3-1-1-67-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-67-11

Otsuse kuupäev

7. oktoober 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi Erika Skomorohhova karistamises tolliseaduse § 73

lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-10-4311

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Erika Skomorohhova kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju

Kutsar

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. september 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Maksu- ja Tolliameti juriidilise

osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Piret Valner;

menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju

Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. veebruari 2011. a otsus Erika Skomorohhova karistamises

TS § 73 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga poolt kassatsioonimenetluses Erika Skomorohhovale

osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 180 eurot (ükssada kaheksa-kümmend eurot) ja

mõista see välja Eesti Vabariigilt Erika Skomorohhova kasuks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 12. novembri 2010. a otsusega karistati Erika Skomorohhovat tolliseaduse

(TS) § 73 lg 1 järgi 30 trahviühiku suuruse rahatrahviga selle eest, et ta sisenes 12. novembril 2010

kaubikuga Ford Econoline E350 Luhamaa tollipunkti kaudu Venemaalt Eestisse ja deklareeris

suuliselt, et sõiduki kütusepaakides on 160 liitrit ja kaubikus asuvas kanistris 10 liitrit diislikütust.

Tolliläbivaatuse käigus pumbati kütus kaubiku kahest kütusepaagist välja ja seda kogust gradueeritud

anumatega mõõtes tuvastati, et kütusepaakides oli tegelikult 273 liitrit diislikütust. Maksuvabalt oli

sõiduki paagis üle piiri lubatud tuua üksnes 150 liitrit kütust. Lubatud piirmäära ületavad 123 liitrit

kütust konfiskeeriti TS § 94 lg 3 ja KarS § 83 alusel.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas E. Skomorohhova kaebuse Tartu Maakohtule, paludes

kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse § 69 lg-st 1 tulenevalt võib Eestisse tuua kütust terve standardse kütusepaagi

mahus. E. Skomorohhova käsutuses olnud sõidukis oligi kogu kütus paakides, mis olid ühendatud

auto kütusesüsteemiga. Kuna sõiduk ei kuulunud menetlusalusele isikule, ei saanudki nõuda, et ta

oleks olnud kursis selle kõigi tehniliste üksikasjadega. Nii ei teadnud ta, et kütusepaagid ei ole

standardsed, mistõttu puudus tema teos tahtlus või ettevaatamatus. Samuti ei ilmne kohtuvälise

menetleja otsusest, mille põhjal leitakse, et 273 liitrit mahutavad kütusepaagid ei ole Ford Econoline

E350 jaoks standardsed.

3. Tartu Maakohtu 23. veebruari 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et

273 liitrise mahuga kütusepaake ei olnud paigaldanud sõidukile tootja poolt ja seega ei olnud paagid

standardsed. Vastusena kaitsja kriitikale mõõtmistulemuse usaldusväärsuse kohta märkis kohus, et

kütusekogus on mõõdetud õigesti, sest üldteadaoleval kasutatakse mootorikütuse hulga

kindlakstegemiseks

gradueeritud

anumaid

või

kanistreid.

Ei

saa

nõustuda

sellega,

et

E. Skomorohhova vastutuse välistab asjaolu, et ta ei olnud sõiduki omanik ega teadnud, et kaubikule

olid paigaldatud standardsetest suuremad kütusepaagid. Sellisel juhul võiksid kõik vastava sõiduki

registreerimistunnistusele kantud kasutajad tuua Eestisse ilma makse tasumata täpselt niipalju kütust,

kui suured kütusepaagid on võimalik sõidukile paigaldada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni E. Skomorohhova kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Kalju Kutsar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kassaator hinnangul pole mõistetav, miks tuleb tehnilise ülevaatuse läbinud sõidukil olevaid

kütusepaake pidada mittestandardseteks. Kindlasti ei olnud paakide mittestandardsusest teadlik

E. Skomorohhova, kes kasutas teise inimese autot. Kassaatori hinnangul ei ole kütuse koguse

kindlakstegemisel järgitud seaduses sätestatud nõudeid ning seetõttu ei ole kütuse mõõtmise tulemus

jälgitav.

5. Kassatsioonivastuses taotles kohtuvälise menetleja esindaja Maksu- ja Tolliameti juriidilise

osakonna väärteomenetluse talituse juhataja Tiiu Mõttus jätta maakohtu otsuse muutmata ja

kassatsiooni rahuldamata. Kassaatori viited kütuseveoks kasutatud sõiduki tehnoseisundile ei ole

asjakohased. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kaubikule olid paigaldatud standardsetest suuremad

kütusepaagid. Nõustuda ei saa sellega, et kütusekoguse mõõtmine ei vastanud seadusele, sest

üldteadaolevalt kasutatakse mootorikütuse hulga kindlakstegemiseks gradueeritud anumaid või

kanistreid. Kassaatori viited sõidukiiruse ületamise ja alkoholijoobe mõõtmisega seonduvale

Riigikohtu praktikale ei ole asjakohased, sest erinevalt kiiruse või joobe mõõtmisest on kütusekoguse

mõõtetulemus jälgitav palja silmaga ja gradueeritud anumate abil mõõtmisel on võimalik eksida

üksnes mõne liitriga. Arutataval juhul on lubatud kütusekogust ületatud aga märgatavalt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Asudes lahendama E. Skomorohhova kaitsja kassatsiooni, osutab kriminaalkolleegium esmalt, et

MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse

ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus

olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev

mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat.

7. MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a

määruse nr 112 "Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite

taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded" § 3 lg 1 alusel kuuluvad selle määruse lisa

1 p 2 järgi kohustuslikule metroloogilisele kontrollile muuhulgas vedelike, välja arvatud vesi, koguste

mõõtevahendid, mida kasutatakse tehingutes, tolli- ja maksuseaduste nõuetest tulenevalt, riikliku

järelevalve käigus või kinnispaki täitekoguse kontrollimisel.

8. Arutatavas väärteoasjas menetlusaluse isikule koostatud veoki läbivaatuse aktist ei selgu, millisel

õiguslikul alusel on see tehtud. Tolliseadusest võib siiski järeldada, et tegu on aktiga

transpordivahendi läbivaatuse kohta TS § 40 lg 1 mõttes. Tolliläbivaatus on hinnatav riikliku

järelevalve toiminguna, mille tulemuste alusel määrati isikule väärteokaristus. Seega pidi järelevalve

käigus tehtud mõõtmistulemus olema MõõteS § 5 lg 2 kohaselt jälgitav. Kriminaalkolleegium asub

seisukohale, et selles väärteoasjas ei olnud mõõtmistulemused jälgitavad järgmistel põhjustel.

9. Väärteoasja materjalide pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada, millise mõõtevahendiga

menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõiduki läbivaatusel lubatust suurem kütusekogus tuvastati.

Kohtuvälise menetleja koostatud veoki läbivaatuse akti kohaselt oli kasutatud kontrollivahendiks

kütusepump. Kohtuistungil märgib kohtuväline menetleja, et kütuse kogus mõõdeti nii pumba näidu

järgi kui ka gradueeritud anumates (tl 30). Väärteoprotokollis ja kassatsioonivastuses väidetakse aga,

et kütuse kogus mõõdeti gradueeritud anumates.

10. Väärteoasjas puuduvad andmed selle kohta, et ükski eelnimetatud mõõtevahenditest oleks läbinud

nõutava metroloogilise kontrolli. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määruse

nr

"Metroloogilisele

kontrollile

kuuluvate

mõõtevahendite

nimistu,

mõõtevahendite

taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded“ Lisa 1 p-de 2.4, 2.5, 2.6 ja 2.9 kohaselt on

vedelike mõõtmiseks mõeldud mahutite jaoks esmataatluse läbimine kohustuslik mõõtevahendi

kalibreerimistulemuste alusel. Kui mõõtevahendina kasutatakse kütusepumpa, siis on sõltuvalt

konkreetsest seadmest kohustuslik majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2006.a määruses

nr 46 „Direktiivi 2004/22/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate mõõtevahendite olulised ja erinõuded,

nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning mõõtevahendite märgistamise nõuded”

sätestatud protseduuride läbimine. Kehtiva, kuid enne 30. oktoobrit 2006 siseriikliku

tüübikinnitustunnistuse saanud mõõtevahendi või mõõtevahendite üksikdirektiivide alusel

valmistatud EÜ tüübikinnitusega mõõtevahendi esmataatluse läbimine on kohustuslik tunnistuse

kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30. oktoobril 2016. Arutatavas asjas ei ole võimalik anda

hinnangut kasutatud mõõteseadme(te) nõuetele vastavuse kohta, sest väärteoasja materjalidest ei

nähtu andmeid, mille alusel oleks võimalik identifitseerida konkreetseid mõõtmisel kasutatud

seadmed (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-105-

03, p 9; 5. oktoobri 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-09, p 10).

11. Väärteoasjast ei nähtu ka seda, kas mõõtmise viis läbi pädev mõõtja ja kas seejuures järgiti

asjakohast mõõtemetoodikat. Pädeva mõõtja nõue tuleneb juba eelpool viidatud MõõteS § 5 lg-st 1.

Sama paragrahvi lõike 3 alusel hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või

erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel, lõike 5 kohaselt hindab ja tõendab mõõtja erialast

pädevust Eesti akrediteerimisasutus. MõõteS § 33 alusel on Eesti akrediteerimisasutus Vabariigi

Valitsuse 21. detsembri 1999 a korraldusega nr 1390-k loodud SA Eesti Akrediteerimiskeskus.

Maksu- ja Tolliameti erialane pädevus mootorsõiduki paagis oleva kütuse mõõtmiseks ei ole Eesti

Akrediteerimiskeskuse andmetel tõendatud. Ka asjakohase mõõtemetoodika järgimise kohustus

tuleneb MõõteS § 5 lg-st 1. Mõõtemetoodika olemasolu ja järgimine on üks mõõtja erialase pädevuse

hindamise ja tõendamise eeltingimus. On ka mõistetav, et mõõtetulemus ei saa olla jälgitav ja

usaldusväärne, kui selle mõõtmise protseduur ei ole standardne.

12. Kolleegium märgib, et mõõteseaduse regulatsiooni eiramist ei saa õigustada arutatavas asjas

kohtuvälise menetleja esile tõstetud asjaoluga, et lubatust suurem kütusekogus oli kütuse

väljapumpamise juures viibinud isikutele, sh menetlusalusele isikule silmnähtav.

13. Maakohtu otsus E. Skomorohhova karistamises TS § 73 lg 1 järgi tuleb tühistada ja väärteoasjas

menetlus lõpetada, sest puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et menetlusalune isik

väärteoprotokollis talle omistatud rikkumise toime pani. Sel põhjusel ei vaja kassaatori edasised

väited käsitlemist.

14. Eelnevale tuginedes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 23. veebruari 2011. a otsuse ja lõpetab väärteoasjas

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kolleegium rahuldab kaitsja kassatsiooni.

15. Kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse mõista menetlusaluse isiku kasuks välja 180 eurot

(sh käibemaks) kaitsjatasu kassatsiooni koostamise ja menetlusaluse isiku Riigikohtu istungil

esindamise eest. Kriminaalkolleegium asub seisukohale, et kaitsjale makstud tasu oli mõistliku

suurusega ja taotlus tuleb rahuldada.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe