3-1-2-2-11 · Riigikohus

RIIGIKOHU

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-2-2-11

Määruse kuupäev

12. oktoober 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Henrik Antsovi süüditunnistamises KarS § 184 lg 2

p-de 1 ja 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. novembri 2007. a ja Tartu Ringkonnakohtu

22. mai 2008. a kohtuotsused kriminaalasjas nr 1-07-1404

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Henrik

Antsovi

kaitsja

vandeadvokaat

Monika

Mägi,

teistmisavaldus

Teised teistmismenetluse pooled Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

14. september 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Henrik Antsovi kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas

RESOLUTSIOON

Anda kriminaalasi arutamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Henrik Antsov tunnistati Tartu Maakohtu 19. novembri 2007. a otsusega süüdi ja teda karistati

KarS 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega kuueks aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 17. august 2006.

2. H. Antsov tunnistati süüdi selles, et ta omandas 16. augustil 2006 kella 23:00 paiku grupis koos

Anatoli Rjaboviga Vladislav Šipovilt Tallinnas XXXXXXX X-XX ebaseaduslikult vähemalt 997,6

grammi amfetamiini ja vedasid selle samal päeval grupis koos A. Rjaboviga sõiduautoga Tallinnast

Tartusse, kus nad 17. augustil 2006 kella 01:10 paiku politsei poolt kinni peeti.

Samuti tunnistati H. Antsov süüdi selles, et ta omandas 2006. aastal tuvastamata isikutelt ja viisil

ning andis Siim Raidmale neljal-viiel korral ebaseaduslikult edasi kokku suures koguses narkootilisi

aineid – amfetamiini ja ecstasy't. Kriminaalasja kohtueelses menetluses olid materjalid S. Raidma

osas eraldatud põhjusel, et ta ei pannud kuritegusid toime koos teiste samas kriminaalasjas

kahtlustatavatega.

3. Tartu Maakohtu 19. novembri 2007. a otsuse peale esitasid apellatsioonid H. Antsovi kaitsjad

vandeadvokaadid Monika Mägi ja Toomas Alp, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja

H. Antsovi õigeksmõistmist.

4. Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2008. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 19. novembri 2007. a otsus

muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 8. septembril 2008, mil

Riigikohus jättis süüdimõistetute kaitsjate kassatsioonid menetlusse võtmata.

5. Tartu Maakohtu 30. septembri 2010. a otsusega tunnistati S. Raidma KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

süüdi selles, et ta omandas 2006. aastal korduvalt ja ebaseaduslikult H. Antsovilt ning andis

tuvastamata isikutele edasi kokku suures koguses amfetamiini ja ecstasy't.

6. Tartu Maakohtu 30. septembri 2010. a otsuse peale esitas apellatsiooni S. Raidma kaitsja advokaat

Vello Luik, kes palus maakohtu otsuse S. Raidma süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

tühistada ja kaitsealuse selles osas õigeks mõista.

7. Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 30. septembri

2010. a otsus osaliselt S. Raidma süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti S. Raidma

selles kuriteos õigeks. Nimelt väitis S. Raidma kohtus talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud

süüdistusele vastates, et oli politsei survel nii H. Antsovi kriminaalasjas kui ka oma kriminaalasja

kohtueelses menetluses andnud narkootiliste ainete omandamise kohta H. Antsovilt valeütlusi.

Samuti kinnitas S. Raidma, et tegelikult pole ta H. Antsovilt kunagi narkootilisi aineid saanud.

Arvestades eeltoodut, märkis ringkonnakohus, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid,

et S. Raidma omandas 2006. aastal H. Antsovilt narkootilisi aineid.

8. Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a otsus jõustus edasikaebamata.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Tartu Maakohtu 19. novembri 2007. a ja Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2008. a otsuste peale esitas

KrMS § 366 p 5 alusel teistmisavalduse H. Antsovi kaitsja vandeadvokaat M. Mägi, kes taotleb

kohtuotsuste tühistamist H. Antsovi süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning uue otsuse

tegemist, millega mõistetakse H. Antsov KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks ja vähendatakse mõistetud

karistust. Alternatiivselt taotleb teistmisavalduse esitaja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

Kaitsja tugineb Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a otsusele, mille kohaselt pole S. Raidma

H. Antsovilt 2006. aastal narkootilisi aineid omandanud. Järelikult tunnistati H. Antsov suure koguse

narkootiliste ainete ebaseaduslikus korduvas käitlemises ebaõigesti süüdi ja S. Raidma

õigeksmõistmine peab kaasa tooma ka H. Antsovi õigeksmõistmise KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kuna

sellega langeb ära H. Antsovile süüks pandud kuritegude korduvus, väheneb oluliselt süüdistuse

maht. Eelnev annab põhjuse H. Antsovile mõistetud karistuse kergendamiseks. Arvestades, et

kriminaalasjas pole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib uue otsuse teha Riigikohus.

10. Teistmisavaldusele esitatud vastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri asendaja

Ene Timmi, et käesoleval juhul puudub KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmise alus. Prokurör märgib,

et S. Raidma ütluste usaldusväärsust hinnati nii H. Antsovi kui ka S. Raidma kriminaalasjas, ja leiab,

et S. Raidma kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei ilmnenud asjaolusid, mis poleks kohtutel H.

Antsovi süüdimõistmisel teada olnud. Kuna kohtud pidasid kriminaalasja materjalide eraldamist S.

Raidma osas põhjendatuks ja vajalikuks, pole kaitsja viide Riigikohtu üldkogu 24. aprilli 2000. a

otsusele kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 asjakohane.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas H. Antsovi kaitsja teistmisavaldust kolmeliikmelises

koosseisus avalikul kohtuistungil 18. mail 2011. Kuna kohtukoosseisu liikmetel tekkisid seadust

kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused, anti kriminaalasi KrMS § 372 ja § 354 alusel

läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi täiskogule.

12. Kohtuistungitel jäid teistmismenetluse pooled oma taotluste ja seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kriminaalkolleegium nõustub teistmisavalduse esitajaga selles, et Tartu Ringkonnakohtu 22. mai

2008. a ja 17. detsembri 2010. a kohtuotsuste järeldused on omavahel vastuolus. Nimelt tegi kohus

22. mail 2008 kindlaks, et H. Antsov andis S. Raidmale 2006. aastal neljal-viiel korral

ebaseaduslikult edasi kokku suures koguses amfetamiini ja ecstasy't, kuid 17. detsembril 2010

tuvastati, et S. Raidma pole H. Antsovilt narkootilisi aineid saanud.

14. Riigikohtu üldkogu on varasemas praktikas käsitanud erinevates kohtuotsustes sisalduvate

järelduste vastuolu teistmisalusena AKKS § 771 lg 3 p 5 mõttes (vt Riigikohtu üldkogu 24. aprilli

2000. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 p 10). Kehtivas õiguskorras kajastab AKKS § 771 lg 3 p-

i 5 sisu KrMS § 366 p 5, mille kohaselt on teistmise aluseks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu

oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis

iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või

süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega

konfiskeeritud, olukorra kergendamise.

15. 1. septembril 2011 jõustus KrMS § 366 p 8, mille kohaselt on teistmise aluseks kohtuotsuse

jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on

kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Kui näha eelnevas seadusandja tahet

sätestada kohtuotsustes sisalduvate järelduste vastuolu teistmisalusena üksnes olukorras, mil

õigeksmõistev kohtuotsus tehti üldmenetluses ja süüdimõistev kohtuotsus lihtmenetluses, ei saa

üldmenetluses tehtud kohtuotsuste järelduste vastuolu enam teistmisaluseks olla. Arvestades, et

käesoleva kriminaalasja lahendamiseks peab seega otsustama, kas menetlusõigus on muutunud

määral, mis tingib vajaduse muuta Riigikohtu üldkogu 24. aprilli 2000. a otsuse kriminaalasjas nr 3-

1-2-1-00 p-s 10 väljendatud seisukohta, tuleb kriminaalasi anda arutamiseks Riigikohtu üldkogule.

16. Riigikohtu üldkogu märkis ülalviidatud otsuse p-s 13 sedagi, et erinevates kohtuotsustes

sisalduvat vastuolu kuriteosündmuse olemasolu osas saab kõrvaldada vaid viisil, et üks kohus hindab

kõiki tõendeid kogumis ühes menetluses ja teeb siis vastavalt oma siseveendumusele otsuse kõigi

kohtualuste suhtes. Käesoleva kriminaalasja teistmise korral puudub aga võimalus H. Antsovi ja S.

Raidma kriminaalasju koos menetleda. Kui pidada üldmenetluses tehtud kohtuotsuste järelduste

vastuolu jätkuvalt teistmise aluseks, tuleb üldkogul järgnevalt leida õiguse ühetaoliseks

kohaldamiseks kehtiva menetlusõiguse tingimustes viis jõustunud kohtuotsuste järelduste vastuolu

kõrvaldamiseks.

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 356 p-st 2, annab Riigikohtu kriminaalkolleegium

käesoleva kriminaalasja arutamiseks Riigikohtu üldkogule.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi