerakonna logol

domineeriva elemendiga (ristikheinaleht K tähe taustal) ja oli seega käsitatav logona.

2.2 KOVVS § 61 keelab aktiivse valimisagitatsiooni perioodil kujutada avalikult mis tahes teavet,

mille eesmärk on suunata isiku käitumist valimistel seoses reklaamis osundatud isiku, erakonna või

valimisliiduga. Sellise teabe kujutamine on keelatud ka isiklikul sõiduautol, mis paikneb avalikus

kohas. R. Uukkivi karistamisel pole tähtsust ka sellel, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset

teises kohaliku omavalitsuse üksuses kui see, mille volikogu valimistel R. Uukkivi kandideeris.

R. Uukkivi elektronkirjavahetus juristiga ei anna alust väiteks, et menetlusalune isik tegutses tegu

toime pannes vältimatus keelueksimuses.

2.3 Puudub alus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse tõttu. Asjas ei saa

rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest, samuti pole R. Uukkivi karistamine teo asjaolusid

arvestades ilmselgelt mittemõõdukas.

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Uukkivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Hannes Olli, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja R. Uukkivi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotles

kaitsja R. Uukkivile mõistetud karistuse kergendamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid korrata.

Kohtukolleegium märkis, et ta ei jaga apellandi arvamust, nagu ei saaks isiklik sõiduauto olla

KOVVS § 61 mõttes välireklaami kandjaks. R. Uukkivile etteheidetav tegu kandis endas ilmselgelt

poliitilise reklaami eesmärke, täpsemalt eesmärki kutsuda inimesi üles hääletama valimistel

R. Uukkivi kui Eesti Keskerakonna kandidaadi poolt. Kuna selline reklaam esitati avalikus kohas, siis

oli tegemist ka välireklaamiga reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 8 mõttes.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Uukkivi kaitsja H. Olli, kes taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega ei raskendataks menetlusaluse isiku

olukorda. Kassaatori põhiväited on järgmised.

5.1 KOVVS § 61 ei keela poliitilist välireklaami kohtades, mida selles sättes ei nimetata, sh isiklikul

sõiduautol. KOVVS § 61 loetleb keelatud kohad, kus ei tohi logo ja eraldusmärke reklaamida.

Isiklikku sõidukit nende hulgas ei ole. KOVVS § 61 neljas alternatiiv "muu poliitiline välireklaam" ei

laienda välireklaamiks keelatud kohtade ringi, vaid käib muude meetmete kohta samas paragrahvis

nimetatud kohtades. Kui seadusandja oleks soovinud keelustada reklaami erasõidukitel või kõikidel

sõidukitel, oleks see seaduse sõnastuses ka kirjas. Ainuüksi normitehniliselt oleks olnud lihtsam

rajatiste ja hoonete kõrval loetellu lisada ka sõidukid, mida aga tehtud ei ole.

Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu

valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu X koosseisu eelnõu 620 SE) seletuskirja

kohaselt oli poliitilise välireklaami piirangute kehtestamise eesmärk majasuuruste valimisplakatite

kasutamine ja valimatu plakatite kleepimine majaseintele ja plankudele. KOVVS § 61 eesmärk pole

seega poliitilise välireklaami täielik keelustamine. Riigikohus on KOVVS § 61 eesmärgina

tunnustanud ka eesmärki vähendada valimiskampaania kulude vähendamisega raha osakaalu

poliitilise võimu saavutamisel. Isiklikul autol logo või kandidaadi nime vms kujutamine oleks selle

eesmärgiga täielikult kooskõlas, sest tegemist on kõige odavama võimalusega teisi enda

kandideerimisest teavitada. Valimisliitudesse koondunute või üksik-kandidaatide jaoks on see

enamasti ka ainukene reklaamivõimalus, mida rahakott lubab. Mis tahes muud viisid – nt reklaam

rendipinnal või ajakirjades, pastakate, plakatite ja brošüüride tellimine ja levitamine, raadio ja

telereklaam - eeldavad kordades suuremat valimiseelarvet kui isiklikule sõidukile enda nime või

numbri kleepimine. Seega ei saa KOVVS § 61 eesmärk olla keelustada selline käitumine, mida

R. Uukkivile käesolevas asjas süüks arvatakse.

5.2 Kassaator leiab erinevalt kohtutest, et õigusteadlase vastus R. Uukkivi järelepärimisele, mis

puudutas KOVVS § 61 tõlgendamist, välistab KarS §-st 39 tulenevalt R. Uukkivi süü.

5.3 Alternatiivselt leiab kaitsja, et arvestades KOVVS § 61 ebaselgust, üheselt mõistetava

tõlgenduspraktika puudumist ja R. Uukkivi püüdu selgitada välja sätte sisu, peaks kohaldatav

rahatrahv olema väiksem kui 200 eurot.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et ringkonnakohtu

vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

7. R. Uukkivile KOVVS § 672 lg 1 järgi etteheidetav tegu leidis väärteoprotokolli kohaselt aset 14.

oktoobril 2009. KarS § 81 lg 3 esimene lause sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle

toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesoleva

asja materjalidest ei nähtu süüteo aegumise peatumise alustele (KarS § 81 lg 7) vastavaid asjaolusid.

Seega aegus R. Uukkivi väidetav väärtegu 14. oktoobril 2011. Erinevalt kriminaalmenetlusest, mida

tuleb KrMS § 199 lg 3 kohaselt jätkata ka pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist, kui seda taotleb

süüdimõistetu rehabiliteerimise eesmärgil, on väärteomenetluses aegumine VTMS § 29 lg 3 järgi

absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. septembri 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-64-09, p 7 ja 7. aprilli 2011. a

otsus asjas nr 3-1-1-20-11, p 14). Seetõttu ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a ja Harju Maakohtu 12. jaanuari

2011. a otsused Raivo Uukkivi karistamises KOVVS § 672 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse R.

Uukkivi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

II

8. Väljaspool käesoleva väärteoasja lahendamise piire märgib kolleegium järgmist.

9. Nõustuda ei saa tõlgendusega, nagu keelaks KOVVS § 61 poliitilise välireklaami üksnes kohtades,

mida

nimetatakse

selle

sätte

kolmes

esimeses

teokoosseisus,

s.o

hoonel,

rajatisel,

ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. Ehkki KOVVS § 61 sõnastus on kolleegiumi

hinnangul normitehniliselt ebaõnnestunud, võimaldab see siiski mõista, et seadusandja tahe on

suunatud mis tahes poliitilise välireklaami keelustamisele aktiivse agitatsiooni ajal. Sellele osutab

KOVVS § 61 viimane alternatiiv "ning muu poliitiline välireklaam". Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium märkis 14. novembri 2005. a otsuses asjas nr 3-4-1-27-05, et KOVVS § 61

sätestab neli aktiivse agitatsiooni ajal keelatud tegu: 1) üksikkandidaadi, erakonna või erakonna

nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku

reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel; 2) nende logo

või muu eraldusmärgi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või

välisküljel; 3) nende programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise-

või välisküljel; 4) muu poliitiline välireklaam. Seejuures leidis põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium, et keelatud poliitiline välireklaam, mis pole hõlmatud esimese kolme koosseisuga, on

hõlmatud neljandaga (vt viidatud otsuse punkt 13). Ka Riigikohtu üldkogu tõlgendas 1. juuli 2010. a

otsuses asjas nr 3-4-1-33-09 KOVVS § 61 nii, et sellest sättest tuleneb poliitilise välireklaami üldine

ja ühetaoline keeld (vt nt viidatud otsuse punkt 57) ning et selle paragrahvi esimesed

koosseisualternatiivid on käsitatavad vaid poliitilise välireklaami näidisloeteluna (vt viidatud otsuse

punkti 48). Seejuures asus üldkogu seisukohale, et poliitilise välireklaami keeld ei ole vastuolus PS §

13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega ja et isikutel, kellele keeld on suunatud ja keda võib

selle rikkumise eest karistada, on võimalik neid asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha,

milline tegevus on käsitatav keelatud poliitilise välireklaamina ja võib seetõttu kaasa tuua

karistusõigusliku vastutuse (vt viidatud otsuse punktid 46–50).

10. 1. juuli 2010. a otsuses asjas nr 3-4-1-33-09 leidis üldkogu abstraktse normikontrolli raames, et

poliitilise välireklaami keeld riivab küll hääletamisõigust, kandideerimisõigust koostoimes

väljendusvabadusega, ettevõtlusvabadust, omandipõhiõigust ja erakonna tegevusvabadust, kuid

arvestades keelu eesmärke, on need riived demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Samas märkis üldkogu, et kuigi abstraktse normikontrolli

menetluses osutub poliitilise välireklaami keeld põhiseaduspäraseks, ei välista see konkreetset

normikontrolli (vt viidatud otsuse punkt 71). See tähendab, et konkreetse juhtumi asjaolude pinnalt

võib poliitilise välireklaami keeld osutuda mingis osas põhiseadusvastaseks. Kolleegiumi hinnangul

võinuks väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolusid arvestades juhul, kui aegumine poleks välistanud R.

Uukkivi karistamist poliitilise välireklaami keelu rikkumise eest, tõusetuda küsimus kõneksoleva

keelu osalisest põhiseadusvastasusest.

11. Nimelt on kaheldav, kas KOVVS §-s 61 sätestatud poliitilise välireklaami keeld on üldkogu 1.

juuli 2010. a otsuse punktis 51 osutatud eesmärkide saavutamise abinõuna põhiseaduspärane ka osas,

milles see võtab kohalikel valimistel kandideerivalt isikult õiguse reklaamida oma kandidatuuri tema

isiklikus kasutuses olevatel esemetel, sh sõiduautol või ka näiteks rõivastel, mida kandidaat kannab.

12. Keeld kasutada kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaati ennast puudutava poliitilise

välireklaami kandjatena ka kandidaadi isiklikus kasutuses olevaid esemeid riivab põhiõigusi - eeskätt

väljendusvabadust, kandideerimisvabadust ja omandipõhiõigust - märksa intensiivsemalt kui keeld

paigutada poliitilist välireklaami määratlemata hulgale avalikus ruumis asuvatele objektidele, millel

puudub kandideeriva isikuga vahetu seos. Esiteks tungib poliitilise välireklaami keeld osas, milles see

laieneb kandidaadi kasutuses olevatele esemetele, tavapärasest suuremal määral privaatsfääri ja

väljendusvabaduse ning omandipõhiõiguse tuumikalasse. Teiseks võib valimistel kandideeriva isiku

kasutuses olevatele esemetele - sh sõiduautole - paigaldatud välireklaam aidata muust poliitilisest

välireklaamist suuremal määral kaasa sisulisele poliitilisele teavitustööle ja kandidaadi vahetule

suhtlemisele valijatega. Lisaks tuleb silmas pidada, et käesolevas asjas oli tegemist kohaliku

omavalitsuse volikogu (vallavolikogu) valimistel kandideeriva isikuga. Kohalikel valimistel - ja seda

eriti väiksemates omavalitsusüksustes - on kandidaadi võimalused valijaid oma kandideerimisest

teavitada ning neile oma poliitilisi vaateid edastada tavaliselt piiratumad kui Riigikogu või Euroopa

Parlamendi valimistel.

13. Samal ajal jääb kandidaadi kasutuses olevatel esemetel tehtava poliitilise välireklaami maht ja

intensiivsus tulenevalt reklaamikandja ja reklaamitava kandidaadi ruumilise seotuse nõudest

paratamatult piiratuks ega saa seega massiivselt täita avalikku ruumi. Sellise reklaami puhul puudub

alus rääkida "gigantomaaniast nii kasutatavate reklaamikandjate suuruse kui mahu osas",

"majasuurustest valimisplakatitest" ja "valimatust plakatite kleepimisest majaseintele ja plankudele",

mille lõpetamise vajalikkusele osutati poliitilise välireklaami keelu kehtestanud Euroopa Parlamendi

valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse

muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu X koosseisu eelnõu 620 SE) seletuskirjas. Samuti on üldjuhul

tegemist vähekuluka reklaamiviisiga, sest see ei eelda reklaampindade rentimist ega masstiraažis

reklaammaterjalide tellimist. Järelikult on kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaadi kasutuses

olevatel esemetel tehtava kandidaati ennast puudutava poliitilise välireklaami mõju valimiskampaania

kuludele suhteliselt väikene ega suurenda märkimisväärselt raha osakaalu poliitilise võimu

saavutamisel.

14. R. Uukkivi suhtes koostatud väärteoprotokollis kirjeldatud teo aegumise tõttu puudub

kolleegiumil võimalus anda käesolev väärteoasi VTMS § 169 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 3 lg 3 alusel arutamiseks Riigikohtu üldkogule. Seda seetõttu, et

PSJKS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt kontrollib Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse käigus vaid asjassepuutuva õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Säte on

asjassepuutuv siis, kui selle põhiseaduspärasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle

põhiseadusvastasuse korral (vt Riigikohtu üldkogu 31. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 19 ja

18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-116-09, p 18). Kuna väärteomenetlus R. Uukkivi suhtes tuleb

lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel sõltumata sellest, kas KOVVS § 61 on otsuse punktis 11

märgitud osas põhiseaduspärane või mitte, ei ole KOVVS § 61 käesolevas asjas asjassepuutuv säte

PSJKS § 14 lg 2 esimese lause mõttes.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi