3-4-1-20-11 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-20-11

Määruse kuupäev

4. oktoober 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Henn Jõks, Ott

Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Raivo Paala taotlus kriminaalmenetluse seadustiku § 344 lg 3

põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja Tartu Ringkonnakohtu

6. aprillil 2011 kriminaalasjas nr 1-07-2186 tehtud otsuse

täitmise peatamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Raivo Paala taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ringkonnakohus tegi 6. aprillil 2011 otsuse kriminaalasjas nr 1-07-2186 ja tunnistas R. Paala

süüdi karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1 (KarS § 3892 lg 1 ja § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 3892 lg 2)

järgi. Kassatsioonitähtaja viimasel päeval, 6. mail 2011 esitasid Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonid R. Paala ja tema määratud kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik.

2. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 8. juuni 2011. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-241

R. Paala kassatsiooni läbi vaatamata, sest R. Paala oli esitanud kassatsiooni ilma advokaadist kaitsja

vahenduseta. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 344 lg 3 kohaselt võivad kassatsiooni esitada

prokuratuur, advokaadist kaitsja ja teised kohtumenetluse pooled advokaadi vahendusel.

3. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 8. juuni 2011. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-240 läbi

vaatamata ka R. Paala määratud kaitsja V. Luige esitatud kassatsiooni, sest V. Luigel ei olnud õigust

kassatsiooni esitada. Eesti Advokatuur oli 3. mail 2011 peatanud vandeadvokaadi vanemabi V. Luige

kutsetegevuse.

4. R. Paala esitas Riigikohtule 27. juunil 2011 taotluse, milles palus Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumil tuvastada KrMS § 344 lg 3 vastuolu põhiseadusega ja peatada Tartu

Ringkonnakohtu 6. aprillil 2011 kriminaalasjas nr 1-07-2186 tehtud otsuse täitmine.

TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED

5. R. Paala leidis, et KrMS § 344 lg 3 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 11 koosmõjus Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 punktis c tagatud põhiõigusega

ennast kaitsta, sest välistab süüdistatava õiguse esitada ise kassatsioon juhul, kui määratud kaitsja on

kaitseõigust rikkunud.

6. R. Paala selgitas, et kaebas kassatsioonis muu hulgas määratud kaitsja V. Luige tegevuse peale.

R. Paala hinnangul on ebaselge, kas süüdistataval on võimalik taotleda sellises olukorras uue kaitsja

määramist. Lisaks sellele pole kindel, kas määratud kaitsja vahetamine on mõjuvaks põhjuseks

kassatsioonitähtaja ennistamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. R. Paala pöördus Riigikohtu poole taotlusega, milles palub tuvastada KrMS § 344 lg 3

põhiseadusvastasus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) ei sätestata

võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest

13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikast –

pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole

ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele. See tähendab

olukorda, kus riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks

õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Sellest tulenevalt on juhul, kui isiku õigus saada tõhusat

kohtulikku kaitset on tagatud, tema individuaalkaebus lubamatu. Kaebus on lubamatu olenemata

sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust

kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata (vt

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. märtsi 2011. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-

15-10, punkt 12 ja selles viidatud kohtupraktika). Eeltoodust lähtudes on Riigikohus pädev R. Paala

individuaalkaebust läbi vaatama üksnes juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud

ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise vastu.

8. Kolleegiumi hinnangul väidab R. Paala, et KrMS § 344 lg 3 piirab põhiseadusevastaselt tema

õigust ennast kaitsta, kuna ei luba süüdistataval esitada Riigikohtule kassatsiooni. R. Paala soovis

kassatsioonis kaevata määratud kaitsja V. Luige tegevuse peale, mistõttu tal polnud võimalik esitada

kassatsiooni V. Luige vahendusel. R. Paala väitel puudus tal ka võimalus taotleda määratud kaitsja

vahetamist ja esitada kassatsioon tähtaegselt. Kolleegium peab hindama, kas R. Paalal oleks olnud

võimalik end kaitsta, esitades Riigikohtule kassatsioon määratud kaitsja, kuid mitte V. Luige

vahendusel.

9. Kolleegium märgib, et Eesti Advokatuur peatas 3. mail 2011 R. Paala määratud kaitsja V. Luige

kutsetegevuse vandeadvokaadi vanemabina. Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastas 8. juuni 2011. a

määruses kohtuasjas nr 3-7-1-1-240, et Eesti Advokatuur jättis V. Luige kutsetegevuse peatamisel

täitmata advokatuuriseaduse § 3 p-st 5 ja riigi õigusabi seaduse § 20 lg-st 3 tuleneva kohustuse

määrata omal algatusel R. Paalale uus riigi õigusabi osutaja, ning kohustas Eesti Advokatuuri

määrama R. Paalale kaitsja.

10. Eeltoodust lähtudes leiab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et R. Paalal oli võimalik

kaitsta oma põhiõigusi ja esitada Tartu Ringkonnakohtu 6. aprilli 2011. a otsuse peale kassatsioon

talle Eesti Advokatuuri määratud kaitsja vahendusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis

määruses, et R. Paala uuel määratud kaitsjal on võimalik taotleda kassatsiooni esitamise tähtaja

ennistamist. Asjaolu, et R. Paala määratud kaitsja V. Luige kutsetegevus advokaadina peatati vahetult

enne kassatsiooni esitamise tähtaja möödumist, võib Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul olla

tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus (KrMS § 172 lg 2 p 2).

11. Eeltoodud põhjustel leiab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et R. Paala taotluse

läbivaatamine ei ole Riigikohtu pädevuses, ja jätab taotluse PSJKS § 11 lg-st 2 lähtudes läbi

vaatamata.

Märt Rask, Jüri Ilvest, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Lea Kivi