3-1-1-72-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-72-11

Otsuse kuupäev

12. oktoober 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi DSV Transport AS-i karistamises tolliseaduse § 92 lg

2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. märtsi 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-10-3736

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

DSV Transport AS-i kaitsja vandeadvokaat Kai Amos

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. september 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Anton Heifets ja DSV Transport

AS-i kaitsja vandeadvokaat Kai Amos

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. märtsi 2011. a otsus DSV Transport AS-i väärteoasjas

tolliseaduse § 92 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Määrata Advokaadibüroo Amos OÜ poolt kassatsioonimenetluses DSV Transport AS-le

osutatud õigusabi mõistlikuks suuruseks 616 (kuussada kuusteist) eurot ning arvata see koos

kaitsja sõidukuludega summas 111 (ükssada üksteist) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti

menetluskulude hulka.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 7. oktoobri 2010. a otsusega karistati DSV Transport AS-i tolliseaduse

(edaspidi TS) § 92 lg 2 järgi 3000 krooni suuruse rahatrahviga kauba deklareerimise eest vale tariifse

klassifikatsiooniga. Tolliagent J. R. deklareeris 1. ja 17. märtsi 2010. a kahel tollideklaratsioonil nr

10EE1310EE90353489 ja nr 10EE1310EE90469974 kaubasaaja OÜ L eest kauba klassifikatsiooniga

8528711300, mille tollimaksumäär on 0%. Tollikontrolli käigus teostatud ekspertiisi tulemusel

selgus, et deklareeritud kaubale vastab tariifne klassifikatsioon 8528711900, mille tollimaksumäär on

14%. J. R. pani ülalkirjeldatud teo toime vähemalt hooletusest.

2. Maksu- ja Tolliameti karistusotsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Mihkel

Leesment, kes taotles selle otsuse tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse

lõpetamist koosseisu puudumise tõttu. Kaitsja väitis, et J. R. kandis kaudset esindust tähistava koodi

tollideklaratsioonidele ekslikult ja tegelikkuses oli DSV Transport AS volitatud OÜ-d L otseselt

esindama. Seega saab TS § 92 lg 2 järgi vastutusele võtta üksnes OÜ L. Samas poleks kaitsja arvates

DSV Transport AS-i võimalik karistada ka siis, kui asuda seisukohale, et tolliagent suhtles tolliga OÜ

L kaudse esindajana, sest sel juhul ületas J. R. menetlusalusele isikule täiendavaid kohustusi võttes

oma pädevust. Kauba deklareerimine vale tariifse klassifikatsiooniga polnud DSV Transport AS-i

huvides. Toll oli kõnealuse kaubaga analoogilist kaupa 25. juunil 2009 kontrollinud ja rikkumist

tuvastamata selle vabastanud, mistõttu kasutati tariifset klassifikatsiooni 8528711300 analoogilise

kauba deklareerimisel 2009. aastal korduvalt. Kuna tolli käitumisest võis samas valdkonnas tegutsev

keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik isik mõistlikult järeldada, et kasutatud tariifne

klassifikatsioon vastab deklareeritule, täitis J. R. tollideklaratsioonide koostamisel nõutavat

hoolsuskohustust piisava tähelepanelikkusega.

3. Harju Maakohus rahuldas 16. märtsil 2011. a menetlusaluse isiku kaebuse, tühistas Maksu- ja

Tolliameti karistusotsuse ning lõpetas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse. Arvestades, et

OÜ L tasus kaubale vastava tariifse klassifikatsiooni määramisega kaasnenud tollimaksu, asus

maakohus seisukohale, et DSV Transport AS tegutses OÜ L otsese esindajana ega vastuta seega

viimase nimel tollideklaratsioonidesse kantud andmete õigsuse eest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse

talituse juhtivinspektor talituse juhataja ülesannetes Airi Leonidov kassatsiooni, milles taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kassaatori

põhiseisukohad on järgmised.

4.1. DSV Transport AS teatas tollideklaratsioonides, et tegutseb OÜ L eest. Täpsustades, et

esindamine on kaudne, ja olles volitatud esindajana tegutsema, saab Ühenduse tolliseadustiku

(edaspidi ÜTS) artikkel 5 p 4 esimesest lõigust juhindudes järeldada üksnes seda, et menetlusalune

isik tegutses kaudse esindajana. Maakohus jättis ÜTS art 5 p 4 esimese lõigu alusetult kohaldamata ja

asus tunnistajate ütlustele tuginedes ebaõigele seisukohale, et DSV Transport AS esindas OÜ-d L

otseselt. Poolte esialgne tahe võis olla suunatud küll tollideklaratsioonide esitamisele otsese esinduse

vormis, kuid see ei väära fakti, et tegelikkuses esitati deklaratsioonid kaudse esindusega.

4.2. Kaudse esinduse puhul seab tolli andmekäitlussüsteem COMPLEX deklarandile täiendavaid

piiranguid - märkides tollideklaratsiooni lahtrisse 14 kaudset esindust tähistava koodi, on võimalik

deklaratsiooni kinnitada üksnes siis, kui lisada deklaratsiooni juurde esindusõigust tõendav dokument

ja teha selle kohta kanne deklaratsiooni lahtrisse 44. J. R. lisas mõlemale käesolevas väärteoasjas

vaidluse all olevale tollideklaratsioonile dokumendi koodiga 2010 ja pealkirjaga "volitus".

Arvestades, et dokumendikood 2010 tähistab Eesti Tollitariifistiku kohaselt tolliagendi

esinduslepingut või volikirja kaudse esinduse puhul, kinnitab tollideklaratsioonide esitamist kaudse

esindusega lisaks deklaratsioonide lahtrile 14 ka lahter 44.

4.3. Asudes seisukohale, et mõni ÜTS artikkel 5 p 4 esimeses lõigus loetletud eeldustest pole

täidetud, pidanuks maakohus lähtuma sama sätte teisest lõigust, mille kohaselt loetakse isikut, kes ei

teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, või kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest,

ilma et ta oleks volitatud seda tegema, enda nimel ja enda eest tegutsevaks. Kuna ÜTS võimaldab

pidada deklarandiks üksnes DSV Transport AS-i, ei saanud maakohus tollideklaratsioonidesse

märgitud esindusliiki tuvastada teistsugusena.

5. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Kai Amos esitas kassatsioonivastuse, milles leiab

kokkuvõtvalt järgmist.

5.1. Otsene ja kaudne esindus erinevad üksteisest tollivõla tasumiseks kohustatud isiku poolest.

Täpsemalt tuleb deklareerimisega kaasnevad maksud otsese esinduse puhul tasuda esindataval,

kaudse esinduse korral esindajal. Maakohus tuvastas, et käesoleval juhul tasus kaubale vastava

tariifse klassifikatsiooni määramisega kaasnenud tollimaksu OÜ L ja DSV Transport AS tegutses

otsese esindajana.

5.2. J. R. ületas tollideklaratsioonidele ebaõiget esindusliiki märkides tööandjalt saadud pädevust,

sest ei kontrollinud enne deklaratsioonide täitma asumist klientide andmebaasist DSV Transport AS-i

volituste tegelikku mahtu. Arvestades, et lisaks eeltoodule polnud kauba deklareerimine vale tariifse

klassifikatsiooniga DSV Transport AS-i huvides, ei saa J. R.-i käitumist DSV Transport AS-le

omistada.

5.3. Isegi juhul kui DSV Transport AS vastutaks OÜ L eest esitatud tollideklaratsioonidesse kantud

andmete õigsuse eest, pole J. R. hoolsuskohustust rikkunud. Väärteomenetlus kuulub vältimatult

lõpetamisele ka põhjusel, et väärteoprotokollis pole selgitatud, miks on tariifne klassifikatsioon

8528711300 vale. Väites, et kaudse esinduse korral vabanes menetlusalune isik kauba deklareerimise

tõttu vale tariifse klassifikatsiooniga kohustusest tasuda 14% tollimaksu, leiab kaitsja, et DSV

Transport AS-i poolt toimepandud tegu ei vasta TS § 92 lg 2 objektiivsele koosseisule.

6. Kohtuistungil täiendas kohtuvälise menetleja esindaja Anton Heifets väärteomenetluse seadustiku

1. septembril 2011 jõustunud muudatusi arvestades kassatsiooni taotlust ja palus Harju Maakohtu

16. märtsi 2011. a otsuse tühistada ning Maksu- ja Tolliameti 7. oktoobri 2010. a karistusotsuse

jõustada. Sisulises osas jäi kassaator kassatsiooni juurde, lisades, et kuna importtollimaks on oma

olemuselt importija maksukohustus, pole see esinduse liigi tuvastamisel relevantne.

7. DSV Transport AS-i kaitsja vandeadvokaat K. Amos juhtis kohtuistungil tähelepanu asjaolule, et

tollideklaratsioonidele lisatud volikirjast nähtuvalt volitas OÜ L DSV Transport AS-i esindama

ennast otseselt. Kuna volikirja sisu ei vastanud kaudse esinduse põhimõttele, tuvastas maakohus

põhjendatult, et menetlusalune isik tegutses OÜ L otsese esindajana. Samuti ei nõustunud kaitsja

kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et ÜTS ei võimalda esinduse liiki pärast

tollideklaratsiooni kinnitamist muuta. Arvestades, et ÜTS artikkel 5 p 4 teine lõik loeb enda nimel ja

enda eest tegutsevaks nii isiku, kes ei teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, kui ka isiku, kes

teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, nõuab ÜTS

tollideklaratsiooni märgitud esinduse kohta käivate andmete sisulist kontrollimist. Pidades silmas, et

maakohus tugines otsese esinduse tuvastamisel tunnistajate ütluste kõrval ka tollideklaratsioonidele

lisatud volikirjale, kontrolliti käesoleva väärteoasja kohtuliku arutamise käigus DSV Transport AS-i

tegelike volituste olemasolu ja jõuti põhjendatult järeldusele, et vaatamata tollideklaratsioonidesse

kantud kaudset esindust tähistavale koodile, esindas DSV Transport AS OÜ-d L otseselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Käesoleva väärteoasja keskne vaidlus käib selle üle, kas DSV Transport AS esindas OÜ-d L

otseselt või kaudselt. Nimelt asus kohtuväline menetleja karistusotsuses seisukohale, et

menetlusalune isik tegutses kaudse esindajana, maakohus tuvastas aga, et tollideklaratsioonid esitati

otsese esindusega. Tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 363 lg-st 5 ei või Riigikohus faktilisi

asjaolusid tuvastada, vaid saab VTMS § 175 p-le 2 toetudes üksnes kontrollida, kas maakohus järgis

väärteomenetlusõigust, sh seda, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged,

ammendavad ja vastuoludeta.

9. Harju Maakohus tugines esinduse liigi tuvastamisel lisaks tunnistajate ütlustele ka

tollideklaratsioonidele lisatud volikirjale ja asjaolule, et kaubale vastava tariifse klassifikatsiooni

määramisega kaasnenud tollimaksu tasus OÜ L.

10. Kolleegium selgitab, et ÜTS artikkel 5 p 4 eesmärgiks on esmalt täpsustada, et tolli suhtes kehtib

esindus vaid juhul, kui tollile on teada nii see, et tolliga vahetult suhtlev isik tegutseb kellegi teise

jaoks, kui ka isik, kelle huvides esindaja tegutseb. Teiseks rõhutab ÜTS art 5 p 4, et nii otsese kui ka

kaudse esindajana tegutseva isiku tegevus tekitab esindatavale kohustusi üksnes esindusõiguse

olemasolu korral. Eeltoodust nähtuvalt ei omista ÜTS tollideklaratsiooni lahtrisse 14 märgitud

esindusõigust puudutavatele andmetele ette kindlaksmääratud jõudu ega välista võimalust hilisema

menetluse käigus tuvastada, et tollideklaratsioonidesse kanti tegelikkusele mittevastav informatsioon.

Järelikult pöördus maakohus esinduse liigi üle tekkinud vaidluse lahendamiseks põhjendatult muude

tõendite poole.

11. Kolleegiumi hinnangul pole maakohtu siseveendumuse kujunemine esinduse liigi tuvastamise

aluseks olnud tõendite hindamisel aset leidnud minetuste tõttu kohtuotsuse lugejale aga jälgitav.

11.1. Võttes arvesse Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemat praktikat, mille kohaselt on

imporditavalt kaubalt tasumisele kuuluv importtollimaks oma olemuselt kauba importija

maksukohustus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. detsembri 2010. a otsuse nr 3-2-1-128-10 p 10),

nõustub kriminaalkolleegium kassaatoriga, et asjaolu, kes tasub tollimaksu, pole esinduse liigi

tuvastamisel asjakohane. Järelikult tugines maakohus käesolevas väärteoasjas alusetult asjaolule, et

kaubale vastava tariifse klassifikatsiooni määramisega kaasnenud tollimaksu tasus OÜ L.

11.2. Arvestades järgnevalt, et maakohus jättis hinnangu andmata nii sellele, et tollideklaratsioonidele

lisatud volikirja dokumendikood 2010 tähistab Eesti Tollitariifistiku kohaselt tolliagendi

esinduslepingut või volikirja kaudse esinduse puhul, kui ka asjaolule, et kaudset esindust tähistava

koodi märkimise korral saab deklaratsiooni kinnitada üksnes siis, kui lisada sellele esindusõigust

tõendav dokument ja teha sellekohane märge deklaratsiooni lahtrisse 44, on käesolevas väärteoasjas

tehtud kohtuotsuse põhjendused puudulikud. Kuna maakohus pole selgitanud sedagi, mis volikirja

sisust andis aluse arvata, et DSV Transport AS suhtles tolliga OÜ L otsese esindajana, rikkus

maakohus kolleegiumi hinnangul kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Seetõttu tuleb kohtuotsus

tühistada ja väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks saata.

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et vastavalt

VTMS § 123 lg-le 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust lahendada VTMS

§-s 133 loetletud küsimused ja näidata vastavalt VTMS §-le 110 otsuse põhiosas nii tõendite analüüs,

kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ning neile antav õiguslik hinnang. Vastavalt VTMS §

133 p-le 4 peab kohus välja selgitama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

Eelöeldust tuleneb, et kohtuotsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo

koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Olukord, kus maakohtu

otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150

lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. novembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-

1-1-89-10, p 7).

13. Käesolevas väärteoasjas karistas kohtuväline menetleja DSV Transport AS-i kauba

deklareerimise eest vale tariifse klassifikatsiooniga 8528711300. Maakohus märkis oma 16. märtsi

2011. a otsuses, et puudub vaidlus asjaolu üle, et kaup oli deklareeritud vale tariifse

klassifikatsiooniga. Võttes aga arvesse, et väärteoasja kohtutoimikus ja sellele lisatud

väärteotoimikus nr 6-3/1750 sisalduvad tollideklaratsioonid 1. ja 17. märtsist 2010, millistele on

märgitud tariifne klassifikatsioon 8528711900, jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes

maakohus jõudis järeldusele, et J. R. deklareeris kauba vale tariifse klassifikatsiooniga 8528711300.

Jättes Maksu- ja Tolliameti karistusotsuse aluseks olnud faktilised asjaolud kontrollimata, rikkus

maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 16. märtsi 2011. a otsuse ning saadab väärteoasja

uueks arutamiseks samale kohtule.

15. Riigikohtu istungil esitas DSV Transport AS-i kaitsja K. Amos taotluse hüvitada DSV Transport

AS-le valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu summas 1122

eurot ja kaitsja sõidukulud summas 111,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on

tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Arvestades käesoleva väärteoasja keskmist keerukust ja

menetlusalust isikut ähvardada võinud trahvi maksimaalset suurust, on kolleegiumi hinnangul

kassatsioonimenetluses DSV Transport AS-i poolt kaitsjale makstud tasust mõistlik KrMS § 175 lg 1

p 1 mõttes 616 eurot. Menetluskulude hulka tuleb arvata ka kaitsja sõidukulud summas 111,60 eurot.

Kassatsioonimenetlusega seoses tekkinud menetluskulude hüvitamine summas 727, 60 eurot tuleb

Harju Maakohtul lahendada asjas uue kohtuotsuse tegemisel.

Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi