3-1-1-69-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated11. novembril 2009 koostas Põhja Politseiprefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et Raivo Uukkivi rikkus 14. oktoobril 2009. a Harjumaal Nissi vallas Turba alevikus Turba Gümnaasiumi
Legislator headnote
AI generated3-1-1-69-11 · Riigikohus: 11. novembril 2009 koostas Põhja Politseiprefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et Raivo Uukkivi rikkus 14. oktoobril 2009. a Harjumaal Nissi vallas Turba alevikus Turba Gümnaasiumi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-69-11
Otsuse kuupäev
14. oktoober 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi
Kohtuasi
Väärteoasi Raivo Uukkivi karistamises kohaliku omavalituse
volikogu valimise seaduse § 672 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a otsus väärteoasjas
nr 4-09-27698
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raivo Uukkivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hannes Olli,
kassatsioon
Teised kassatsioonimenetluse
pooled
Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Oleg Klok
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
14. september 2011, suuline menetlus
Istungil osalenud isikud
Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a ja Harju Maakohtu 12. jaanuari
2011. a otsused Raivo Uukkivi karistamises KOVVS § 672 lg 1 järgi ja lõpetada
väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 11. novembril 2009 koostas Põhja Politseiprefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et Raivo
Uukkivi rikkus 14. oktoobril 2009. a Harjumaal Nissi vallas Turba alevikus Turba Gümnaasiumi
spordihoone ees kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-s 61 poliitilisele
välireklaamile kehtestatud piiranguid. Nimelt oli R. Uukkivi kasutuses olnud sõiduki Mitsubishi
L200 tagaklaasile paigaldatud kirje "Kõik valima", mille esitäht "K" kujutas endast Eesti
Keskerakonna logo. Samuti oli mõlemal pool kirjet number 162. R. Uukkivi kandideeris 2009. a Rae
vallavolikogu valimistel Eesti Keskerakonna nimekirjas kandidaadina nr 162.
2. Harju Maakohtu 12. jaanuari 2011. a otsusega karistati R. Uukkivi eelmises punktis nimetatud teo
eest KOVVS § 672 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Kohtu põhiseisukohad olid
järgmised.
2.1 KOVVS § 61 kohaselt on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud üksikkandidaadi, erakonna või
erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku
või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel,
ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam. Väärteoasjas
on tuvastatud ja ei ole vaidlust, et R. Uukkivi isiklikus kasutuses olnud sõiduauto, millel olid
väärteoprotokollis nimetatud kirjed, seisis 14. oktoobril 2009. a kell 10.30 Turba Gümnaasiumi
spordihoone ees, s.o kohas, kuhu kõigil oli vaba juurdepääs. 14. oktoober 2009 oli aktiivse
valimisagitatsiooni aeg KOVVS § 6 lg 3 tähenduses. R. Uukkivi kandideeris 2009.a kohaliku
omavalitsuse volikogu valimistel Rae vallas Eesti Keskerakonna kandidaadina nr 162. Sõiduautole
kleebitud tekstiosa "Kõik valima" esitäht oli äravahetamiseni sarnane Eesti Keskerakonna logol
domineeriva elemendiga (ristikheinaleht K tähe taustal) ja oli seega käsitatav logona.
2.2 KOVVS § 61 keelab aktiivse valimisagitatsiooni perioodil kujutada avalikult mis tahes teavet,
mille eesmärk on suunata isiku käitumist valimistel seoses reklaamis osundatud isiku, erakonna või
valimisliiduga. Sellise teabe kujutamine on keelatud ka isiklikul sõiduautol, mis paikneb avalikus
kohas. R. Uukkivi karistamisel pole tähtsust ka sellel, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset
teises kohaliku omavalitsuse üksuses kui see, mille volikogu valimistel R. Uukkivi kandideeris.
R. Uukkivi elektronkirjavahetus juristiga ei anna alust väiteks, et menetlusalune isik tegutses tegu
toime pannes vältimatus keelueksimuses.
2.3 Puudub alus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse tõttu. Asjas ei saa
rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest, samuti pole R. Uukkivi karistamine teo asjaolusid
arvestades ilmselgelt mittemõõdukas.
3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Uukkivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi
Hannes Olli, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja R. Uukkivi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotles
kaitsja R. Uukkivile mõistetud karistuse kergendamist.
4. Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja
apellatsioon rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid korrata.
Kohtukolleegium märkis, et ta ei jaga apellandi arvamust, nagu ei saaks isiklik sõiduauto olla
KOVVS § 61 mõttes välireklaami kandjaks. R. Uukkivile etteheidetav tegu kandis endas ilmselgelt
poliitilise reklaami eesmärke, täpsemalt eesmärki kutsuda inimesi üles hääletama valimistel
R. Uukkivi kui Eesti Keskerakonna kandidaadi poolt. Kuna selline reklaam esitati avalikus kohas, siis
oli tegemist ka välireklaamiga reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 8 mõttes.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Uukkivi kaitsja H. Olli, kes taotleb
ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega ei raskendataks menetlusaluse isiku
olukorda. Kassaatori põhiväited on järgmised.
5.1 KOVVS § 61 ei keela poliitilist välireklaami kohtades, mida selles sättes ei nimetata, sh isiklikul
sõiduautol. KOVVS § 61 loetleb keelatud kohad, kus ei tohi logo ja eraldusmärke reklaamida.
Isiklikku sõidukit nende hulgas ei ole. KOVVS § 61 neljas alternatiiv "muu poliitiline välireklaam" ei
laienda välireklaamiks keelatud kohtade ringi, vaid käib muude meetmete kohta samas paragrahvis
nimetatud kohtades. Kui seadusandja oleks soovinud keelustada reklaami erasõidukitel või kõikidel
sõidukitel, oleks see seaduse sõnastuses ka kirjas. Ainuüksi normitehniliselt oleks olnud lihtsam
rajatiste ja hoonete kõrval loetellu lisada ka sõidukid, mida aga tehtud ei ole.
Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu
valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu X koosseisu eelnõu 620 SE) seletuskirja
kohaselt oli poliitilise välireklaami piirangute kehtestamise eesmärk majasuuruste valimisplakatite
kasutamine ja valimatu plakatite kleepimine majaseintele ja plankudele. KOVVS § 61 eesmärk pole
seega poliitilise välireklaami täielik keelustamine. Riigikohus on KOVVS § 61 eesmärgina
tunnustanud ka eesmärki vähendada valimiskampaania kulude vähendamisega raha osakaalu
poliitilise võimu saavutamisel. Isiklikul autol logo või kandidaadi nime vms kujutamine oleks selle
eesmärgiga täielikult kooskõlas, sest tegemist on kõige odavama võimalusega teisi enda
kandideerimisest teavitada. Valimisliitudesse koondunute või üksik-kandidaatide jaoks on see
enamasti ka ainukene reklaamivõimalus, mida rahakott lubab. Mis tahes muud viisid – nt reklaam
rendipinnal või ajakirjades, pastakate, plakatite ja brošüüride tellimine ja levitamine, raadio ja
telereklaam - eeldavad kordades suuremat valimiseelarvet kui isiklikule sõidukile enda nime või
numbri kleepimine. Seega ei saa KOVVS § 61 eesmärk olla keelustada selline käitumine, mida
R. Uukkivile käesolevas asjas süüks arvatakse.
5.2 Kassaator leiab erinevalt kohtutest, et õigusteadlase vastus R. Uukkivi järelepärimisele, mis
puudutas KOVVS § 61 tõlgendamist, välistab KarS §-st 39 tulenevalt R. Uukkivi süü.
5.3 Alternatiivselt leiab kaitsja, et arvestades KOVVS § 61 ebaselgust, üheselt mõistetava
tõlgenduspraktika puudumist ja R. Uukkivi püüdu selgitada välja sätte sisu, peaks kohaldatav
rahatrahv olema väiksem kui 200 eurot.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et ringkonnakohtu
vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
7. R. Uukkivile KOVVS § 672 lg 1 järgi etteheidetav tegu leidis väärteoprotokolli kohaselt aset 14.
oktoobril 2009. KarS § 81 lg 3 esimene lause sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle
toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesoleva
asja materjalidest ei nähtu süüteo aegumise peatumise alustele (KarS § 81 lg 7) vastavaid asjaolusid.
Seega aegus R. Uukkivi väidetav väärtegu 14. oktoobril 2011. Erinevalt kriminaalmenetlusest, mida
tuleb KrMS § 199 lg 3 kohaselt jätkata ka pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist, kui seda taotleb
süüdimõistetu rehabiliteerimise eesmärgil, on väärteomenetluses aegumine VTMS § 29 lg 3 järgi
absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 21. septembri 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-64-09, p 7 ja 7. aprilli 2011. a
otsus asjas nr 3-1-1-20-11, p 14). Seetõttu ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu
kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a ja Harju Maakohtu 12. jaanuari
2011. a otsused Raivo Uukkivi karistamises KOVVS § 672 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse R.
Uukkivi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
II
8. Väljaspool käesoleva väärteoasja lahendamise piire märgib kolleegium järgmist.
9. Nõustuda ei saa tõlgendusega, nagu keelaks KOVVS § 61 poliitilise välireklaami üksnes kohtades,
mida
nimetatakse
selle
sätte
kolmes
esimeses
teokoosseisus,
s.o
hoonel,
rajatisel,
ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. Ehkki KOVVS § 61 sõnastus on kolleegiumi
hinnangul normitehniliselt ebaõnnestunud, võimaldab see siiski mõista, et seadusandja tahe on
suunatud mis tahes poliitilise välireklaami keelustamisele aktiivse agitatsiooni ajal. Sellele osutab
KOVVS § 61 viimane alternatiiv "ning muu poliitiline välireklaam". Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegium märkis 14. novembri 2005. a otsuses asjas nr 3-4-1-27-05, et KOVVS § 61
sätestab neli aktiivse agitatsiooni ajal keelatud tegu: 1) üksikkandidaadi, erakonna või erakonna
nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku
reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel; 2) nende logo
või muu eraldusmärgi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või
välisküljel; 3) nende programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise-
või välisküljel; 4) muu poliitiline välireklaam. Seejuures leidis põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegium, et keelatud poliitiline välireklaam, mis pole hõlmatud esimese kolme koosseisuga, on
hõlmatud neljandaga (vt viidatud otsuse punkt 13). Ka Riigikohtu üldkogu tõlgendas 1. juuli 2010. a
otsuses asjas nr 3-4-1-33-09 KOVVS § 61 nii, et sellest sättest tuleneb poliitilise välireklaami üldine
ja ühetaoline keeld (vt nt viidatud otsuse punkt 57) ning et selle paragrahvi esimesed
koosseisualternatiivid on käsitatavad vaid poliitilise välireklaami näidisloeteluna (vt viidatud otsuse
punkti 48). Seejuures asus üldkogu seisukohale, et poliitilise välireklaami keeld ei ole vastuolus PS §
13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega ja et isikutel, kellele keeld on suunatud ja keda võib
selle rikkumise eest karistada, on võimalik neid asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha,
milline tegevus on käsitatav keelatud poliitilise välireklaamina ja võib seetõttu kaasa tuua
karistusõigusliku vastutuse (vt viidatud otsuse punktid 46–50).
10. 1. juuli 2010. a otsuses asjas nr 3-4-1-33-09 leidis üldkogu abstraktse normikontrolli raames, et
poliitilise välireklaami keeld riivab küll hääletamisõigust, kandideerimisõigust koostoimes
väljendusvabadusega, ettevõtlusvabadust, omandipõhiõigust ja erakonna tegevusvabadust, kuid
arvestades keelu eesmärke, on need riived demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Samas märkis üldkogu, et kuigi abstraktse normikontrolli
menetluses osutub poliitilise välireklaami keeld põhiseaduspäraseks, ei välista see konkreetset
normikontrolli (vt viidatud otsuse punkt 71). See tähendab, et konkreetse juhtumi asjaolude pinnalt
võib poliitilise välireklaami keeld osutuda mingis osas põhiseadusvastaseks. Kolleegiumi hinnangul
võinuks väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolusid arvestades juhul, kui aegumine poleks välistanud R.
Uukkivi karistamist poliitilise välireklaami keelu rikkumise eest, tõusetuda küsimus kõneksoleva
keelu osalisest põhiseadusvastasusest.
11. Nimelt on kaheldav, kas KOVVS §-s 61 sätestatud poliitilise välireklaami keeld on üldkogu 1.
juuli 2010. a otsuse punktis 51 osutatud eesmärkide saavutamise abinõuna põhiseaduspärane ka osas,
milles see võtab kohalikel valimistel kandideerivalt isikult õiguse reklaamida oma kandidatuuri tema
isiklikus kasutuses olevatel esemetel, sh sõiduautol või ka näiteks rõivastel, mida kandidaat kannab.
12. Keeld kasutada kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaati ennast puudutava poliitilise
välireklaami kandjatena ka kandidaadi isiklikus kasutuses olevaid esemeid riivab põhiõigusi - eeskätt
väljendusvabadust, kandideerimisvabadust ja omandipõhiõigust - märksa intensiivsemalt kui keeld
paigutada poliitilist välireklaami määratlemata hulgale avalikus ruumis asuvatele objektidele, millel
puudub kandideeriva isikuga vahetu seos. Esiteks tungib poliitilise välireklaami keeld osas, milles see
laieneb kandidaadi kasutuses olevatele esemetele, tavapärasest suuremal määral privaatsfääri ja
väljendusvabaduse ning omandipõhiõiguse tuumikalasse. Teiseks võib valimistel kandideeriva isiku
kasutuses olevatele esemetele - sh sõiduautole - paigaldatud välireklaam aidata muust poliitilisest
välireklaamist suuremal määral kaasa sisulisele poliitilisele teavitustööle ja kandidaadi vahetule
suhtlemisele valijatega. Lisaks tuleb silmas pidada, et käesolevas asjas oli tegemist kohaliku
omavalitsuse volikogu (vallavolikogu) valimistel kandideeriva isikuga. Kohalikel valimistel - ja seda
eriti väiksemates omavalitsusüksustes - on kandidaadi võimalused valijaid oma kandideerimisest
teavitada ning neile oma poliitilisi vaateid edastada tavaliselt piiratumad kui Riigikogu või Euroopa
Parlamendi valimistel.
13. Samal ajal jääb kandidaadi kasutuses olevatel esemetel tehtava poliitilise välireklaami maht ja
intensiivsus tulenevalt reklaamikandja ja reklaamitava kandidaadi ruumilise seotuse nõudest
paratamatult piiratuks ega saa seega massiivselt täita avalikku ruumi. Sellise reklaami puhul puudub
alus rääkida "gigantomaaniast nii kasutatavate reklaamikandjate suuruse kui mahu osas",
"majasuurustest valimisplakatitest" ja "valimatust plakatite kleepimisest majaseintele ja plankudele",
mille lõpetamise vajalikkusele osutati poliitilise välireklaami keelu kehtestanud Euroopa Parlamendi
valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse
muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu X koosseisu eelnõu 620 SE) seletuskirjas. Samuti on üldjuhul
tegemist vähekuluka reklaamiviisiga, sest see ei eelda reklaampindade rentimist ega masstiraažis
reklaammaterjalide tellimist. Järelikult on kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaadi kasutuses
olevatel esemetel tehtava kandidaati ennast puudutava poliitilise välireklaami mõju valimiskampaania
kuludele suhteliselt väikene ega suurenda märkimisväärselt raha osakaalu poliitilise võimu
saavutamisel.
14. R. Uukkivi suhtes koostatud väärteoprotokollis kirjeldatud teo aegumise tõttu puudub
kolleegiumil võimalus anda käesolev väärteoasi VTMS § 169 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 3 lg 3 alusel arutamiseks Riigikohtu üldkogule. Seda seetõttu, et
PSJKS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt kontrollib Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse käigus vaid asjassepuutuva õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Säte on
asjassepuutuv siis, kui selle põhiseaduspärasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle
põhiseadusvastasuse korral (vt Riigikohtu üldkogu 31. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 19 ja
18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-116-09, p 18). Kuna väärteomenetlus R. Uukkivi suhtes tuleb
lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel sõltumata sellest, kas KOVVS § 61 on otsuse punktis 11
märgitud osas põhiseaduspärane või mitte, ei ole KOVVS § 61 käesolevas asjas asjassepuutuv säte
PSJKS § 14 lg 2 esimese lause mõttes.
Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi