3-3-1-31-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-31-11 Otsuse kuupäev 12. oktoober 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi AS Veolia Keskkonnateenused kaebus Võru Linnavolikogu 22. detsembri 2009. a otsuse nr 26 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-10-165 Menetluse alus Riigikohtus AS Ragn-Sells ja Võru Linnavolikogu kassatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AS Ragn-Sells ja Võru Linnavolikogu kassatsioonkaebused rahuldamata. Jätta jõusse Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-10-165, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Mõista AS Veolia Keskkonnateenused kasuks Võru Linnavolikogult välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot ja 12 senti. Arvata kautsjonid riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Võru Linnavalitsus andis 2. septembri 2009. a korraldusega nr 434 korraldatud jäätmeveo ainuõiguse Võru linnas AS-le Ragn-Sells. Võru Linnavalitsus ja AS Ragn-Sells sõlmisid 9. oktoobril 2009 korraldatud jäätmeveo lepingu. 27. novembril 2009 esitas AS Ragn-Sells Võru Linnavalitsusele taotluse segaolmejäätmete teenustasu muutmiseks Võru linnas alates 1. jaanuarist 2010. 22. detsembri 2009. a otsusega nr 26 "Korraldatud jäätmeveo teenuse hinna kehtestamine" (otsus nr 26) kehtestas Võru Linnavolikogu uued teenuse hinnad. 2. AS Veolia Keskkonnateenused esitas Tartu Halduskohtule kaebuse otsuse nr 26 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud otsus vastuolus konkursi pakkumiskutse dokumentide (PKD) punktidega 10.4 ja 10.8. Ühelgi pakkujal ei olnud alust oodata, et Võru linn nõustub ainuõiguse perioodi jooksul vedaja poolt pakutud hinda tõstma või et hindu tõstetakse juba enne ainuõiguse perioodi algust 5,7%. AS Ragn- Sells põhjendas teenustasude tõstmise vajadust jäätmete ladestustasu hinna tõusuga Torma prügilas ja oodatava diislikütuse aktsiisimäärade tõusuga. Konkursil pakkumuste esitamise tähtpäev oli 4. august 2009, kuid saastetasu tõus oli teada juba 18. juunil 2009, mil Riigikogu võttis vastu riigi 2009. a teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mille § 5 p-ga 8 tõsteti alates 1. jaanuarist 2010 tavajäätmete prügilasse ladestamisel tasumisele kuuluvat saastetasu. Seadus kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 22. juunil 2009 ning avaldati Riigi Teatajas 26. juunil 2009. Kuna AS Ragn-Sells on Torma prügilat käitava OÜ Amestop osanik 50% ulatuses ning neil on OÜ

Amestop nõukogus ja juhatuses esindajad, on raske väita, et Torma prügila käitluskulude tõus ei olnud AS-le Ragn-Sells mõistlikult ette nähtav. Diislikütuse hinna võimalik 5% suurune hinnatõus on AS Ragn-Sells enda äririsk. See ei anna alust nõuda teenustasu hinna tõstmist. AS Ragn-Sells pidi pakkumuse esitamisel arvestama PKD p-de 10.4 ja 10.8 tingimustega. Puudus alus eeldada ja loota, et jäätmeveo teenusega seotud kulud püsivad pakkumuse esitamise hetkel olnud tasemel ning ei tõuse ainuõiguse perioodi jooksul. Võru Linnavolikogul puudus alus AS Ragn-Sells taotluse rahuldamiseks ning jäätmeveo teenuste hinna tõstmiseks. Vaidlustatud otsus on vastuolus Võru Linnavolikogu 12. märtsi 2009.a määruse nr 75 "Korraldatud jäätmeveo rakendamiseks veopiirkonna, jäätmeliikide, vedamise sageduse ja jäätmeveo piirhindade määramine" (määrus nr 75) § 6 lg 1 p-ga 2 ja 3, kuna lg-s 1 sätestatud tingimused teenustasu tõstmiseks ei olnud täidetud. Vaidlustatud otsus on vastuolus ka põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui kaebaja oleks teadnud, et Võru linn on valmis taganema PKD p-des 10.4 ja 10.8 kehtestatud nõuetest, siis oleks ka tema teinud konkursil pakkumuse, mis oleks tunnistatud edukaks. Halduskohtu istungil lisas AS Veolia Keskkonnateenused, et nende õiguste rikkumine tulenes ka õigusvastase konkurentsieelise andmisest AS-le Ragn-Sells. 3. Võru Linnavolikogu ei nõustunud kaebusega ja palus selle jätta rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole alust kaebaja väitel, et juhindudes PKD p-dest 10.4 ja 10.8 ning uue hinnaesildise esitamise nõudest, ei olnud pakkujatel alust oodata Võru linna poolset nõusolekut või valmisolekut ainuõiguse perioodil hinda tõsta. Esines õiguspärane ootus, et ette antud ja eeldatava ainuõiguse alguses enam mittekehtiva ladestushinna alusel tehtav pakkumus kuulub PKD p 10.8 alusel ümber hindamisele või ülevaatamisele pärast uue ladestushinna selgumist. Konkursil osalejad pidid pakkumuse tegemisel lähtuma linnavalitsuse poolt ette antud ladestustasu hinnast. PKD p 10.4 tuleks lugeda kui arvestamist kõikide kulude võimalike tõusudega, mis on oma igapäeva kutsetegevuses tegutseval ettevõttel võimalik ette näha ning mis on seotud teenuse osutamisega. Ette nähtavaks või arvestatavaks mõjuteguriks ei tohi lugeda riiklikult kehtestatud tarbimismakse. PKD p 10.8 teine lause lubab erandjuhtudel taotleda hinna muutmist ja otsuse nr 26 kehtestamisel esinesid selleks alust andvad asjaolud. Hinnamuutuse teostamine enne reaalset teenuse osutamise alustamist võimaldas vältida olukorda, kus rikutaks teenuse tarbija õiguspärast ootust teenuse hinna kestvusele. Vaidlustatud otsus ei ole vastustaja hinnangul vastuolus Võru Linnavolikogu 12. märtsi 2001. a määruse nr 75 § 6 lg-ga 1. Kuna jäätmeveo teenuste hindade kehtestamise vajadus tulenes jäätmevedu reguleerivate õigusaktide muutumisest, millest oli ette teada ühe mõjuri muutus juba hinnaesildise esitamisel, kuid mille suurus oli teenuse pakkujatele linnavalitsuse poolt ette kirjutatud, ning teise mõjuri esinemine selgus alles pärast ainuõiguse andmist, siis esines õiguslik alus otsuse nr 26 kehtestamiseks ka määruse nr 75 § 6 lg 1 p 1 kohaselt. Kaebaja oli hinnaesildise esitamisel teadlik linnavalitsuse seisukohast tarbimismaksude mittekäsitlemisest ettevõtte äririskina. Vastustaja on vaidlustatud otsuse kehtestamisel lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest ega ole oma

otsusega laiendanud või kehtestanud täiendavaid, PKD-s sätestatust erinevaid teenuse hinna muutmise kriteeriume, mis oleksid 3. isikule soodsamad või teda soosivad. 4. Kolmas isik AS Ragn-Sells pidas kaebust põhjendamatuks. AS Ragn-Sells leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus ja ta ei ole selgitanud, millisel alusel ta käsitleb ennast konkurendina korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel. Kaebaja ja 3. isik ei ole konkurendid selles piirkonnas, kuivõrd korraldatud jäätmevedu teostab ainult 3. isik. Alusetu on kaebaja väide tema õiguste kahjustamise kohta võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. Kaebaja ja 3. isik ei ole ühesuguses olukorras. Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja ei oleks temale hinnatõusu võimaldanud, mistõttu on tema õiguste rikkumine oletuslik. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas ta oleks oma pakkumuse esitanud teisel viisil. Vaadates pakkumustes esitatud hindu, ei ole kaebaja ja 3. isiku hindade vahe nii väike, et 5,7%-line hinnatõus muudaks tulemusi. Kaebaja jäi konkursil oma pakkumusega kolmandaks, mitte isegi teiseks. Kuivõrd 5,7% jagu soodsamate hindade puhul poleks kaebaja ikkagi konkurssi võitnud, ei kahjusta vaidlustatud otsus kaebaja õigusi. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et 3. isik oleks pakkumuste esitamise ajal pidanud arvestama saastetasu tõusu, Torma prügila uue hinnakirja ja kütusehinna tõusuga. Saastetasu tõus ei tähenda automaatselt, et prügila tõstab ladestustasu, ja pakkumuste esitamise ajaks polnud Torma prügila vastavat infot avaldanud. Prügila hinnatõusu põhjenduseks oli osaliselt ka käitluskulude suurenemine, mida 3. isikul polnud võimalik ette näha. OÜ Amestop on iseseisev juriidiline isik, millest AS-le Ragn-Sells kuulub 50% ning juhatuses ja nõukogus on AS Ragn-Sells juhtorganite liikmed vähemuses. 5. Halduskohus jättis 21. aprilli 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on otsus nr 26 adresseeritud jäätmeveo ainuõigust omavale isikule Võru linnas, kelleks on AS Ragn-Sells. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et vaidlustatud linnavolikogu otsusega on rikutud PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet kaebaja suhtes. Arvestades, et Võru Linnavalitsus palus kõigil pakkujatel pakkumise kestel esitada uue hinnaesildise, mille üheks komponendiks oli sel hetkel kehtinud ladestustasu hind, võisid kõik pakkujad arvestada sellega, et pakkumus kuulub peale uue ladestustasu hinna selgumist PKD p 10.8 kohaselt ümbervaatamisele. Kõik konkursil osalejad pidid pakkumuse tegemisel lähtuma linnavalitsuse poolt ette antud ladestustasu hinnast ning ka kaebaja pidi pakkumuse esitamisel olema teadlik, et Võru linn on pärast ladestushinna lõplikku selgumist Torma prügilas valmis teenuse piirhinda tõstma. Seega on alusetud kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise ning otsusega nr 26 AS-le Ragn-Sells õigusvastase konkurentsieelise loomise kohta. Pakkumustes esitatud hindadest lähtudes ei ole kaebaja ja kolmanda isiku hindade vahe selline, et hinna tõstmine tulemusi muudaks. Kaebaja pakkumus oli oluliselt kõrgem kui kolmandal isikul. Kaebaja pakkumine jäi konkursil kolmandaks. Sellega, et AS Ragn- Sells hinnad jäävad ka pärast Võru Linnavolikogu poolt võimaldatud hinnatõusu soodsamaks kui kaebaja poolt konkursil pakutud hinnad, nõustus ka kaebaja ise. Otsusega nr 26 ei ole kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi rikutud ning seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebaja õigusi

pole rikutud, pole vaja anda hinnangut haldusakti õiguspärasusele. 6. AS Veolia Keskkonnateenused esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2010. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Ebaõige on halduskohtu väide, nagu olnuks Torma prügila ladestustasu hind hinnaesildisse konkreetse suurusena sisse kirjutatud ning kõik pakkujad lähtusid pakkumuse tegemisel ühesugusest ladestustasu hinnast. Hinnaesildisest nähtub, et iga pakkuja pidi protsentides märkima, kui suure osa tema pakkumusest moodustab kütusekulu, ladestustasu ja muud jäätmeveoga seotud kulud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et AS Ragn-Sells palus ja Võru Linnavolikogu tõstis jäätmeveo teenustasu ka põhjusel, et diislikütuse hind tõusis 5%. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja pakkumus jäi konkursil kolmandaks. Kaebaja pakkumusest rohkem punkte sai üksnes AS Ragn-Sells pakkumus. 7. Ringkonnakohus rahuldas 16. novembri 2010. a otsusega AS Veolia Keskkonnateenused apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega tühistas Võru Linnavolikogu otsuse nr 26. Ringkonnakohus leidis, et teenuse hinna tõstmiseks puudus alus. PKD punkt 10.4 kohustas pakkujaid arvestama ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul kõikide korraldatud jäätmeveo teostamisega seonduvate kulude ja nende kasvuga. PKD punkt 10.8 kohaselt pidi pakkuja osutama teenust hinnapakkumises esitatud hindadega kogu ainuõiguse kestvuse perioodil ning teenuste hinna muutmine oli võimalik vaid Võru Linnavolikogu otsuse alusel. Määruse nr 75 § 5 lg 2 kohaselt on korraldatud jäätmeveo erivõi ainuõiguse omanikul küll õigus taotleda linnalt teenustasude muutmist, kui vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt muutunud, kuid § 6 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt korrigeeritakse teenustasu juhul, kui vajadus selleks tuleneb jäätmekäitluskoha tasu või kütusehindade olulisest (s.t enam kui 10% võrreldes viimase teenustasu kehtestamise ajaga) suurenemisest või vähenemisest, mis ei olnud eelneva teenustasu korrigeerimise ajal mõistlikult ettenähtav. Kuna Torma prügila ladestustasu hinnatõus oli 6% ning diislikütuse aktsiisimäär tõusis 5%, siis puudus praegusel juhul alus hinna tõstmiseks. Ringkonnakohus leidis, et otsus nr 26 tuleb tühistada, kuna see on vastuolus määrusega nr 75. Muude apellatsioonkaebuse põhjenduste käsitlemist ringkonnakohus seetõttu vajalikuks ei pidanud. Ringkonnakohus märkis lisaks, et kuigi korraldatud jäätmevedu ei ole võrreldav hankelepinguga, on neil palju ühiseid jooni. Ka Euroopa Kohus on oma praktikas leidnud, et hinnamuutust hankelepingus tuleb üldjuhul pidada oluliseks (s.o keelatud) muudatuseks. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt välja 30 000 krooni halduskohtumenetluses ja 10 000 krooni apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude eest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Võru Linnavolikogu ja AS Ragn-Sells esitasid kassatsioonkaebused, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja jätta jõusse esimese astme kohtu otsuse. 9. Võru Linnavolikogu kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus otsuse nr 26 valesti tühistanud, lähtudes üksnes vaidlustatud otsuse õigusvastasusest. Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-8-01 p 21 kohaselt lasub halduskohtul kohustus kontrollida

haldusakti või toimingu seaduslikkust siis, kui kohus jõuab järeldusele, et see puudutab kaebaja õigusi. Käesoleval juhul on ringkonnakohus asunud teistsugusele seisukohale ning on leidnud, et piisab üksnes õigusvastasuse tuvastamise faktist, mistõttu kaebeõiguse olemasolu ei ole nõutav. Otsuse nr 26 vaidlustamiseks peab see rikkuma AS Veolia Keskkonnateenused subjektiivset avalikku õigust. Vaidlustatud otsuse kehtivus aga ei mõjuta jäätmeveo ainuõigust Võru linnas ja otsuse vastuvõtmisel ei esinenud ka konkursil osalejate ebavõrdset kohtlemist. Seega ei ole AS Veolia Keskkonnateenused õiguste rikkumine tõendatud. Samuti ei ole otsus nr 26 vastuolus määrusega nr 75. Hinna muutmist tuleb küll üldjuhul pidada oluliseks, kuid seda alates hetkest, kui hind on tarbijale siduvaks muutunud. Hinna muutmine enne tarbija poolt teenuse kasutama hakkamist on võimalik. Määrus nr 75 ei kuulunud otsuse nr 26 preambulis esitatud haldusakti andmise faktiliste ja õiguslike aluste hulka, sest otsusega üksnes kinnitati osutatava teenuse hind. Hinna kinnitamisel lähtuti PKD p-st 10.8. 10. AS Ragn-Sells kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud täielikult kontrollimata, kas otsus nr 26 rikub AS Veolia Keskkonnateenused õigusi või mitte, rajades oma otsuse asjaolule, et vaidlustatud otsus on vastuolus määrusega nr 75. Otsus nr 26 ei riku AS Veolia Keskkonnateenused õigusi. Otsuse vastuvõtmisel ei ole AS Veolia Keskkonnateenused koheldud teiste pakkujatega ebavõrdselt, sest Võru Linnavolikogus välja kujunenud tava kohaselt ei loeta riiklikult kehtestatud makse ettevõtja äririskiks ning samas situatsioonis oleks hinnatõusu võimaldatud ka AS-le Veolia Keskkonnateenused. Seega on kaebaja õiguste rikkumine võrdse kohtlemise põhimõtte põhjal oletuslik. Samuti ei ole põhjendatud lubamatu konkurentsieelise loomist. Ka peale hinnatõusu jäävad AS Ragn-Sells hinnad kaebaja pakutud hindadest soodsamaks. Ringkonnakohus on kohaldanud valesti ka materiaalõigust, sest määruse nr 75 adressaadiks on jäätmevaldaja, mitte jäätmevedaja. Jäätmevedaja peab hinnatõusu taotlemisel lähtuma PKD-st. PKD ei viidanud hinna tõstmise tingimusi sätestades määrusele nr 75. AS-l Veolia Keskkonnateenused oli võimalus PKD-d vaidlustada, kui ta soovis hinna tõstmise mehhanismi täpsemat reguleerimist või pidas PKD regulatsiooni määrusega nr 75 vastuolus olevaks. AS Veolia Keskkonnateenused seda võimalust ei kasutanud. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta pidas PKD tõlgendamisel vajalikuks rakendada ka määrust nr 75. Määruse nr 75 § 6 lg 1 alusel oleks otsust nr 26 võimalik vaidlustada jäätmevaldajatel, kes peavad hinna tõstmist õigusvastaseks. 11. AS Veolia Keskkonnateenused vastuse kohaselt ei ole halduskohtul kohustust põhjendada igakordselt eraldi kaebeõiguse olemasolu. AS-l Veolia Keskkonnateenused oli kaebeõigus ilmselgelt olemas ja seega polnud vajalik ega otstarbekas seda kohtuotsuse põhjendavas osas täiendavalt analüüsida. Haldustava mitte lugeda riiklikke makse äririskiks ei saa asendada ega muuta õiguse üldaktiga, määrusega nr 75, sätestatut. Määruses sätestatud tingimused hinna tõstmiseks ei olnud täidetud. AS Veolia Keskkonnateenused ei saanud ette näha, et Võru linn on nõus teenuse hinda tõstma olukorras, kus selleks puuduvad PKD-st või määrusest nr 75 tulenevad eeldused. Senises kohtumenetluses on AS Veolia Keskkonnateenused piisavalt põhjendanud õigusvastase konkurentsieelise võimaldamist, viidates seejuures lahendile haldusasjas nr 3-06-647. AS Veolia

Keskkonnateenused õiguste rikkumise esinemiseks piisab sellest, et pärast konkursi tulemuste kinnitamist on muudetud teenustasude suurust, mille tulemusel koheldi pakkujaid ebavõrdselt ja võimaldati AS-le Ragn-Sells lubamatu konkurentsieelis. See, milline oleks olnud konkursi tulemus ilma hindade muutmiseta, ei oma mingisugust tähtsust. Määrus nr 75 kuulus käesoleval juhul kohaldamisele. Selle näol on tegemist kohaliku omavalitsuse üldaktiga ning tema reguleerimisalas antav üksikakt peab olema määrusega kooskõlas. Seetõttu võib Võru linnas PKD p-s 10.8 nimetatud teenustasude muutmise otsuse anda üksnes määrusega kooskõlas. Määruses sätestatud tingimused hinna tõstmiseks ei olnud aga täidetud. PKD eelnev vaidlustamine ei olnud vajalik ning selle vaidlustamata jätmine ei mõjuta AS Veolia Keskkonnateenused kaebeõigust otsuse nr 26 vaidlustamisel. Otsus nr 26 on määrusega vastuolus ning seega õigusvastane. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha AS Veolia Keskkonnateenused kaebeõiguse küsimuses (I), seejärel analüüsib Võru Linnavolikogu otsuse nr 26 õiguspärasusega seonduvat ning lahendab kassatsioonkaebused (II). I 13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 1. lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Tartu Halduskohus asus käesolevas asjas seisukohale, et otsusega nr 26 ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi, ja jättis seetõttu kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus ei võtnud oma otsuses selgesõnalist seisukohta AS Veolia Keskkonnateenused õiguste rikkumise kohta, vaid analüüsis üksnes Võru Linnavolikogu otsuse nr 26 õiguspärasust ja, jõudnud järeldusele, et otsus oli õigusvastane, rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas AS Veolia Keskkonnateenused kaebuse. Kassatsioonkaebustes leiavad nii Võru Linnavolikogu kui ka AS Ragn-Sells, et ringkonnakohus pidanuks enne vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse kontrolli võtma seisukoha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise osas. Mõlemad kassaatorid leiavad, et otsus nr 26 ei riku AS Veolia Keskkonnateenused subjektiivseid õigusi. AS Veolia Keskkonnateenused märkis vastuses kassatsioonkaebustele, et kohtul ei olnud kohustust põhjendada eraldi kaebeõiguse olemasolu, kuna tal oli kaebeõigus ilmselgelt olemas. 14. HKMS § 47 lg 1 kohaselt lähtub ringkonnakohus otsuse tegemisel ja vormistamisel HKMS §- st 28 ja tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 654 lg 5 alusel peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht maakohtu menetluses esitatud poolte kõikide väidete ja vastuväidete kohta. AS Veolia Keskkonnateenused on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et igas kohtuasjas ei ole kohtul vajadust eraldi analüüsida kaebeõiguse olemasolu. Juhul kui kaebeõiguse üle vaidlus puudub

ja kaebeõiguse olemasolu on ilmselge, puudub vajadus kaebeõigusel kohtuotsuses peatuda. Käesolevas asjas on aga AS Ragn-Sells juba vastuses esialgsele kaebusele esitanud väite, et AS-l Veolia Keskkonnateenused puudub kaebeõigus. Samal alusel jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Seega on ringkonnakohus rikkunud menetlusnormi, jättes otsuses kaebeõiguse küsimuse käsitlemata. Kohus pidanuks põhjendama, miks ta kolmanda isiku väitega ja halduskohtu põhjendustega ei nõustu. See menetlusnormi rikkumine ei tingi siiski vajadust saata kohtuasi ringkonnakohtule uueks läbivaamiseks. Kolleegiumi hinnangul on AS Veolia Keskkonnateenused kaebeõiguse olemasolu võimalik hinnata kassatsioonimenetluses. 15. Kui alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva jäätmeseaduse (JäätS) redaktsiooni järgi kohaldatakse korraldatud jäätmeveo teenuse tellimisele riigihangete seaduses (RHS) teenuste kontsessiooni kohta sätestatut (JäätS § 1 lg 5 ja § 67 lg 1), siis konkursi toimumise ajal kehtinud jäätmeseaduse redaktsiooni § 67 lg 1 alusel tuli jäätmeveo erivõi ainuõiguse andmiseks korraldada konkurss konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Sellest hoolimata on kolleegium seisukohal, et ka enne 1. jaanuari 2011 oli korraldatud jäätmeveo puhul olemuslikult tegemist teenuste kontsessiooniga. RHS § 6 lg 2 sätestas kuni 31. detsembrini 2010, et teenuste kontsessiooni andmine riigihangete seaduse tähenduses toimub hankelepinguga, mille esemeks on riigihangete seaduse lisas 2 nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. Riigihangete seaduse lisa 2 nimetas muu hulgas ka jäätmekäitlusteenuseid, mis on hõlmatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) viitenumbritega 90100000-8 - 90320000-6. RHS § 17 lg 4 sätestab, et teenuste kontsessiooni andmisel lähtub hankija üksnes 1. peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. RHS § 1 kohaselt on riigihangete seaduse eesmärk tagada hankija vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. RHS § 3 p 2 paneb hankijale kohustuse tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning p 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle eluvõi asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 16. Euroopa Kohus on kinnitanud, et kuigi riigihangete valdkonda reguleerivad direktiivid ei reguleeri teenuste kontsessioonilepinguid, peavad niisuguseid lepinguid sõlmivad ametiasutused järgima Euroopa Ühenduse asutamislepingu põhimõttelise tähtsusega sätteid, eeskätt asutamislepingu artikleid 43 ja 49 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 56) ning nendest tulenevat läbipaistvuskohustust. Läbipaistvuskohustust tuleb Euroopa Kohtu sõnul täita juhul, kui asjassepuutuv teenuste kontsessioon võib huvi pakkuda ettevõtjale, kelle asukoht on mõnes muus

liikmesriigis kui see, kus kontsessioon on antud (Euroopa Kohtu 13. aprilli 2010. a otsus kohtuasjas C-91/08: Wall AG, EKL 2010, lk I-02815, p-d 33 ja 34; 10. septembri 2010. a otsus kohtuasjas C- 64/08: kriminaalasi Ernst Engelmanni vastu, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p-d 49 ja 50). Teenuste kontsessioonilepingut sõlmivate ametiasutuste läbipaistvuskohustuse sisu on tagada kõigile potentsiaalsetele pakkujatele adekvaatsel tasemel avalikustatus, mis võimaldab avada teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise konkurentsile ning kontrollida kontsessiooni andmise erapooletust (Euroopa Kohtu 7. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-324/98: Telaustria ja Telefonadress, EKL 2000, lk I-10745, p-d 60-62; eespool viidatud kohtuotsus Wall AG, p 36). Menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks võib teenuste kontsessioonilepingu põhiklauslite oluline muutmine luua teatud eelduste korral vajaduse sõlmida uus kontsessioonileping - seda juhul, kui need muudatused on algse kontsessioonilepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist järelikult nähtub poolte soov sõlmida lepingu oluliste tingimuste osas uus kokkulepe (eespool viidatud kohtuotsus Wall AG, p 37). Euroopa Kohus on leidnud, et ka pärast hankelepingu sõlmimist on pakkumisel osalenud konkurendi kaebus pakkumise võitjale suunatud otsuste tühistamiseks lubatav - sõltumata sellest, kas isiku pakkumus on välja valitud, peab tal olema võimalus kontrollida kogu pakkumismenetluse õiguspärasust tervikuna ja selle jooksul tehtud otsuste õiguspärasust (Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. a otsus kohtuasjas C-496/99 P: Succhi di Frutta, EKL 2004, lk I-03801, p 59). Hankija poolt hiljem tehtud otsused võivad otseselt mõjutada pakkumuse tegemist ja osalejate võrdseid võimalusi (eespool viidatud kohtuotsus Succhi di Frutta, p 64). Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni (eespool viidatud kohtuotsus Succhi di Frutta, p 115). 17. Kolleegium on seisukohal, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevad järeldused on kohaldatavad ka käesolevale asjale. Konkursi aluseks olnud pakkumiskutse dokumendid võimaldavad konkursil osaleda ka teiste liikmesriikide ettevõtjatel (PKD p 6.4.1 kohaselt esitab pakkuja, kes peab oma asukohamaa seaduste kohaselt olema registreeritud äriregistris või muus vastavas registris, sellekohase kehtiva registritunnistuse; juriidilisest isikust Eesti pakkujad dokumenti esitama ei pea), mistõttu tuli konkursi korraldamisel järgida Euroopa Liidu õigusest tulenevaid läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kolleegium märgib, et läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise nõuded kuuluvad ka Eesti siseriiklikus õiguses riigihanke korraldamise üldpõhimõtete hulka (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Eeltoodust tulenevalt on AS-l Veolia Keskkonnateenused kui pakkumisel osalenud konkurendil õigus pöörduda kohtusse pakkumise võitjale suunatud otsuse tühistamiseks ja seda konkursi esemeks olnud ainuõiguse kehtivuse lõpuni. 18. Kolleegium peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et kaebeõigus ei piirdu üksnes isikutega, kes on konkursil pakkumuse esitanud. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigus olla ka isikul, kes pakkumust ei esitanud, kuid oleks pakkumisel osalenud juhul, kui hankevõi kontsessioonilepingusse muudatusega sissetoodud tingimused olnuks ette nähtud esialgses pakkumismenetluses (vt eespool viidatud kohtuotsus Wall AG, p 38; Euroopa Kohtu 19. juuni 2008. a

otsus kohtuasjas C-454/06: pressetext Nachrichtenagentur, EKL 2008, lk I-04401, p 35; 3. juuni 2010. a otsus kohtuasjas C-203/08: Sporting Exchange, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 50). Selleks peab isik siiski tõendama oma reaalset huvi pakkumises osalemise vastu. II 19. 22. detsembri 2009. a otsusega nr 26 "Korraldatud jäätmeveo teenuse hinna kehtestamine" kehtestas Võru Linnavolikogu uued jäätmeveo hinnad. Otsuse aluseks oli AS Ragn-Sells 27. novembri 2009. a taotlus, milles juhiti tähelepanu asjaolule, et 1. jaanuarist 2010 tõusis jäätmete ladestustasu hind Torma prügilas 6% ja diiselkütuse aktsiisimäär 5%. Ringkonnakohus asus seisukohale, et otsus nr 26 tuleb tühistada vastuolu tõttu Võru Linnavolikogu 12. märtsi 2008. a määrusega nr 75. Võru Linnavolikogu leiab kassatsioonkaebuses, et otsus nr 26 ei ole vastuolus määrusega nr 75, kuna hinna muutmist tuleb pidada oluliseks alates hetkest, kui hind on tarbijale siduvaks muutunud, ning määrus nr 75 ei kuulunud otsuse nr 26 õiguslike aluste hulka. AS Ragn-Sells märgib kassatsioonkaebuses, et määruse nr 75 adressaadiks on jäätmevaldaja, mitte jäätmevedaja ning et PKD ei viidanud hinna tõstmise tingimusi sätestades määrusele nr 75. AS Ragn- Sells väidab, et määruse nr 75 § 6 lg 1 alusel oleks otsust nr 26 võimalik vaidlustada jäätmevaldajatel, kes peavad hinna tõstmist õigusvastaseks. 20. PKD p 10.4 kohaselt tuleb pakkumuses arvestada ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul korraldatud jäätmeveo teostamisega seonduvate kõikide kulude ja nende kasvuga. PKD p 10.5 alusel peab pakkuja olema valmis osutama teenust pakutud või soovi korral pakutust madalamate hindadega. PKD p 10.6 sätestab, et pakkumuse esitamisel tuleb lähtuda Jäätmehoolduseeskirjast ja Võru Linnavolikogu 12. märtsi 2008. a määrusest nr 75. PKD p 10.8 järgi peab pakkuja osutama teenust hinnapakkumuses esitatud hindadega kogu ainuõiguse kestvuse perioodil. Teenuste hinna muutmine on võimalik vaid Võru Linnavolikogu otsuse alusel. Võru Linnavolikogu määrus nr 75 on kehtestatud JäätS § 66 lg 4 alusel, mille kohaselt jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse vallavõi linnavolikogu määrusega. Määruse nr 75 § 5 lg 2 sätestab, et korraldatud jäätmeveo erivõi ainuõiguse omanikul on õigus taotleda linnalt teenustasude muutmist, kui vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt muutunud. Määruse § 6 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel teenustasu suurendatakse/vähendatakse, kui korrigeerimise vajadus tuleneb jäätmekäitluskoha tasu olulisest (s.t. enam kui 10% võrreldes viimase teenustasu kehtestamise ajaga) suurenemisest/vähenemisest, mis ei olnud eelneva teenustasu korrigeerimise ajal mõistlikult ettenähtav, või kütusehindade olulisest (s.t. enam kui 10% võrreldes viimase teenustasu kehtestamise ajaga) suurenemisest/vähenemisest, mis ei olnud eelneva teenustasu korrigeerimise ajal mõistlikult ettenähtav. 21. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud kassaatorite seisukoht, et määrus nr 75 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. PKD p 10.8 annab küll üldise võimaluse hindade muutmiseks volikogu otsuse alusel, kuid hinna muutmise eeldusi sealt ei tulene. Pakkumiskutse dokumendid viitavad nii konkursi üldtingimustes (p 2.1.5) kui ka p-s 10.6 määrusele nr 75. Samuti sisaldab viidet määrusele

nr 75 PKD lisa 3, mis puudutab ainuõiguse andja ja ainuõiguse saaja vahelise lepingu olulisi tingimusi. Määrusest ei tulene, et see kehtiks ainult suhetes jäätmevaldajaga. Määruse § 5 lg-d 2 ja 3 võimaldavad teenustasude muutmist linnalt taotleda või linnal muutmist algatada üksnes siis, kui vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt muutunud. Seega on määrus § 5 lg-st 3 tulenevalt siduv ka Võru Linnavolikogu jaoks. Ka Euroopa Kohtu praktikast seoses riigihangetega tuleneb, et juhul kui hankija soovib säilitada võimaluse pärast pakkumise võitja väljaselgitamist hanke tingimusi muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate detailsete reeglitega pakkumiskutse dokumentides selgesõnaliselt ette näha (eespool viidatud kohtuotsus Succhi di Frutta, p 118). 22. Eeltoodud põhjendustel nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et otsus nr 26 on õigusvastane. Riigikohus jätab kassatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse jõusse, täiendades selle motiive käesoleva otsuse motiividega. 23. Ringkonnakohus mõistis Võru Linnavolikogult AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja 30 000 krooni halduskohtumenetluses ja 10 000 krooni apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus jääb jõusse, jääb muutmata ka menetluskulude jaotus. Kassatsiooniastmes on AS Ragn-Sells esitanud taotluse AS-lt Veolia Keskkonnateenused AS Ragn- Sells kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks summas 212,69 eurot. Kuna AS Ragn-Sells oli kolmas isik Võru Linnavolikogu poolel, jätab kohus tulenevalt HKMS § 92 lg-st 7 AS Ragn-Sells menetluskulud tema enda kanda. AS Veolia Keskkonnateenused palub AS-lt Ragn-Sells ja Võru Linnavolikogult AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja mõista menetluskulud summas 945,68 eurot. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 14 lg-test 2 ja 3 tulenevalt ei ole kolmas isik hõlmatud mõistega "pool". Seega ei ole võimalik AS-lt Ragn-Sells kui kolmandalt isikult teiste menetlusosaliste menetluskulusid välja mõista. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kassatsiooniastme menetluskulud ei saa reeglina olla suuremad kui apellatsiooniastmes. Käesolevas asjas puudub alus sellest reeglist erandi tegemiseks. Seetõttu mõistab kolleegium Võru Linnavolikogult AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud summas 639,12 eurot, mis on võrdne ringkonnakohtus väljamõistetud apellatsiooniastme menetluskulude summaga (10 000 krooni). 24. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld